VIDEO! TÖÖJÕUKRIISI LEEVENDAMINE! Tamm: Reformierakonna eelnõu oli jätkusuutmatu

Riigikogus tagasi lükatud Reformierakonna seaduse eelnõu ei pakkunud Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme (Keskerakond) hinnangul töörände küsimuses jätkusuutlikku lahendust. 

Pilt: Mats Õun

VIDEO! TÖÖJÕUKRIISI LEEVENDAMINE! Tamm: Reformierakonna eelnõu oli jätkusuutmatu (1)

Erki Varma

Riigikogus tagasi lükatud Reformierakonna seaduse eelnõu ei pakkunud Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme (Keskerakond) hinnangul töörände küsimuses jätkusuutlikku lahendust. "Praegu Eestis töötavaid välismaalasi ei ole inimlik ebamõistlikult pikalt siin hoida, sest suurel osal neist on kodumaal pered," lausus endine maaeluminister.

Tänane valitsuse otsus näeb laiemalt probleemi lahendamist, arvestades Eesti inimeste huve, lisas Tamm. 

"Ma olen veendumusel, et see on meie ühine prioriteet: leida tööjõu probleemile optimaalne lahendus. Me kõik – mitte ainult koalitsioon või opositsioon, vaid kõik ühiselt – töötame selle nimel," kinnitas Andrei Korobeinik (Keskerakond) esmaspäeval põhiseaduskomisjoni nimel Riigikogu ees tööjõukriisi leevendamise eelnõu arutelusid tutvustades.

Korobeiniku sõnul oli komisjonis päris mitu sellist ühist kohta, kus kõik saadikud olid ühel meelel. "Probleemipüstitus oli kõigile ju arusaadav, lahenduste käik oli erinev, aga ma arvan, eesmärgid on meil ühed ja samad," nentis Korobeinik.

Reformierakonna eelnõu langes menetlusest välja

Kuigi põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja saata see teisele lugemisele, kinnitas Korobeinik, et nüüd, kus on olemas valitsuse pakutud lahendus võõrtööjõu probleemile, hääletab  ta ise siiski Reformierakonna algatatud eelnõu vastu.

"Isegi kui ajamasin oli leiutatud komisjoni istungi päevaks, siis meil seda käsutuses ei olnud ja sellepärast me komisjoni istungil valitsuse ettepanekut ei arutanud sellel lihtsal põhjusel, et see ei olnud veel tehtud sellel päeval," selgitas Korobeinik.

Riigikogu hääletaski eelnõu menetlusest välja. Ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata tegi Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Hääletus: 52 poolt, 42 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaas) nentis, et valitsuse langetatud otsus taastab koroonaeelse olukorra ehk tavapärase tööjõuliikumise kolmandatest riikidest, lisades siia terviseohutuse nõuetest tulenevad täiendavad piirangud juhul, kui tullakse riikidest, kus on kõrgem nakkusoht. "Nüüd, ma arvan, et keegi siin saalis ei peaks olema sellest pettunud, et see esialgne eelnõu on suure osa oma mõttest kaotanud, kuna on leitud parem alaline ja laiapõhjalisem lahendus, millele on toetust avaldanud ka juba Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja teised põllumajandusettevõtjad," ütles Seeder Riigikogus esinedes.

Valitsuse otsus muutis eelnõu tarbetuks

Eelnõu algatajate nimel sõna võtnud Jürgen Ligi (Reformierakond) leidis, et valitsuse esmaspäevane otsus tegeleb ainult hooaja tööjõuga. "Tänane valitsuse otsus tegeleb ainult hooajatööjõuga, see saadab olemasolevad töötajad välja ja jätab võimaluse seda kuidagi asendada. Asendus tekitab juba ainuüksi karantiini mõttes lünga. See tekitab hulga administratiivset pingutust, mida kindlasti ei ole üheski valdkonnas juurde vaja teha," rääkis Ligi, kelle hinnangul võinuks Riigikogu seetõttu ka Reformierakonna eelnõu toetada.

Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muudatuse eesmärgiks oli tööjõukriisi leevendamine. Eelnõuga oleks pikendatud 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välistööjõu töölube 31. detsembrini 2020. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Seletuskirja kohaselt on olukord kõige teravam põllumajanduses hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.

Valitsus otsustas esmaspäeval avada Euroopa Liidu Nõukogu soovitustele tuginedes Eesti piiri 14 madala nakkustasemega riigi elanikele väljastpoolt Euroopa Liitu, samuti kinnitas valitsus kolmandatest riikidest Eestisse sisenemise tingimused töö ja õppimise eesmärgil.

Valitsuse korralduse kohaselt võivad töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse siseneda haigusnähtudeta inimesed kõigist riikidest. Piiranguteta võib Eestisse siseneda riikidest, kus viimase kahe nädala jooksul on nakatunute arv 100 000 inimese kohta väiksem kui 16.

Saabumisel Euroopa Liidu välistest riikidest, kus nakatunute arv on suurem kui 16, peavad töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse sisenevad inimesed jääma isolatsiooni, mis korraldatakse vastavalt kas tööandja või õppeasutusega koostöös. Töötaja võib Eestis tööle asuda Eestis viibimise 15. päeval, juhul kui tema teine test on negatiivne.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...