VIDEO! TUGI VANEMATELE: Arst hindab, kui ohtlik on lapse olukord

Tallinnas käivitub alates 30. oktoobrist pilootprojekt, mille raames saab vanem kutsuda ägedate haigussümptomitega lapsele arsti koju juhul, kui tal ei ole võimalik lapsega perearsti juurde minna.

Pilt: Scanpix

VIDEO! TUGI VANEMATELE: Arst hindab, kui ohtlik on lapse olukord

Õnne Puhk

"Lastebrigaadi olulisus on ehk ka see, et nad oskavad paremini suhelda. Kui kiirabiarst tuleb keset ööd joodikuga tegelemast, siis ta ei pea ju seal kätt hoidma. Aga pere, kes on mures lapse pärast, sageli vajab just seda tunnet, et "mu käsi on hoitud" ja me ei pea teadmatuse pärast kartma," ütles viie lapse ema Triin. Kuna perearstid käivad väga harva koduvisiitidel, saadab linn kuni 8-aastase haige lapse juurde vajadusel lastearsti.

 

Triin ütles, et kuigi temal on nii kiirabi kui ka perearstiga n-ö otsekontakt, sest üks lähisugulane töötab kiirabis ja suguvõsas on ka perearst, ei tähenda see, et ta poleks ise öösel abi vajanud ja näiteks lastearsti numbrile helistanud. "Ma olen helistanud nõu saamiseks, et kumb on parem, kas palavikualandaja andmine, mis tähendab, et ajan kõrge palavikuga lapse üles. Või lasen tal magada, sest organism vajab seda," rääkis ta.

Tallinnas käivitub alates 30. oktoobrist pilootprojekt, mille raames saab vanem kutsuda ägedate haigussümptomitega lapsele arsti koju juhul, kui tal ei ole võimalik lapsega perearsti juurde minna.

Triinu sõnul on lastebrigaadi ilmselgelt vaja. "Lastebrigaadi olulisus on ehk ka see, et nad oskavad paremini suhelda. Kui kiirabiarst tuleb keset ööd joodikuga tegelemast, siis ta ei pea ju seal hoidma kätt. Aga pere, kes on mures lapse pärast, sageli vajab just seda tunnet, et "mu käsi on hoitud" ja me ei pea teadmatuse pärast kartma," lausus ta. "Kohale tulev arst loob tunde, et olen kuuldud, nähtud, mõistetud ja võime nüüd oodata, mil peretohtri vastuvõtule pääseb. Kuigi mul on pigem terved lapsed, oleme ka EMO-s käinud, sest ma tean, et kiirabil pole seadmeid, millega näiteks kõrva või kõhtu vaadata. Eks eakad on ju põhilised öised helistajad – neil on rohud laual, mida nad võtnud pole, aga ärevust tahaks maha saada ja magada ka. Aga lapsega seotud haigus on väga isiklik ja n-ö oma nahale väga lähedal, see puudutab. Ja lastega suhtlemine on natuke teistmoodi teema kui eaka unerohi või elustamine."

Paanika on kiire tekkima

Triin leidis, et nagu kõigi haigete ja arstide, nii on koroonaaeg ka väikeste laste vanemate elu hulga keerulisemaks teinud. Ühelt poolt püütakse järgida reegleid, mis ütlevad, et "püsi kodus, ära mine ilmaasjata EMO-sse ega palavikus või nohuse lapsega perearsti juurde", aga teisalt on ju hirm ka n-ö alareageerida – et mis siis, kui olukord on ikkagi tõsine ja sa ei tee midagi või teed midagi valesti.

Kahe lapse ema Annika ütles, et kuna nende peresse sündis enneaegne laps, siis oli kiirabi sage külaline just hooajaliste viiruste ajal. "Meil on kiirabiga olnud alati positiivsed kogemused," märkis ema. "Nad on alati tulnud kohale kui vaja või on juhendatud, et võtke laps ja minge kohe lastehaiglasse. Abi värskele lapsevanemale, kes on lihtsalt närvis ja ei tea üldse, mida teha, on olnud väga adekvaatne, kasutan neid nõuandeid siiani väga aktiivselt. Aga mul on ka üks negatiivne kogemus 1220 nõuandetelefoniga, kus ravimi manustamise kohta anti täiesti vale koguse info. Kui ma oleksin seda nõuannet järginud, siis oleks see tähendanud väga-väga tõsist südameprobleemi või suisa südame seiskumist."

Tallinna üks kogenumaid lastearste Niina Petruhhina ütles, et telefoni teel saab küll inimestele nõu anda, aga eriti pediaatrias on oluline, et haiget last peab nägema ja katsuma. "Telefoni teel – kui on suur häda käes – võib ju proovida abi anda, aga siin võib abi ka väga mööda minna," lausus ta. "Ma vaatan kõrva, et kas seal on mäda või ei ole, ja ma ka nuusutan, et kas see, mis ma sealt kõrvast saan, on vaik või mäda," kirjeldab ta oma igapäevast tööd laste haiguste diagnoosimisel.

Petruhhina tõdes, et laste ravimisel on oluline osata ka lapsevanemat rahustada, aga tänapäeval, perearstina töötades, on arsti vastuvõtu aeg piiratud. "Meil on igale inimesele ette nähtud vaid 20 minutit. Laps tuleb selle ajaga läbi vaadata, määrata ravi ja siis veel rahustada vanemat ning talle täpselt öelda, mida kõik on vaja teha," rääkis ta. "Aga laps ei ole ju selline patsient, kellele sa lihtsalt ütled, et tõsta särk üles ja "hinga, ära hinga". On lapsi, kes kardavad, igaühe reaktsioon on erinev. Võib-olla tuleb talle laulda, et saaks samal ajal lapsele kõrva vaadata. See kõik on pediaatria spetsiifika."

"Vanemad on närvis, eriti kui on tegemist esimese lapsega. Haigus tuleb ju alati ootamatult ja siis võib inimene kergelt pea kaotada. Sa lihtsalt ei tea, kuidas, mismoodi ja mida sa nüüd tegema pead, kaine mõistus jätab su maha," ütles Annika. "Saan väga hästi aru, miks vanemad kutsuvad tihtipeale kiirabi kohale ka siis, kui olukord pole kriitiline. Mina olen abi vajanud, kui lapsel on väga kõrge palavik. Kui tal on ikka juba 39 pluss ning mitte miski seda alla ei võta, siis võib väga kiirelt paanika tekkida. Ma arvan, et väikeste laste vanematele ongi oluline see, et keegi tuleb ja kuulab sind ära ning ütleb, et pole hullu, sest ise mõtled olukorra veel hullemaks."

Perearst või pediaater?

3- ja 8-aastase lapse ema Sigrid ütles, et Tallinna pakutav võimalus ägeda haigushoo korral lapsele arst koju kutsuda on väga oodatud. "Minu õel on kolm väikest last. Ta pisut üle aastasel lapsel tõusis palavik üle 40 kraadi ning ta ei saanud kuhugi minna, sest on üksikvanem ega saa teisi lapsi ju üksi koju jätta. Tal on ka sellised kogemused, et kiirabi üle aastase lapse palaviku korral niisama lihtsalt välja ei tule."
Triin lisas, et Eestis saavad inimesed erakorralise meditsiini tähendusest teisiti aru kui mujal maailmas. See tähendabki, et pere vajab ootamatul ajal arsti. "Paljud kutsed ei ole ju kuidagi seotud ohuga elule siin ja praegu," tõdes ta. "Teine asi on see, et brigaadi kutsudes sa justkui saaks otsetee, selle asemel et minna ise kohale hommikul või keset ööd. Vahel juhtub, et ema lapsega on kiirabiautos ja isa sõidab oma autoga sabas."

Petruhhina sõnul on väga hea, kui lapse juurde sõidab kiirabibrigaadiga kaasa lastearst. "Süsteem, mis vanasti toimis, tuleb nüüd ringiga tagasi," tõdes ta. "Paraku lastearste esmasel tasandil enam ei ole. Mina veel töötan, aga paljud juba ütlevad, et nagu brontosaurus. Nüüd peavad perearstid kõike tegema, aga üks inimene ju meditsiinis kõike väga põhjalikult ära õppida ei saa."

Kivimäe perearstikeskuse perearst Lembi Põlder, kelle nimistus on ligi 140 alla kolmeaastast last, seevastu ütles, et perearstina on ta õppinud ka lapsi pädevalt ravima. "Kõik arstid õpivad ühtemoodi ülikooli baaskursusel kuus aastat ka pediaatriat," lausus ta. "Arstidel tuleb sooritada ka pediaatria eksam. Pärast ülikooli lõpetamist tuleb minna erialase pädevuse saamiseks residentuuri. Peremeditsiini residentuuri, mis kestab neli aastat, ühe osana on pediaatrial suur osakaal. Pärast ülikooli lõpetamist ja seejärel residentuuri lõpetamist on võimalik asuda tööle perearstina."

Põlder leiab, et koduvisiite haigete laste juurde pole vaja. "Ainult arsti visiidist koju ei piisa, et teha lapse ravi osas otsus," lausus ta "Tuleks teha ka laboris täiendavad analüüsid, ainult lapsele peale vaatamisest ei piisa diagnoosi määramiseks. Erandiks võivad olla vaid mõned väga tüüpilised nakkushaigused, näiteks tuulerõuged. Üldiselt teeme me koduvisiite lamajate haigete juurde, enamasti tulevad minu nimistu lapsed hea meelega vastuvõtule."

Petruhhina arvas, et esmatasandi pediaatria võiks ka meie meditsiinisüsteemi tagasi tulla. "See on loogiline, sest täiskasvanuid on siis vaja vähem ravida ja raisata ka vähem riigi raha ravimite peale täiskasvanueas, kui nad on lapsepõlves tervena kasvanud," rääkis ta. "Põhiline laste ravis on haiguste profülaktika, õigeaegne diagnoos ja õigeaegne ravi. Kui inimene juba käib kõveras perearsti juures – aga seda on praegu palju näha –, siis on hilja."

Teenekas lastearst Adik Levin leidis, et on väga tänuväärne, et Tallinn uuesti laste koduarsti teenuse käima lükkab. "Kui lapsel tekivad tervisemured öösel või laupäeval-pühapäeval, pole abi kuskilt võtta," tõdes ta. "Pered on siis väga raskes olukorras. Kui arst tuleb koju, ta vaatab ja kuulab lapse kopse ja otsustab, mida edasi teha. Kui ta näeb, et asjad on tõsised, viib lapse tõepoolest haiglasse. Kui asjad ei ole hullud, määrab arst vastava ravi, kui vaja, kirjutab välja retsepti."

Levini sõnul toimis laste vältimatu abi 40-45 aastat tagasi väga hästi. "1990. aastate alguses käisid meil Rootsi ja Saksa arstid, kes ütlesid: teil on ideaalne süsteem, ärge seda lammutage," meenutas arst. "Nüüd perearstid suure koormuse tõttu koju üldiselt ei jõua. Kui on palju viirushaigusi, siis kujutage ette, mis EMO-s võib toimuda… Eriti just koroonaohu ajal on oluline, et arst tuleb lapse juurde koju, mitte laps ei pea minema kodust välja pisikute keskele."

Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et koduarsti brigaadi käivitamine laste ja lapsevanemate aitamiseks on märgiline samm. "Oleme ajaloolise momendi juures, kus Eesti Vabariigi pealinn, kasutades oma allasutusi, lastehaiglat ja kiirabi, loob teenuse, mida riik ja haigekassa pole teinud," lisas ta. "Me soovime abi osutada inimestele, kellel pole võimalust pöörduda perearsti poole."

Mitme lapsega raske arsti juurde minna

Millal siis arst lapse juurde koju tuleb? "Sageli on kodus mitu last ja ema ei saa teisi lapsi üksi jätta," lausus Adlas. "Ka terve pere võib olla haige, või on tegemist lapsega, kellel ei ole Tallinnas perearsti. Näiteks on laps vanavanemate juurde toodud. Ühesõnaga, kui on mingi põhjus, miks laps ei saa arsti juurde minna, on koju tulev arst vajalik. Arenenud riikides ongi sellisteks juhtumiteks loodud koduarsti teenus."

Tulevikus võiks Adlase sõnul arst koju tulla ka täiskasvanud inimestele. Näiteks kui patsiendil puudub liikumisvõime või ta ei saa arsti juurde aega kirja panna. "Ka nendel puhkudel on arsti koju saatmine õigustatud," ütles Adlas. "Praegu on vanematel vaid võimalus minna EMO-sse või kutsuda kiirabi. Erakorralise meditsiini osakond ja kiirabi on Tallinnas üle koormatud. Koju tulev tohter aga selgitab välja, kas haiget saab aidata kodus või vajab ta haiglaravi. Tõsi küll, kodukutsele ei õnnestu kaasa võtta radioloogiaaparaati, kuid teatud spetsiifilised lastehaigused saab arst paljuski ka kodus välja selgitada ja vanematele nõu anda."

Adlas ütles, et esialgu pole tõenäoliselt võimalik sõita kõigi abivajajate juurde ning inimesed peavad olema valmis ka selleks, et sel päeval kõikide juurde ei jõuta. "Aga patsiendid saavad abistatud ja me hoiame ära kiirabi ülekoormamist nende patsientide arvelt," ütles ta. "Kui visiite on rohkem, suuname nad kas perearsti nõuandetelefonile vm. Soovime võimalikult ruttu seada selle teenuse rööbastele." 

Koju tuleb pediaater või üldarst ning kiirabi tehnik

"Paraku ei ole meil kiire arstiabi lastele alati kättesaadav, sageli ei pruugi perearstid jõuda koduvisiidile ning nädalavahetuseti ei pääse üldse perearsti juurde," lausus abilinnapea Betina Beškina.

"Paljud vanemad on ilmselt kogenud olukorda, kus ootamatu või ägeneva tervisehäire korral on esmane reaktsioon pöörduda kas EMO-sse või kutsuda kiirabi," ütles abilinnapea. "Koduarstibrigaadi sihtrühmaks on need ägedate tervisehäiretega lapsed, kes samas ei vaja kiireloomulist vältimatut abi. See vähendab ka kiirabi ja erakorralise meditsiini osakondade ülekoormust. Samas pakub koju tulev arst väikestele operatiivset arstiabi juhul, kui arstile minek on raske või infotelefonilt saadud soovitused ei ole andnud tulemust." Beškina lisas, et koduarsti brigaadis on pediaater või üldarst ning kiirabi tehnik. "Oleme arvestanud, et saab teha umbes kümme visiiti päevas," ütles ta. "Arstil on õigus välja kirjutada retsepte, aga ta ei saa teha uuringuid – selleks tuleb edasi pöörduda vastava meditsiiniasutuse poole." Abilinnapea täpsustas, et testperiood kestab selle aasta lõpuni, mille järel saab teenuse täpsemad vajadused Tallinnas paika panna.

Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et isegi kui lapse seisund ei ole kriitiline, on see täiesti arusaadav, miks lapsevanem kiirabi kutsub: "Sest alternatiivi ei ole! See, et vanem tunneb muret ja pöördub arsti poole, on loomulik."

• Tallinnas saab lapsele ägedate tervisehäirete korral arsti koju kutsuda telefonil 697 1145 reedest pühapäevani ja riiklikel pühadel. Arst tuleb koju 30. oktoobrist kella 14-22, registreerida saab kella 12-20.

• Dispetšer selgitab välja arsti kutsumise põhjuse, lapse vanuse, elukoha ja objektiivse põhjuse, miks lapsevanem ei saa ise lapsega arsti juurde minna. Arst tuleb päeva jooksul vastavalt visiitide laekumisele. Koroonaviiruse ajal on koduarstibrigaad täies kaitsevarustuses.

• Tallinna lisaeelarves on koduarsti brigaadi teenusele planeeritud 60 000 eurot. Koduarstibrigaadi projekti koordineerib SA Tallinna Lastehaigla.

Ligi pooled ei vaja kiirabi, vaid arsti 

• Perearsti koduvisiite (0-14 a) oli Tallinnas 2018. aastal 1023, 2019. aastal1010.

• Lastehaigla EMO-sse pöördub päevas keskmiselt 75 last, haigestumuse kõrgperioodil märgatavalt rohkem.

• Tallinna Kiirabi käis mullu kuni 18-aastaste laste juures 7868 korda, neist 21% oli väljakutsed kuni kaheaastaste juurde.

• Tallinna Kiirabi 100 000 väljakutsest aastas umbes 40 000 on sellised, mille puhul pole vaja inimest haiglasse viia.

Laadimine...Laadimine...