VIDEO! Tuumajaamade pooldajad korraldasid Tallinnas ja Tartus meeleavalduse

"Tuumaenergial on võtmeroll kliimasoojenemise vastu võitlemises," ütles tuumaenergia toetuseks korraldatud meeleavalduse üks algatajatest Rainer Kelk. "Me oleme hetkel juba energiadefitsiidis ja tuumajaam on üks võimalus energia saamiseks situatsioonides, kus taastuvenergiat ei jätku meil ega ka lähimates regioonides," lausus teadlane Tarmo Soomere.

Pilt: Mats Õun
Eesti

VIDEO! Tuumajaamade pooldajad korraldasid Tallinnas ja Tartus meeleavalduse (1)

Jaanika Valk

"Tuumaenergial on võtmeroll kliimasoojenemise vastu võitlemises," ütles tuumaenergia toetuseks korraldatud meeleavalduse üks algatajatest Rainer Kelk. "Me oleme hetkel juba energiadefitsiidis ja tuumajaam on üks võimalus energia saamiseks situatsioonides, kus taastuvenergiat ei jätku meil ega ka lähimates regioonides," lausus teadlane Tarmo Soomere.

18. septembril toimusid Tallinnas ja Tartus meeleavaldused tuumaenergia toetuseks. Korraldaja Kelki sõnul on tegu toetusmeeleavaldustega tuumaenergiale ning tegu on suurema liikumisega, mis toimub septembrikuu jooksul kümnetes linnades üle kogu maailma. Ürituste sarja nimi on "Stand Up for Nuclear" ja eesmärk on korraldajate sõnul inimesi harida. 

Põhiliseks hirmuks, mis inimestel seoses tuumajaamadega võib olla, on Kelki sõnul Tšernobõli juhtum, mis on eesti inimesi küllaltki lähedalt puudutanud. "Ma arvan, et ei saada aru, kui väikene on tõenäosus, et selline õnnetus juhtuda võib," ütles Kelk.

Lisaks võivad inimesed karta ka kiirgust. "Seda me ju ei näe ega tunne, aga see on meie ümber pidevalt. Loomulik kiirgus, mis on looduses meie ümber kogu aeg, on oluliseks kõrgem kui see, mis inimesi hirmutab," lisas Kelk.

Kelki sõnul saaks tuumaenergia pakkuda CO2 vabalt baaskoormust, mis oleks pidevalt olemas, sõltumata ilmast, temperatuurist ja tuulekiirusest. "Eestis pole ka mägesid ja orge, millega saaks hüdroenergia võimalusi ära kasutada," ütles Kelk, et alternatiive pole.

Eestimaa Roheliste erakonna peasekretär Joonas Laksi sõnul on taastuvenergia kasutuselevõtt aga täiesti arvestatav variant ja nö vanakooli tuumajaama suhtuvad nad väga ettevaatlikult.

"Kui oleks välja töötatud neljanda põlvkonna tehnoloogial töötav tuumajaam, mis töötleb vanu jäätmeid ümber ohutumateks, siis oleksime suure hurraaga kaasa jooksmas, aga diskussioon kipub praegu kalduma ikka selle vana tehnoloogia poole," ütles Laks.

Võimalus kasutada erinevat energiat

Keskkonnaeksperdi Marek Strandbergi sõnul ei vasta tõele tuumaenergeetika pooldajate väide justkui päikese- ja tuuleenergia ei oleks võimeline katma terve Eesti energiavajadust. Strandberg tõi näiteks Saksamaa, mis on loobumas nii tuumaenergeetikast kui vene gaasist, võttes kasutusele vesinikpumbad. "Vesiniku rõhu alla panek ja selle pumpamise tehnika on üle saja aasta vana. Saksamaal on vesinikutoru juhtmeid palju, selle peal põhinebki keemiatööstus. Saksamaa visioon on selline, et on olemas juba täna vesiniku transport. Seal on soolakaevandused, mis on tühjaks kaevandatud ja kuhu on võimalik pumbata sisse vesinikku, mida toodetakse tuulikutest ja päikesepaneelidest," ütles Strandberg. Tema sõnul oleks selline meetod võimalik ka Eestis.

"Isegi Eesti oludes, selleks, et suvel toota piisavalt vesinikku, et talv üle elada, on vaja väiksemat pindala kui terve Hiiumaa. Küsimus on võib-olla hinnas, aga ka tuumajaamad pole odavad," ütles Strandberg.

Strandberg lisas, et tuumajaama ümber oleks vaja vastutavat riiklikku institutsiooni, mida meil täna pole. "Tuumajaama tahtjate jaoks on võtmeküsimus, et institutsioon olemas oleks, muidu nad ei saa seda ehitada. Nad kavatsevadki ehitada alguses hästi väikese, et kui see juba on olemas, siis saaks öelda, et järelevalveinstitutsiooni loomine läks liiga palju maksma, ehitame mõne veel," ütles Strandberg ja lisas, et kui keegi soovib tänapäeval vana põlvkonna tuumajaama, siis võiks selle ehitada Soome, kus on juba olemas hea järelevalveorganisatsioon.

Strandbergi sõnul nõuab neljanda põlvkonna tuumajaam kõvasti tööd ja raha paigutamist ning selle arendusse ei taha keegi raha paigutada, kuna olemasolevatesse meetmetesse on ettevõtted juba aastakümneid panustanud.

Akadeemik Soomere: tuumajaam on üks võimalus 

Ka teadlase Tarmo Soomere sõnul vajab uue tehnoloogia võimekuse ülesehitamine aastaid. "Saame palju tuule- ja päikeseenergiat just tuulisel ja päikeselisel ajal, aga salvestada seda energiat praegu ei saa. Jäme hinnang ütleb, et selline akupank, mis kataks mõnepäevase Eesti vajaduse maksab sada miljardit eurot. Inimeste mõtted liiguvad vesiniku tootmise salvestamise poole, aga seda võimekust meil praegu pole ning selle ülesehitamine kestab aastaid, umbes sama kaua kui tuumajaama ehitus," ütles Soomere.

Soomere sõnul oleme me hetkel juba energiadefitsiidis ja tuumajaam on üks võimalus energia saamiseks situatsioonides, kus taastuvenergiat ei jätku meil ega ka lähimates regioonides.

"Diskussiooni peaks kindlasti avama, mõistlik on kõiki võimalusi vähemalt silmas pidada, aga oleme juba hiljaks jäänud. Tuumajaama ehitamine on üks probleem, võib-olla oleks see võimalik kümne aastaga valmis ehitada, aga sellega ei lõppe mured ega saabu õnn õuele," ütles Soomere, et tuumajaama jaoks peavad olemas olema ka spetsialistid, keda meil pole. "Meil on Eestis praegu mõned inimesed, kes teavad, mis on tuumajaam, aga sellega ka teadmine piirdub ning sellel tasemel on väga ohtlik edasi minna," lisas Soomere.

Teadlase sõnul peaks meil ilmtingimata tekkima vajalik spetsialistide hulk nii tuumajaamade opereerimiseks kui järelevalve teostamiseks, kuid seda oleks pidanud teostama juba mitu aastat tagasi.

Joonas Laksi sõnul eeldavad tuumajaama ehitamise pooldajad, et nõudlus energiale kasvab hüppeliselt ning ruum päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamiseks saab otsa, kuid Laksi sõnul seda ohtu veel ei paista.

"Kui mingi uus tehnoloogia tuleb, siis räägitakse, kuidas see raputab maailma ja inimesed kaotavad töö, aga lõpuks täidetakse tehnoloogia sisuga ära ja tulevad otsa uued rakendused," sõnas ta. "Nõudlus ei vähene kunagi kui seda sihilikult ei piira. Kui ehitad tee, siis see läheb autosid täis, kui teed tee laiemaks, siis ka see läheb täis."

"Kuna meie maa on kera, mitte lapik, siis ta lõpeb ära mingil hetkel ja sellega peab arvestama, et kasv ei saa lõputu olla," lisas Laks, et tänapäeva inimesed võiksid keskenduda vähem ja mõistlikumale tarbimisele, mitte utoopilisele energiakulu kasvule.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...