VIDEO! Ülemiste Citys alustas tööd tuleviku linna professor

"Tehnoloogial on võime muuta kardinaalselt seda, kuidas me linnas elame, kus liigume ja üksteisega kohtume. Need on paljuski individuaalsed otsused, kuid võivad ajas muutuda kollektiivseteks ja luua uusi trende," ütles professor Jenni Partanen.

VIDEO! Ülemiste Citys alustas tööd tuleviku linna professor

Toimetaja: Sandra Lepik

"Tehnoloogial on võime muuta kardinaalselt seda, kuidas me linnas elame, kus liigume ja üksteisega kohtume. Need on paljuski individuaalsed otsused, kuid võivad ajas muutuda kollektiivseteks ja luua uusi trende," ütles professor Jenni Partanen.

Soov luua Ülemiste Citysse teaduspõhine ja intellektuaalne keskkond sai olulise tugisamba. Koostöös TalTechiga kinnitati tuleviku linna professuuri tegevuskava aastani 2023 ning professoriks valiti tiheda rahvusvahelise konkurentsisõela läbinud Tampere Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli taustaga professor Partanen. 

Tuleviku linn ei ole lendavate autode ja silmaga nähtavate tehnoloogiate kogum. Tuleviku linn on sõbralik ja mõnus koht nii töötamiseks, õppimiseks, elamiseks kui niisama olemiseks. Sellises linnas on tehnoloogia nähtamatuks abikäeks, mis võtab enda hoolde need tegevused, millele inimesed oma aega raisata ei soovi. Inimesed koonduvad sinna, kus on parem elada ja paremad töötingimused, kuid heaolu ei tohi tihedama asustuse, aega ja närve röövivate ummikute tõttu kokku variseda. Nii tuleb kiiresti kasvavatel linnadel ja linna keskustel säilitada toimiv taristu ja meeldiv keskkond.

Suur väljakutse on arendada linna ja linnakeskusi nii, et keskkond ja teenused pakuksid inspireerivaid elamusi ning samas jääks inimestele piisavalt hingamisruumi. 

Partaneni sõnul toimub praegusel ajastul maailmas väga palju muutusi, mis tema kui uurija jaoks loob põneva pinnase. "Olles pühendunud linnade uurimisele, näen, et linnad ise mängivad nende muutuste tekkimisel suurt rolli, sest just linnades on suurem osa tootmisest, innovatsioonist ja inimestest," selgitas ta. Kui osad neist muutustest on ootuspärased, siis teinekord võib meid ootamatult tabada globaalne kriis. Kõige ehedam näide sellest on tänavu puhkenud pandeemia, mis halvas sisuliselt terve maailma ja mille levimisele aitas Partaneni hinnangul kaasa nii globaliseerumine kui ka rahvastikutihedus suurlinnades.

Positiivsed muutused

Muutused linnas võivad olla ka positiivsed. Tehnoloogia areng võimaldab lahendada mitmeid uuema aja probleeme, mis on tekkinud kas seoses muutunud elustiili või vajadustega. Näiteks Ülemiste City kiirelt kasvavas linnakus on palju töötajaid, kuid vähe elanikke. See tähendab ühtlasi suuremat liikluskoormust ja rohkem autojuhte, mistõttu on loodud nutikas parkimissüsteem, mis ühendab teeviidad, tablood, veebikeskkonna ja kõige erilisemana videokaamera pilti analüüsivat tehisintellekti. Kui seni oli parkimiskoha leidmine õnnemäng, siis nutikas tehnoloogia on selle mure lahendanud. Probleemi kese on aga autostumise vähendamises.

Liikluskoormuse vähendamiseks tulevikus on Ülemiste Citys käsil ka Fabulous-nimeline pilootprojekt, mis tõi hiljuti linnakusse isesõitvad bussid. Nutikas ühistranspordisüsteem sisaldab lisaks kolmele isejuhtivale bussile nutikaid bussipeatuseid ja tarkvaraplatvormi, et bussid saaksid suhelda omavahel, aga tulevikus ka tavalise ühistranspordiga. Kuigi tegemist on hetkel veel testperioodiga, siis heidab projekt pilgu tulevikku ja ilmestab ühte reaalset lahendust liikluskoormuse vähendamisel.

"Uuringud kaasaaegsest linnast, selle keskkonnast ja töötajatest annavad võimaluse välja töötada uusi lahendusi ja kavandada tegevusi elujõulise ja edukalt areneva linnakeskkonna toetamiseks. Selleks tuleb arvesse võtta tehnoloogia mõjusid ja muutuvaid trende liikumise, töö, elustiili ning majandusliku elujõulisuse ja elukvaliteedi osas," lausus Partanen.

Evolutsiooniline nutikas üleminek

Partaneni sõnul seisavad paljud linnad silmitsi koguni evolutsioonilise "nutika" üleminekuga ja praegu on paras aeg teha ettevalmistusi. Just nagu auru- ja sisepõlemismootorid ning telegraaf ja internet muutsid maailma, võivad tema sõnul teha seda nüüd iseliikuvad sõidukid ja virtuaalne tehnoloogia. 

"Nutika ülemineku all pean silmas drastilisi muutusi, mis tehnoloogia arengu tõttu tõenäoliselt peagi aset leiavad. Tehnoloogial on võime muuta kardinaalselt seda, kuidas me linnas elame, kus liigume ja üksteisega kohtume. Need on paljuski individuaalsed otsused, kuid võivad ajas muutuda kollektiivseteks ja luua uusi trende," ütles ta.

Selleks, et neid trende paremini ennustada ja linnasid eesootavateks muutusteks ette valmistada, peab Partaneni hinnangul mõistma uute tehnoloogiate mõju ja muutuvat linnadünaamikat. "Linnasüsteeme võib pidada looduslike ökosüsteemide sarnaseks. Neid ei saa täielikult kontrollida ega nullist alates luua, ent neid saab suunata soovitud eesmärkide suunas. Selleks, et pakkuda välja soovitud lahendusi linnade paremaks planeerimiseks ja juhtimiseks, on aga vaja teha põhjalikku uurimistööd," selgitas ta. 

Eduka linna üks kvaliteedimärk on inimesed. Konkurents andekate töötajate nimel on ülemaailmne ja linnad võistlevad üksteisega parimate pärast. Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits leiab, et ühelt poolt motiveerib inimesi küll palk, kuid teisalt oodatakse täna midagi enamat ja üha olulisemaks on saamas töökeskkond, kus igapäevaselt oma aega veeta ja väärtust luua. "Globaalses maailmas on talendil ja talendikal ettevõttes võimalus valida, kuhu ennast sisse seada. Kui suudame omi tugevusi kasutades luua talendile tõeliselt mõnusa töö- ja elukeskkonna, sellise, kuhu ta tõesti tahab tulla ja jääda, võidavad sellest kõik. Hea töötaja loob ettevõttele väärtust, tema rahulolu määrab lisaks ettevõtte sisekliimale ka selle, milline on linna või linnaku terviklik atmosfäär," selgitas ta.

Kolm põhisuunda

Pärnitsa sõnul seotakse tuleviku linna professuuri abil  teadmised ja andmed muutuva linna ning uuenevate töö- ja käitumisharjumuse ning -eelistustega. "Tulemuseks on reaalsed tööriistad ja teadmised, mille abil saab muuta linnasid atraktiivsemaks ja nende majanduskeskkonda elujõulisemaks," lausus ta.

Linnalise arengu mõistmiseks, planeerimise arendamiseks ja linnaelu kvaliteedi tõstmiseks keskendub professuuri tegevus kolmele põhiteemale: funktsionaalne linnak, mobiilne linnak ja nutikas linnamajandus.

Funktsionaalse linnaku puhul on tegevuse eesmärgiks kokku leppida  linnade arendamiseks vajalikud  põhimõtted ja tööriistad ning lahendada linnaku elanike käitumise muutustega seotud väljakutseid: uued käitumisharjumused, uued tõmbekeskused ja jätkusuutlikkus. Tulemusena on plaanis luua mudel uute arenduste mõju hindamiseks piirkonna ligipääsetavusele ja liikumisvõimalustele.

Digitaliseerimisega seonduvalt muutub igapäevaselt inimeste liikumisvajadus ja tihti üha ettearvamatuks. Näiteks mõjutab liikumist uute ja arenevate transpordiliikide (isesõitvad, kergliiklus jmt) kasutuselevõtt. Mobiilse linnaku uurimissuunaga on plaanis rakendada erinevaid arvutusmudeleid, et hinnata linna liikumisega seotud otsuseid ning seejuures analüüsida ka näiteks Rail Balticu terminali ja sellega seotud arenduste mõju piirkonna liikumisvõimalustele ja -koormusele.

Inimeste eelistuste ja vajaduste mõistmine

Nutika linnamajanduse puhul on tegevuse eesmärgiks mõista paremini linnas tegutsevate inimeste eelistusi ja vajadusi, et muuta linnak atraktiivsemaks ja parandada uuringutele tuginedes linnaelu kvaliteeti. Uuringu tulemusi võrreldakse ka asjakohaste majandus- ja linnateooriatega, et tekitada ühtne arusaam linnaplaneerimisest ja -valitsemisest. Tegevuse tulemusena on konkreetsemalt plaanis luua avaliku ruumi efektiivsuse hindamismudel.

Tuleviku linna professuur sündis TalTechi, AS Mainori, AS Technopolis Ülemiste, AS Mainor Ülemiste, Tallinna linna, AS Ericssoni ja AS Telia koostöös. Professuuri töö toimub tegevuskava alusel, mis juba 2022. aasta lõpuks lubab oodata esimesi reaalselt linnakeskkonnas rakendatavaid mudelid ja lahendusi.

Laadimine...Laadimine...