VIDEO! Ulla Ilisson: kohustuslik keskharidus oleks Eesti riigile hea

"Eesti riigile oleks hea kui hoiaksime inimesi õppimise juures natukene kauem kui see tänane põhikool. Hea on anda inimestele võimalus õige raja leidmiseks paar aastat veel edasi mõelda," ütles Haridus- ja Noorteameti juht Ulla Ilisson saates "Tallinna kodanikud".

Haridus

VIDEO! Ulla Ilisson: kohustuslik keskharidus oleks Eesti riigile hea

Jaanika Valk

"Eesti riigile oleks hea kui hoiaksime inimesi õppimise juures natukene kauem kui see tänane põhikool. Hea on anda inimestele võimalus õige raja leidmiseks paar aastat veel edasi mõelda," ütles Haridus- ja Noorteameti juht Ulla Ilisson saates "Tallinna kodanikud".

"Ma arvan, et tegelikult on veel väga palju neid kasutamata võimalusi, kuidas saaksime noori oma õige tee valikul aidata. Väga oluline on, et karjääriõpe oleks lõimitud mitte ainult akadeemilise tulemuse pealt, vaid nad saaksid tegelikult ka aru, kes nad on kodanikena," lisas Ilisson.

Ilisson ütles, et lähtudes tagasisidest, mida on saadud nii õpetajatelt, õpilastelt kui lastevanematelt, on distantsõpe midagi sellist, mida peaks põhjalikult kaaluma. "See võiks olla väga põhjalikult läbi kaalutud samm, millal ja kas sellele üldse üle minna," ütles Ilisson.

Paljud koolid kasutavad distantsõpet siiski ka praegu. "Meil on selline süsteem, kus koolidel on väga suur autonoomsus ja neid otsuseid tehaksegi koha peal, sest tegelikult koha peal teadmine on ju kõige parem," ütles Ilisson.

Ta lisas, et koolide ettevaatlikus on vajalik, aga kevadine olukord näitas, et distantsõpe ei ole õpilastele, õpetajatele ega ka lapsevanematele kerge.

Haridussüsteem peab inimese eluks ette valmistama

Illisoni sõnul ei ole Eestis tehtud praeguseks väga põhjalikke uuringuid sellest, kuidas kevadised kuud õpitulemustele mõjusid.

Mitmete teiste riikide tulemustest on näha, et hästi on keerulistes olukordades hakkama saanud need õpilased, kelle jaoks õppimine oli juba varem kerge. Murekoht on nendega, kelle õppetulemused on olnud ka varasemalt nõrgemad.

"Tulevik on jõudnud kiiremini kätte kui oleksime täna oodanud. Õppekorraldus võiks ja peaks olema hästi õppijakeskne ja individuaalne," lisas Ilisson.

"Ma arvan, et üks asi kindlasti, mida peaksime haridussüsteemis muutma ongi heas mõttes õppimist propageerima ja reklaamima. Kui praegune olukord jääb pikemaks kestma, siis turismisektori töötajatel on ainus võimalus valida uus kutse," ütles Ilisson.

Ilissoni sõnul peab haridussüsteem toetama inimeste hakkama saamist elus. "See millega me tahame haridussüsteemiga kaasa aidata oleks see, et inimesed saaksid väga pädevalt teada, mis on nende tänased oskused ja kompetentsid ning oskaksid ise hinnata, kuhu suunas nad võiksid paremini edasi liikuda," ütles Ilison, et ettevalmistus ja hakkama saamine selleks eluks on hästi kriitiline.

Noorte vaimsele tervisele tuleb rõhku panna

Ilissoni sõnul on noorte vaimse tervise olukord väga oluline teema ja kahjuks teab ta liigagi hästi, mis koolides toimub.

"Kuna Hariduse- ja Noorteametis on ka selline üksus nagu Rajaleidja, siis me kahjuks teame, et väga paljud noored jäid distantsõppe olukorras üksinda," ütles Ilisson.

"Sotsiaalne distantseerumine ei ole hea ja teame, et ka osad õpetajad tundsid end üpriski üksi," ütles Ilisson, et hädas olid ka õpetajad, mitte ainult noored.

Koolid, kus ei ole piisavalt spetsialiste, näiteks on puudus psühholoogidest, on Illisoni sõnul kaardistatud ja teada. "Teame kõiki neid koole, kus ei ole võimalik erispetsialisti abi pakkuda ja saame neid aidata, kui selleks peaks vajadus tekkima," lisas Ilisson.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...