VIDEO! Vladimir Svet: Lasnamäe vene getoks kutsumine solvab elanikke

Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet ütles saates "Tallinna kodanikud", et hetkel elab Lasnamäe väga suurte muutuste ootuses.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Vladimir Svet: Lasnamäe vene getoks kutsumine solvab elanikke (11)

Jaanika Valk

"See, kes ütleb, et Lasnamägi on vene geto, solvab Pärnu jagu eesti inimesi. Tuletan meelde, et sama palju inimesi kui Pärnus, elab Lasnamäel inimesi, kelle emakeel on eesti keel ja nemad on täpselt samasugused selle linnaosa aktiivsed elanikud," ütles Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet saates "Tallinna kodanikud".

Sveti sõnul on tänapäeval on "Peatagem Lasnamäe" fraasi kasutamine äärmiselt solvav, linnaosa ei ole enam ammu riik riigis. "Ma arvan, et tänapäeval soovib Lasnamäed peatada ainult Tõnis Lukas, kui ta tuleb laulupeole ja soovib tuhandete inimeste laulupidu ära rikkuda," ütles Svet.

Linnaosavanema sõnul tundub, et hetkel elab Lasnamäe väga suurte muutuste ootuses. "Muutuste tunne on Lasnamäel hästi tajutav. Hakatakse projekteerima Tallinna haiglat, mis muudab seda kanti väga palju, hakatakse ehitama Rahu tee esimest etappi, mis ühendab Väo ristmiku Ussimäe teega. Lisaks hakatakse planeerima meie suurima tee ja vaeva – Peterburi maantee ehitust, aga valmib ka linna suurim park Tondirabal," ütles Svet. „Need on väga konkreetselt tajutavad muutused, kuid nende muutuste tuules muutub linnaosa aina enam magalapiirkonnast elamispiirkonnaks."

Novikov: segregatsioon on Eesti mõttes pseudoteema

Novikovi sõnul ei saa stereotüüpne lähenemine Lasnamäele süveneda, kui seda ei toonitataks ega rõhutataks eraldi, et tegu oleks justkui eraldi riigiga. "Lasnamäe ei ole monokeelne või monofunktsionaalne. Ta on samasugune nagu teised Tallinn linnaosad. Ta on ajalooliselt kujunenud magalapiirkonnaks ja siinsete korterite mass oli suurem, sellest tulenev ka ajalooline taust, kuid see muutub jõuliselt," ütles Novikov. Ta tõi näiteks Pae pargi ala, mis on täiesti uus linnaosa ning viimase 10-15 aasta jooksul hoonestatud alasid leidub veelgi.

Novikovi sõnul ei räägiks ta isegi segregeerumisest, sest miks me ei ütle näiteks Kalamaja n-ö hipsterite piirkonna kohta, et seal on hipsterite segregatsioon? See, et Lasnamäel on valdavalt venekeelne elanikkond ei ole tema sõnul probleem. "Segregatsioon tänases Euroopa mõistes on pigem tugevalt kultuuril põhinev. Kultuurilised erinevused on kahjuks tihti seotud religioonide erinevusega. Eesti kultuur ja kultuuriruum on väga ühtne ja erinevused võivad olla keelelised, kuid mentaalset erinevust tegelikult Eestis pole ja mul on selle üle hea meel," ütles Novikov.

Sveti sõnul peame segregatsiooni kontekstis rääkima eelkõige jõukusest. "Numbrid ütlevad, et meie tööturul on kõige vähem kaitstud töötaja vene keelt kõnelev naine. Kui ütleme, et Lasnamäe segregeerub, siis mina arvan, et kui tahame otsida lahendusi, mitte inimesi vastandada, siis teemapüstitus on seotus sellega, kuidas tahame tööturul paremat kaitset nendele inimestele, kes tänapäeval ennast nii kindlalt ei tunne," ütles Svet.

Lasnamäelt pärit Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on Lasnamäe samuti muutumises ja kui 1990.a. alguses võiski tegemist olla riik riigis olukorraga, siis nüüd on enamus lasnamäelasi siiski väga lõimitud.

"Venekeelne kogukond ei ole homogeenne. Kindlasti on olemas inimesi, kes endiselt pigem elavad ainult venekeelses inforuumis, aga on olemas ka neid, kelle puhul ei saa enam arugi, et tal on venekeelne taust või perekond. See sõltub inimesest ja peaksime lähtuma sellest, et kui vene või mõne muu päritoluga inimene tahab saada osaks Eesti riigist, siis peaksime teda kindlasti aitama," ütles Ladõnskaja-Kubitsa.

Sveti sõnul ei saaks öelda, et Eesti moto viimastel kümnenditel oleks olnud lõimumine. "Lõimumine ei olnud päris selleks narratiiviks, mida on otsinud endine peaminister. Vastupidi, oleme väga palju rääkinud lõimumisest, aga tegelikult oleme väga vähe teinud," ütles Svet.

Sveti sõnul oleme siiski jõudnud sinna, et enamus Lasnamäe inimesi tunneb end tallinlase ja eestimaalasena. Ees seisvad probleemid on pigem tehnilist laadi, näiteks keeleõpe. "Näeme, et kõik eesti keele kursuste kohad täituvad minutitega. Inimeste huvi ja motivatsioon on väga suuri," ütles Svet. „Kuigi huvi on suur, siis ei pakuta keeleõpet veel seni piisavalt."

Vabas ühiskonnas peaks säilima valikuvabadus

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul ei ole ta ise päevagi venekeelses koolis õppinud, kuid arvab, et laiemalt peaks olema vaba ühiskonna üks põhimoto valikuvabaduse säilitamine. "Kui keegi soovib õppida inglise keeles, siis peaks olema selline võimalus olemas. Mida rohkem on võimalusi, seda parem," ütles Novikov.

"Meil peab olema teatud standard, millele peab inimene vastama kui ta soovib näiteks töötada avalikus sektoris ehk siis mingi kõrgtase, kuid kõik, mis puudutab ülejäänut, on minu hinnangul see, mis peaks olema vaba turumajandse reguleerida," lisas Novikov.

Novikovi sõnul ei häiri teda näiteks see, et need muu päritoluga inimesed, kes täna toidu kohale toomisega tegelevad ei räägi paljuski eesti keelt. "See, et taksojuht ei räägi eesti keelt ausalt öeldes mind eriti ei huvita. Minu jaoks on oluline, et osutataks kvaliteetset teenust ja ülejäänud ei ole minu mure," ütles Novikov, et see on see liberaalne maailmavaade, mida Eestis on viljeletud ja mis on Eestile tegelikult edu toonud.

Novikovi sõnul kasvame me ajaloolisest taagast ühel hetkel üle. "Näeme, kuidas Euroopa sellesse suhtub ja arvan, et jõuame ka ise sinnamaani," lisas ta.

Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on tema jaoks juured olulised ja ta ei taha, et tütar unustaks oma emakeelt, aga samas käib ta eestikeelses koolis. "Eestikeelne haridussüsteem tuleb nii või naa. Selle tulek on seotud poliitilise tahte tugevusega, aga ka ajalooliste aspektidega ning puhtinimlikult on see seotud ka paljude hirmudega," sõnas Ladõnskaja.

Eesti keelele üleminek peaks Ladõnskaja hinnangul olema paindlik. "Kindlasti ei ole ta üks-ühele erinevates linnades. Näiteks on selge see, et Ida-Virumaal või Lasnamäel võiks see olla pisut teistmoodi, aga mõistan kustkohast need hirmud tulevad. Kui muukeelne vanem tahab, et tema laps läheks Eesti kooli, siis kindlasti peaks teda igatpidi aitama. Teisest küljest, kui ta tunneb mingit hirmu, siis on vaja aru saada, kustkohast see hirm tuleb," ütles ta.

Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on täiesti inimlikult arusaadav hirm, et laps hakkab vanemast võõranduma ja peame mõtlema kuidas me saame teda siis sellega aidata. Üheks variandiks on see kui pakutaks kohe algusest peale valikainena oma emakeelt. "See annaks kindlustunnet, et laps ei unusta kodu- ja emakeelt," lisas ta.

 

 

 

11 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...