VIDEO! Züleyxa Izmailova: linnakeskkond peab inimese tervist toetama

"Suurtel ehitusobjektidel lähevad tihti suured puud kaotsi, aga nad võiksid kuskil mujal edasi kasvada. Kui vaatasime ka Väo ringteel suuri puid, siis oli küll selline tahtmine, et ei tahaks neid puid maha võtta," märkis Roheliste erakonna juhatuse liige Züleyxa Izmailova.

Liiklus Video Keskkond

VIDEO! Züleyxa Izmailova: linnakeskkond peab inimese tervist toetama

Jaanika Valk

"Inimese kere on loodud selleks, et liigutada. See on meie loomuomane tegevus. Peaksime peatama protsesse, mis toetavad valglinnastumist. Tulevikus võiks Tallinnas liikuda selliselt, et ei peagi autoliiklusega kokku puutuma," ütles Roheliste erakonna juhatuse liige Züleyxa Izmailova.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti haljastusosakonna juhataja Kristiina Kupperi sõnul sõidab ta ise igapäevaselt Viimsist kesklinna jalgrattaga tööle. "Ma küll ei saa sõita kontoririietes, aga mööda Pirita promenaadi sõites on hommikul suurepärane vaade merele. Jõuan sama ajaga, mis kõndides või bussiga sõites ja trenn on tehtud," ütles Kristiina Kupper. 

Ka Izmailova toetab sellist eluviisi. "See on kindlasti üks sellise eluviisi eelis, et ei pea pärast tööd veel jõusaali minema. Hoiad aega kokku," lisas Izmailova.

Izmailova sõnul võikski tulevikus olla linnas jalgsi liiklemine mugavam. "Kui mõned aastad tagasi panime autovabal päeval liikluse täiesti kinni, siis meil tekkis tunnetus, mis reaalsus võiks näiteks Kaarli puiesteel olla. Noored lapsed sõitsid jalgratastega, üks noor kutt sõitis rulaga ja see oli hea vaatepilt. Järelkasvav põlvkond võttis tänava endale tagasi. Tulevikus võikski nii olla, et saaksime liigelda Tallinnas palju vabamalt jalgsi ja et see ei oleks nii autokeskne linn," ütles Izmailova. 

Linna on keeruline uusi puid ära mahutada

Kupperi sõnul ei ole tema igapäevatöös omavahel konfliktis puud ja inimesed, vaid puud ja tehnovõrgud. "Tihtilugu on vaja ära lahendada tehnovõrgud, kõnniteed, jalgrattateed ja siis vaatame järsku, et kuhu need puud mahuvad. Õnneks on väljatöötatud metoodika, kuidas puid ka sillutise sisse nii istutada, et nad seal kasvavad ja ellu jäävad," ütles Kupper. 

Kupper lisas, et praegu käib näiteks Pronksi tänava projekteerimine, kuhu sisse on arvestatud puude read. "Kasutame erinevaid innovaatilisi lahendusi ja oleme võidelnud, et tänavaruumis, kus muidu on tuul ja ei ole inimesel mõnus liikuda, et sinna ka puud ja põõsad tuleksid," lisas Kupper. 

Kupperi sõnul algab kõik planeeringust, aga peab arvestama sellega, et puu vajab oma kasvamiseks piisavas koguses mulda. "Me ei saa teda keset asfalti istutada ja samas on probleemiks kõikide tehnovõrkude kinnistule ära mahutamine, ja ka parkimine. Seetõttu on põõsaid lihtsam istutada, aga puude osas tehakse otsus planeerimisetapis paljuski ära," lisas Kupper. 

Suured puud aitavad reguleerida sademevee kogust

Izmailova sõnul on üks huvitav teema, mida Tallinnas ei ole praktiseeritud ka suuremate puude ümberistutamine. "Suurtel ehitusobjektidel lähevad tihti suured puud kaotsi, aga nad võiksid kuskil mujal edasi kasvada. Kui vaatasime ka Väo ringteel suuri puid, siis oli küll selline tahtmine, et ei tahaks neid puid maha võtta, kui nad võiksid ju kuskil mujal edasi kasvada," ütles Izmailova.

Kupperi sõnul on selline tehnoloogia küll olemas, aga väärtuslike puude raiet aitab ennetada haljastuse kviteerimise kord, mis tuleb teha iga planeeringu ja ehitusobjekti puhul ning, kus lisaks vaadatakse peale puude ka rohttaimi.

Suured puud on aga linnaruumis väärtuslikud nii inimeste kui keskkonna jaoks. "Meil pole hakatud sellest veel rääkima, aga Ameerikas on tehtud uuringud, et suure puu võra aitab sademevee jõudmist toruni kõvasti aeglustada ja meil ei ole vaja seetõttu ehitada välja aeglustusmehhanisme, millele kulutaksime miljoneid. Suured puud on väga väärtuslikud ja tuleks kaaluda iga puu raiet sinnamaani, kuni ta ohtlikuks muutub," lisas Kupper. 

Puud raiudes peab istutama kindla koguse uusi puid

Kupperi sõnul võib puu raiumiseks taotluse esitada kinnistu omanik. Seal on kaks varianti, kas on tegemist halvas tervislikus seisundis oleva puuga või kui kinnistule on välja antud ehitusluba, siis selle alusel saab taotleda ehitusalast raiet. "Tallinna korra kohaselt võtame arvesse raiutava puu väärtust, st mis liiki ta on, kui suur ta on, kui heas tervislikus seisundis ta on ja sellest tulenevalt tekib kogus uut haljastust, mis raiuja peab asemele istutama," ütles Kupper, et ühe puu asemele peab istutama vähemalt neli puud ja põõsaid. 

Izmailova sõnul on mure selles, et kui linn ise objekte ehitab, siis ruumi, kuhu puid istutada jääb aina vähemaks. "Bilanss on ikkagi tagurpidine. Neid puid, mida peaks istutama on pilves veel suur hulk. Neid päriselt kasvamas ju ei ole," lisas Izmailova.

Linn vajab ka metsikumaid nurki

Kupperi sõnul peaks linnas olema ka n-ö metsikumat poolt, kus loodusesse suurel määral ei sekkuta. "Aina enam räägitakse sellest, et kui on võimalik kasvõi lõunapausil kuskile õue minna, siis taastud kõvasti kiiremini ja paremini just metsikus looduses, kuivõrd niidetud muru ja kujundatud pargialal. Katsume ka Tallinna linnas olevate metsadega nii toimetada, et teeme selgeks, kus on nendel aladel looduslikult väärtuslikumad kohad ja katsume inimestele luua uusi funktsionaalsusi või metsaradasid just sellele alale, kus looduslikumaid väärtuslikke kohti ei ole, et anda inimestele võimalus ja samas lasta ka loodusel olla," rääkis Kupper. 

Izmailova sõnul läheb piir metsiku looduse ja inimese sekkumise vahel sealt, kus näeme, et linnaruum ei ole enam meiega kooskõlas. "Linnas ei pea selliseid kohti olema ülearu palju. Võime küll jätta teadlikult selliseid kohti, et teame, et seal ongi selline koht, kus kasvatame elurikkust just sellisel viisil, aga linnas peab olema rohkem selliseid rohealasid, mis on funktsionaalsemad ja kus on rohkem liike kui vaid mõned," ütles Izmailova. 

Tallinnas rakendatakse asendusistutuse kohustust

Kupperi sõnul on Tallinnas kehtinud juba aastaid raiekord, kuhu on sisse toodud kaks uut raieliiki, mille puhul rakendatakse asendusistutuse kohustust. Üks on kujundusraie ning teine kahjustatud puu raie. "Kahjustatud puu raie on väga tähtis, sest see tähendab, et kui ehitustegevusega kahjustatakse juuri nii palju, et hiljemalt viie aasta jooksul on puu väärtusklass langenud, siis rakendame tagantjärgi asendusistutuse kohustust. Me ei anna talle raieluba ranitaarraie tegemiseks. See paneb nii mõnegi mõtlema, mida on algklassi tundides räägitud, et puul on juured ja neid tuleb säilitada, et puu säiliks," ütles Kupper. 

Izmailova sõnul võib ette tulla ka juhtumeid, kus on tegu pahatahtlikkusega, puule tehakse meelega liiga, et ta mõne aja pärast oleks nii kehvas seisus, et teda oleks lihtsam vaikselt ära likvideerida. "Selliste asjade vastu peab meetmeid rakendama, aga muidugi ei taha ju alati piitsaga minna. Inimesed võiksid ise aru saada, miks meile puud vajalikud on. Nad annavad meile ikkagi väga palju," lisas Izmailova.

Laadimine...Laadimine...