Viimase nädalaga tekkis Eestis kaks aktiivset koroonakollet

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles, et kui on haigusnähud ja kasvõi väike kahtlus, et tegemist võib olla koroonaviirusega, siis tuleb püsida kodus ja mitte käima ööklubis või kaubanduskeskustes ja külas ega teha muid selliseid asju, mida tavaliselt teeb terve inimene.

Pilt: Rene Suurkaev

Viimase nädalaga tekkis Eestis kaks aktiivset koroonakollet

Erki Varma

"Kui eelmise nädala kohta me võisime öelda, et meil ei olnud aktiivseid koldeid, siis nüüd on meil neid kaks," rääkis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. "Üks on Tartumaal ja teine Ida-Virumaal."

Tartumaal on tema sõnul praegu viis juhtu ja Ida-Virumaal on kolle piiritletud nelja juhuga. "Hetkel me ei saa välistada, et haigusjuhte tuleb veel juurde," nentis Dontšenko. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 553 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus viis positiivset testi tulemust.

Kolm nakatunut lisandus Tartusse ja on seotud seal 24.juulil diagnoositud juhtumiga. Tänaseks on tegemist koldega, kus on viis inimest. Viimane selle kolde nakatunutest viibis terviseameti andmeil vaatamata isolatsioonikorraldusele veel esmaspäeval Narvas ja külastas sealseid erinevaid kohti  - Ingeri hotelli, Fama keskust (sealhulgas KFC, Vaba lava). Haigusnähud olid isikul kogu Narva külastuse aja.

Ida-Virumaal lisandus kaks uut juhtumit. Üks neis oli haigestunud perekonna lähikontaktne, teise juhtumi puhul ontegemist on eile avaldatud perenakkuse juhtumiga. "Kindlasti selle juhtumiga meie Ida regiooni inspektorid pidevalt tegelevad. Epidemioloogiline uuring käib, et kõik asjaolud on välja selgitada," kinnitas Dontšenko. Nädala lõpuni on seal karantiinis ka üks lasteaiarühm.

Kahtluse korral jää koju

Dontšenko pani ka inimestele südamele, et kui on haigusnähud ja kasvõi väike kahtlus, et tegemist võib olla koroonaviirusega, siis tuleb püsida kodus ja mitte käia ööklubis või kaubanduskeskustes ja külas ega teha muid selliseid asju, mida tavaliselt teeb terve inimene. "Kui me oleme haiged, siis me kindlasti peame jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga ja perearst otsustab, kas on vaja testimist teha," rääkis Dontšenko. "Teiseks – kui terve inimene on saanud sõnumi selle kohta, et ta oli tõenäoliselt lähikontaktis kinnitatud haigusjuhuga siis me väga palume, et see inimene vastutustundlikult suhtuks sellesse sõnumisse."

COVID-19 on tema sõnul selline haigus, mille sümptomid avalduvad kuni 14 päevani pärast seda, kui inimene oli vahetus kontaktis haige inimesega. Seetõttu võib inimene end tunda täiesti tervena kaks nädalat pärast seda, kui ta tegelikult on juba nakkusohtlik. "Nii et palun, oleme kõik vastutustundlikud selleks, et me saaksime sellises suhteliselt heas olukorras, milles me oleme praegu, ka edaspidi olla," pani Dontšenko inimestele südamele. "Ja tuletaksin meelde, et Euroopa Liit leppis kokku omavahel, et eneseisolatsiooni peaksid jääma nendest riikidest tulijad, kus on haigestumuse määr neljateistkümne päeva haigestumise määr üle kuueteistkümne."

Üldine koroonaolukord Eestis on tema kinnitusel jätkuvalt hea. "Tänu meie ühistele pingutustele on olukord jätkuvalt hea. Haiguse levik on meie kontrolli all," nentis Dontšenko.  29. juuli hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 3 inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu. Tänaseks on haiglates lõpetatud 393 COVID-19 haigusjuhtumit 380 inimesega.

Tänase seisuga on tervenenud 1 926 inimest. Neist 1 458 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (75,7%), 468 inimese puhul (24,3%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.

Üheksa protsenti elanikest testitud

Viimase 14 päeva jooksul tuvastati 16 uut nakatunut, viimase kahe nädala kumulatiivhaigestumus 100 000 elaniku kohta on 1,2. Nendest said nakkuse tuttavate ringis üks (6,2%), tööl üks (6,2%), välismaal 12 (75,0%). Nakatumiskoht jäi teadmata kahel juhul (12,5%). Haigusjuhud registreeriti kuues maakonnas (Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Tartumaal ja Viljandimaal).

Seisuga 27.07.2020 on tervenenud 1452 isikut (71,4% üldarvust). Positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva 471 isikul. Hospitaliseerimist vajanud haigetest 380 (86,6%) on saadetud kodusele ravile, 56 (12,8%) on surnud, 3 (0,7%) on veel ravil. Juulikuus hospitaliseeriti neli haiget ning seisuga 27.07. ei ole juhitaval hingamisel ühtegi patsienti.

Seisuga 27.07.2020 oli registreeritud 2 034 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu. Haigestumus 100 000 elaniku kohta on 153,5. Kokku seisuga 27.07.2020. a testiti 8,9% Eesti elanikest. Testid osutusid positiivseks 1,7% juhtudest. Registreeritud sissetoodud COVID-19 juhud moodustavad 8,2% laboratoorselt kinnitatud juhtude üldarvust.

Terviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

 

Laadimine...Laadimine...