Viimase ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi, uusi surmajuhtumeid polnud

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 609 COVID-19 viiruse testi, millest üks protsent ehk 23 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (10), Harjumaal (5). Ida-Virumaal ja Pärnumaal lisandus kummaski 3 ning Põlvamaal ja Viljandimaal kummaski 1 juhtum.

Pilt: Albert Truuväärt
Tervis Eesti

Viimase ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi, uusi surmajuhtumeid polnud

Toimetaja: Toomas Raag

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 609 COVID-19 viiruse testi, millest üks protsent ehk 23 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (10), Harjumaal (5). Ida-Virumaal ja Pärnumaal lisandus kummaski 3 ning Põlvamaal ja Viljandimaal kummaski 1 juhtum.

9. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 134 inimest, kellest 9 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 83 inimest. Viimase ööpäeva jooksul uutest COVID-19 tõttu surnud inimestest ei teatatud, kokku on Eestis surnud 24 inimest.

Eestis on kokku tehtud  26 416 testi, nendest 1 207  ehk 5% olid positiivsed. Enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11%), järgnevad 45-49 ja 50-54 kumbki 10%.  Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Terviseamet uuendas testimise strateegiat. Alates 8. aprillist saavad perearstid põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest. Inimeste jaoks testimise korralduses muudatusi ei tule: haigestumisel tuleb jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning suunab inimese testimisele.

Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit. Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis. See võimaldab täpsemalt hinnata seniseid sekkumisi ja planeerida järgnevaid meetmeid. Olukorra muutumisel vaadatakse testimise põhimõtted uuesti üle.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK

Laadimine...Laadimine...