Viirust ei saa eirata: 90% koole saadab õpilased koju

"Me peame mõistma, miks meilt seda kõike palutakse või nõutakse – see on inimeste elude ja tervise kaitseks," rääkis Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik koroonanõuete kehtestamisest koolis. "Eestis on 64 peres  kaotatud üks või mitu inimest just selle haiguse tulemusena eelmise puhangu ajal. Me ju ei soovi, et see korduks!"

Pilt: Ksenija Kurs/ Foto on illustreeriv
Haridus Tallinn

Viirust ei saa eirata: 90% koole saadab õpilased koju

Õnne Puhk

"Me peame mõistma, miks meilt seda kõike palutakse või nõutakse – see on inimeste elude ja tervise kaitseks," rääkis Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik koroonanõuete kehtestamisest koolis. "Eestis on 64 peres  kaotatud üks või mitu inimest just selle haiguse tulemusena eelmise puhangu ajal. Me ju ei soovi, et see korduks!"

90% koole Tallinnas on üle läinud hajutatud õppele. Pealinn uuris, kuidas on see sujunud ja milliseid meetmeid rakendatakse.
Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik  ütles, et kuigi Tallinna ennetavad meetmed on saanud kriitikat kui ülereageerimine, pole ometi võimalik reaalsust ignoreerida. "Keeruline on mõista inimesi, kes usuvad vandenõuteooriaid, et seda viirust pole olemas või see on omakorda mingi väljamõeldis," lausus ta. "Muidugi soovime naasta normaalse elu juurde nii kiiresti kui võimalik, aga see kõik sõltub meie ühisest pingutamisest – vahel ka võib-olla meile ebameeldivatest piirangutest."

21. keskkooli direktor Meelis Kond ütles, et nende koolis peab haigestunud õpilane või õpetaja jääma kindlasti koju. "Oleme ka hajutanud tundide algust, et kõik õpilased ei saabuks kooli ühel ja samal ajal. Samamoodi söögivahetunde – et söögisaali täituvus ei oleks üle 50%," rääkis ta. "Meie kool töötab ühes majas 1400 õpilasega. Seepärast oleme rakendanud alates 5. klassist süsteemi, kus õpilased on ühel päeval nädalas kodusel või projektõppel väljaspool koolimaja. Nii on iga päev majas 240 õpilast vähem ja saab üksteisega paremini vahet hoida."

Tahaks õppida koolis

Samuti on soovitatud ja arvutiõpetuse tundides ka õpetatud koroonaäpi allalaadimist. Kõikidele õpetajatele on jagatud välja visiirid, mida soovitatakse kasutada, ja paljud õpetajad seda ka teevad. Soovi korral saavad õpetajad kanda maski.

Tallinnas on esimesed haigusjuhtumid tuvastatud ka koolides-lasteaedades. Seetõttu on koolijuhtide arvates ennetavad meetmed igati õigustatud. Oma kooli osalisele distantsõppele viimist direktorid ülereageerimiseks ei pea.

Nakkuskordaja Tallinnas on juba 31,5, üle Eesti on see suurem kui 20. Kevadel, kui eriolukord kehtima hakkas, oli nakkuskordaja 4,2. "Paraku ei sõltu sellised asjad meie tahtest, vaid olukorrast linnas ja riigis, mis praegu ei näita paranemise märke, pigem vastupidi," sõnas Kond. "Eriti keeruline on olukord suures koolis, kus vahet on kõige raskem hoida. Muidugi loodame, et ei tule minna täielikule distantsõppele, aga loomulikult tuleb ka selleks valmistuda."

Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Lauri Yrjo ütles, et tema oli nüüd esimese nädala koduõppel ja väljavaade jääda päriselt distantsõppele ei rõõmusta sugugi. "Ma olen üsna optimistlik inimene, aga on päris kurb, et üle nädala saab ainult koolis käia," rääkis noormees. "See tuletab meelde kõike, mis kevadel toimus, ja tekitab natuke masendust. Meie koolimajas käib õppetöö nüüd hajutatud kujul nii, et ollakse koduklassides. Igal klassil on üks klassiruum ja õpetajad liiguvad, mitte õpilased. Desinfitseerimisega on õpilased juba harjunud ja sellest on saanud sisenedes ja väljudes igapäevane rutiin. Reeglite järgimine pole keeruline. Mina olen olnud kogu aeg hoolas kätepesija ja selles suhtes ei ole midagi muutunud."

Ta lisas, et noored jälgivad ise, et keegi ei saaks haige inimesega kokku ja haigena välja ei mindaks. "Meil toonitatakse seda koolis kogu aeg, ja on range nõudmine, et kui tervisega midagi halvasti on, siis tuleb kohe kirjutada vabastus ja jääda koju ennast ravima.

Hädavajalikud sammud

Kui kevadele tagasi mõelda, siis keerulisem oli just see, et ei saanud vabalt suhelda, mitte distantsõpe ise. Suhtlemine on ju ka õppimise osa, kui sa räägid kaasõpilasega või tutvustad midagi, siis see on omamoodi kordamine. Kuna osa õpilaste, ka minu enda jaoks on kodus õppimine võib-olla natuke raskem – kodu on koht, kus puhatakse ja kodutöid tehakse –, siis nüüd tuleb teha nagu topelttööd. Koolis on kindlasti lihtsam õppida – sa juba lähed kooli selle mõttega, et õpid seal. Mingis mõttes on noortel ka tunne, et elame erilisel ajal. Kevadel, kui kehtestati eriolukord, oli esimene reaktsioon, et mis nüüd saab, aga mida aeg edasi, siis enam võib-olla mõeldakse, et see on periood, mis läheb ajalooraamatutesse kirja."

Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante ütles, et tema arvates on distantsõppele jäämine õigustatud. "Peame arvestama meie kooli suurust," mainis ta. "Lasnamäe gümnaasiumis õpib 1308 õpilast korraga ühes vahetuses. Kui me tahame õpilasi hajutada, siis on see nõue igati põhjendatud."

"Oluline on seda viirust võimalikult vähe levida lasta, on ju  ääretult tähtis, et koolid saaksid edasi toimida," pidas nõudeid vajalikuks ka Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof.

Kondi sõnul saavad ka lapsevanemad aru, et praeguses olukorras on karmimad meetmed õigustatud. "Nende häält võetakse kindlasti kuulda – eelkõige kooli hoolekogu kaudu, kus kõik meetmed läbi arutatakse. Kuna eelkirjeldatud tegevused on meie koolis praegu vähimad, mida viiruse ennetuseks nii suures koolis rakendada saab, siis minuni ei ole küll ühtegi pretensiooni jõudnud, et kool reageeriks üle," lausus direktor. "Kohati on tunne, et üldsus pole üldse tutvunud augustikuu lõpus avaldatud haridus- ja teadusministeeriumi vastavate soovitustega, mida koolid nüüd järgivad."

Pääsküla kooli direktor Leena Saag nentis, et vanemad on mures eelkõige distantsõppe pärast. "Ma loodan, et tervet kooli pole vaja  koju jätta – ja me räägime siin ju ka väiksematest lastest," lausus ta. "Mõni lapsevanem on ka küsinud, et kes maksab talle kinni  selle päeva, kui ta lapsega koduõppe tõttu kodus on. Kool seda ju ei tasusta! Kui tuleb mõni klass koju jätta, siis peaks olema valmisolek organiseerida pikk päev koolipäeva raames, kus oleks mitte väga suurte rühmadena tegevusi – me ju ei taha, et lapsed lähevad tänavale hulkuma, aga samas, turvameetmed peavad olema tagatud."

Kuna Pääskülas on väike, gümnaasiumiosata kool, siis sealsed lapsed veel kodus ei õpi. Küll aga liiguvad nad palju väljas. "Praegu toimub digiprojekti raames palju õppekäike ja lapsed on koolimajast ära; käimas on ka liikumisnädal, mille raames on olnud õppetunde väljaspool klassiruume," selgitas direktor. "Me oleme ka söögiajad eraldi viinud ning õnneks saanud praegu hoida lapsi piisavalt hajutatuna. Loomulikult on meil valmisolek teha koduõppepäevi ja e-õppe päevi õpilastele niipea, kui näeme, et see vajadus tekib."

Pääsküla koolis on termokaamerad tellitud ja tulemas, nagu ka õpetajatele sobivad ülestõstetava klaasiga visiirid. "Ülestõstetava klaasiga visiir on korduvkasutatav ja -puhastatav," selgitas Saag. "Kui õpetaja on klassi ees, saab tõsta klaasi üles, nii et hääl ei lähe kaduma ja ei pea seda väga pingutama. Aga minnes õpilasele ligemale, saab õpetaja klaasi langetada ja tal on turvalisem. Ma usun, et see on parem lahendus kui maskiga olemine kogu aeg." Vajadusel kasutavad töötajad siiski ka maske.

Pikhof ütles, et nende koolis toimub alates septembri kolmandast nädalast osaline distantsõpe, mille käigus eri klassid vaheldumisi nädala kaupa koolis ja kodus õpivad. "Kui õpetajad peaksid andma klassile tundi, on nad sealsamas klassiruumis ja annavad hoopis kaugtundi kas siis Google Meeti või Zoomi abil," selgitas direktor. "Kõik toimib põhimõtteliselt tunniplaani järgi."

Kuustik ütles, et kindlasti mõjutab ka osaline koduõpe õppe-edukust. "Sageli on otsesel juhendamisel teised mõjud, kui iga näiteks nädal seda interneti kaudu teha," märkis ta. "Ilmselt on vaja rohkem märgata õpilasi, kes võib-olla nii hästi edasi ei jõua. See on muidugi keeruline, sest kaugõppe juures suurenevad kõikide õppimise ja töötamise mahud."  

Kond möönis, et kindlasti on igasugustel kriisidel mõju inimeste psüühikale, sh õpingutele. "Oma jälje jätab haridusele, õpitulemustele kindlasti see, kui olukord peaks kestma pikemat aega ja 21. sajandi teadus ei too olukorrale kiiret lahendust vaktsiini ja tõhusate ravimite näol," lausus ta.

Õppimisele hästi ei mõju

Kond lisas, et kuigi osale õpilastest mõjus distantsõpe kevadel väga positiivselt ja nende tulemused paranesid, siis üldiselt see nii ei ole. "Nii õpetajad kui ka õpilased väsivad koduõppest, sest see ei ole loomulik õppevorm, mistõttu ka õppimise kvaliteet teatud määral langeb," nentis ta ja lisas, et järjestikune distantsõpe ei tohi kesta liiga kaua aega. See õpe ei olnud nii kvaliteetne, nagu võiks olla," mainis ta.

Pikhofi sõnul mõjutab distantsõpe just ainealaseid, funktsionaalseid teadmisi. "Meie õppekavad ja -programmid on siiski üles ehitatud kordamise meetodil ja kui mõni asi jäi distantsõppel arusaamatuks, seda ei jõutud käsitleda või ise kodus läbida, siis süsteemsem kordamine aitab need kitsaskohad järgmisel õppeaastal ületada. Mina ei muretseks ega teeks suurt probleemi hariduse taseme koha pealt, tervis on ju kõige olulisem. Kui me tervise saame hoitud, siis õpitulemus tuleb nii või teisiti."

Saag ütles, et nende koolis tulid 9. klassi lapsed ise tema juurde jutuga, et muretsevad koduõppele jäämise pärast. "Kevadel toimus rohkem selline kordamine ja teatud asjade juurde õppimine videosilla tegevuste kaudu. Aga nüüd tuleb kooliaastat kohe niimoodi alustada. Lapsed on mures, aga püüame koos leida paremaid lahendusi."

Läänemere gümnaasium, kus õpib 1400 õpilast, saatis Covid-19 nakkuskolde laienemise tõttu 17. septembrist distantsõppele õpilased alates 6. klassidest kuni gümnaasiumi lõpuni, kokku ligikaudu 700 õpilast. Kodusele tööle saadeti ka enamik õpetajaid. Eelmise nädala lõpul oli seal koroonaviirusesse haigestunud kolm õpilast eri klassidest ja kolm õpetajat, kes puutusid kokku mitme eri klassiga.

Kõik Läänemere gümnaasiumi 6.-10. klassi õpilased jäävad eneseisolatsiooni 25. septembrini. 11.-12. klassi õpilased jäävad samaks perioodiks kaugõppele, neile isolatsiooni nõuet ei rakendata. 5. klassid suunati distantsõppele juba ülemöödunud nädalal.

Terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik ütles, et terviseametnikud on alates esimestest nakatumisjuhtumitest kooli juhtkonnaga tihedalt suhelnud. "Meie soovitus oli kõik lähikontaktsed õpilased ja õpetajad suunata isolatsiooni," ütles Öpik. "Arvestades, et lähikontaktsetena määratletud inimeste arv selle nakkuskolde puhul läheneb tuhandele, teeme koostööd kooliga, et terviseameti juhendmaterjali peredele e-kooli vahendusel edastada."

1.-3. klassid asuvad teistest eraldi korpuses ja pole nakatunutega kokku puutunud. Seetõttu jätkub algklasside õpe tavalisel viisil.
Läänemere gümnaasiumis toimus suurpuhastus ja koolimaja oli suletud 20. septembrini. Kodusele õppele saadetud viiendate klasside õpilased said õppetööle naasta tänasest ning vanemate klasside õpilased teevad seda 28. septembrist, kui neil ei ole ilmnenud haigustunnuseid.

Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov pani vanematele südamele, et kodusele õppele saadetud lapsed jääksid samal ajal kõrvale ka trennidest ja huviringidest, hoiduksid kokkusaamistest sõpradega ning üritustest. "Samuti palume vanematel koju jätta nooremates klassides käivad õed-vennad. 22. septembrist saavad distantsõppele saadetud õpilased ka koolitoidu paki," lausus direktor.

Arvuti saab laenata koolist

Kodus õppides vajab õpilane mikrofoni ja kaameraga arvutit, mis aitab videotundides osaleda ja Google’i keskkonda kasutada. Vajadusel saab vanem või õpilane arvutit laenutada koolist. "Koroona tõttu on distantsõppele saadetud klasse neljas Tallinna koolis, sh kahes erakoolis, ja suletud on lasteaiarühmi kolmes lasteaias," teatas linnapea Mihhail Kõlvart eelmise nädala kolmapäeval. "Nendes õppeasutustes on haigestunud nii lapsi kui ka õpetajaid. Oleme arvestanud, et nakatumisi tuleb veel."

Koolide sissepääsudele on juba paigaldatud või kohe  paigaldamisel termokaamerad; õpetajatel soovitakse kanda tundi andes visiiri; hoonesse sisenemisel on rangelt nõutav kasutada uste juures olevaid käte desinfitseerimisvahendeid; kõiki ruume puhastatakse-õhutatakse iseäranis hoolikalt. Kõlvart ütles, et nii ei pea loodetavasti sulgema koole, lasteaedu jt asutusi. Meetmed kehtivad esialgu esimese koolivaheajani. Selleks ajaks saab hinnata, kuidas muutub üldine olukord ja olukord koolides. "Jälgime koostöös terviseametiga olukorda ja oleme valmis operatiivselt muudatusi tegema," sõnas Kõlvart.

Kutsar: Tulebki resoluutseid abinõusid rakendada, et viiruse levikut pidurdada 

"Mida otsustavamaid ja rangemaid piirangumeetmeid rakendatakse, seda rohkem on tulemusi selles mõttes, et viirus levib vähem," kinnitas epidemioloog Kuulo Kutsar.

Epidemioloog Kuulo Kutsar ütles, et arvestades seda, kuidas epideemia protsess kulgeb, on Tallinna meetmed, mida koolides kasutatakse, igati asjakohased ning suurtes koolides vanema kooliastme distantsõppele viimine igati põhjendatud. "Ma ei pea seda ülereageerimiseks – tulebki võrdlemisi resoluutseid abinõusid rakendada, et viiruse levikut pidurdada," sõnas ta. "Lapsed levitavad viirust sõltumata vanusest täpselt niisamuti nagu täiskasvanud. Ka lapsed võivad kanda viirusi üle teistele lastele ja noorukitele, ja kui nad on nakatunud ja lähevad koju, siis nad kannavad viirust üle ka oma perekonnaliikmetele, täiskasvanutele. Erinevus on selles, et kogu maailma kogemuse põhjal põevad lapsed seda haigust kergemas vormis võrreldes täiskasvanutega, eriti vanemas eas inimestega, aga lapsed võivad samal ajal olla ka haigusnähtudeta viirusekandjad."

Kodune õpe tööõpetust ei sega

Jakob Westholmi gümnaasiumi põhikooli suuremad klassid ja gümnaasiumi õpilased õpivad vaheldumisi kodus.

Kooli direktor Rando Kuustik ütles, et nende kool saatis osa õpilasi kooduõppele 16. septembrist. "Oleme oma koolis kasutanud hajutamist," märkis Kuusitk. "Põhikooli suuremad klassid ja gümnaasium õpivad kodus üle nädala vaheldumisi." 1.-6. klassid õpivad endiselt tunniplaani järgi koolis ning 7.-9. ja 10.-12. klassid on distantsõppel vaheldumisi nädala kaupa. "Tüdrukute käsitöö ja poiste tööõpetuse tunnid toimuvad kõigest olenemata vastavalt tunniplaanile," mainis Kuustik.

Kuidas toimub koolides õpe rohelise, kollase ja punase stsenaariumi korral?

1. Roheline stsenaarium

Viiruse levik on kontrolli all, lisanduvate nakatunute hulk ööpäevas on madal. Koolid on avatud, toimub tavapärane õppetöö. Järgitakse üldisi hügieenireegleid ja võimalusel hajutamise nõudeid.

2. Kollane stsenaarium

Riigis on kehtestatud hädaolukord või on mitmeid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks. Koolid on avatud, kuid kontaktõppes olevaid õpilasi tuleb hajutada nii, et kooli/klasside täituvus on kuni 50%. Kontaktõpe on oluline tagada esmajärjekorras põhikooli I ja II astme õpilastele ning hariduslike erivajadustega õpilastele. Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on soovitav korraldada õppetöö hajutatult (hajutatud koolipäeva algus, eri aegadel vahetunnid, hajutatud söögivahetunnid, koduklassides õppimine, õuesõpe, e-õppe päevad jm).

3. Punane stsenaarium

Riigis on kehtestatud eriolukord. Koolid on suletud ja õpilased on viidud distantsõppele, osaline kontaktõpe toimub vaid vajaduspõhiselt hariduslike erivajadustega õpilastele eelnevalt läbimõeldud kava ning kõiki osapooli puudutavate kokkulepetega.
Vaata lähemalt: https://www.tallinn.ee/est/haridus/Koroonaviiruse-leviku-kolm-stsenaariumi-ja-oppetoo-korraldamine

Laadimine...Laadimine...