Viroloog Andres Merits: näomaskid on nakatumise vältimiseks efektiivne meetod

"Tundub, et terve maailm on isehakanud virolooge täis. See pole üllatus, et sellistel aegadel tekib väga palju arvamusi, oletusi ja ka valesid arusaame. Probleem on selles, et inimestel, kes tutvuvad teemaga sotsiaalmeedias või mõne üksiku artikli põhjal, puudub tervikpilt,“ ütles viroloog Andres Merits uues Ülemiste Tervisemajas toimunud terviseteemalisel seminaril.

Pilt: Scanpix

Viroloog Andres Merits: näomaskid on nakatumise vältimiseks efektiivne meetod (1)

Jaanika Valk

"Tundub, et terve maailm on isehakanud virolooge täis. See pole üllatus, et sellistel aegadel tekib väga palju arvamusi, oletusi ja ka valesid arusaame. Probleem on selles, et inimestel, kes tutvuvad teemaga sotsiaalmeedias või mõne üksiku artikli põhjal, puudub tervikpilt,“ ütles viroloog Andres Merits uues Ülemiste Tervisemajas toimunud terviseteemalisel seminaril.

Viroloogi sõnul on oluline võrrelda, mis on seoses haiguse leviku ja avastamisega kevadega võrreldes muutunud, sest sellest oleneb, kuidas peame edasi minema ning milliseid meetmeid kasutama. Kui kevadel oli aprilli lõpu seisuga Eestis 1688 positiivset testi, 52 surma ja nakatunute protsent oli 3,1, siis 12. septembri seisuga on hetkel tuvastatud 20 641 positiivset testi, 1 surm ning nakatunuid elanikkonnast on 0,16%.

Viroloogi sõnul on kevade ja sügise erinev seis seotud mitmete faktoritega ning sügavaid järeldusi teha ei saa, sest tegu on endiselt mõistatusega. "Võib-olla paari aasta pärast teame täpsemalt, aga praegu näeme, et pilt on üsna keeruline,“ ütles Merits.

Inimeste immuunsüsteem on peale suve tugevam

Meritsa sõnul on selge, et laialdasem testimine teeb kindlaks rohkem nakatumisjuhte, kuid võib arvata, et positiivne diagnoos mõjutab inimeste käitumist, mis omakorda aitab levikut peatada. "Võimalik, et inimeste käitumist mõjutab ka lähikontaktsete staatus, sest teoorias peaksid need inimesed kodus püsima viiruse leviku tõkestamiseks, kuid kodus püsimine võib mõjutada ka haiguskulgu,“ ütles viroloog.

Lisaks on viroloogi sõnul inimeste immuunsüsteem peale suve tugevam ning ka see võib viiruse levikut vähendada. "Võimalik, et tegu on immuunsüsteemi seisundiga, mis võrreldes praegusega, kui tulime just suvest, on oluliselt parem kui kevadväsimuse perioodil,“ ütles viroloog ja lisas, et kui hooajalisusel on viiruse levikule suurem mõju kui oskame arvata, siis võib eeldada, et talveperioodil ja kevadel muutub olukord raskemaks.

Viroloog lükkas ümber levinud valeettekujutuse justkui ei oleks näomaskide efektiivsus teaduslikult tõestatud. "Näomaskide efektiivsust pole tõestatud sihilike inimkatsetega, sest seda on mõeldamatu teha. Küll aga näitavad olemasolevad metaandmed, et näomaskid on efektiivne meetod, aga kindlasti mitte piisav. Kui viirus levib aerosoolina, siis on distantseerimisega levikut keeruline piirata ning siin on maskid väga kasulikud,“ lisas Merits.

Viroloogi sõnul on üheksa kuuga toimunud palju muutusi: välja on töötatud efektiivsemad testid, mis on lihtsamalt kättesaadavamad, ravimite osas on olukord muutunud selgemaks ning kuigi toimivat vaktsiini veel ei ole, siis on olemas mitmed vaktsiinkandidaadid. Ühe toimiva vaktsiini valmimist viroloog lähitulevikus ei näe. "Mõned räägivad novembrist, aga mina sellesse ei usu. Uus aasta tundub realistlikum ja pessimistlik versioon on suvi,“ spekuleeris viroloog vaktsiini laialt kasutusse jõudmist.

"Vaktsiinist, mis püsib apteegis ei ole kindlasti kasu. Kõik seadmed töötavad paremini kui need sisse lülitada ning vaktsiin toimib ainult siis kui seda kasutada. Igasugune mittevaktsineerimine on probleem,“ ütles viroloog ning lisas, et hetkel on kriitiline vaktsiini tootmisvõimsus.

"Erinevates riikides täidetakse ladusid sellega, mille kohta veel ei teata, kas see toimib mis võib-olla ei ole väga mõistlik, aga samas on koroonaviirus majandusele kurnavam kui võib-olla vajaliku vaktsiini hoiustamine,“ lisas viroloog ning lisas, et on suur tõenäosus, et esimene kasutusele võetav vaktsiin annab immuunsuse üheks või kaheks aastaks ning seejärel minnakse üle pikemaajalisema immuunkaitse tagavale vaktsiinile.

Püsivat immuunsust ei teki

Viroloogi sõnul on levinud valeettekujutus ka arusaam justkui ei esineks korduvnakkumisi. „Ei saa enam väita, et immuunsus püsib ja korduvnakatumisi ei ole. Praegu on teada mitu sellist juhtu, üks neist ka Eestis,“ lisas Merits.

Samuti võib nüüd öelda, et koroonaviiruse läbipõdenud inimesel immuunsus küll tekib ja kaitseb, kuid see pole väga püsiv.

Koroonaviiruse teeb viroloogi sõnul ohtlikuks ja keeruliseks sümptomite variatiivsus. „Peamine probleem on selles, et ta põhjustab väga erinevaid asju. Tihti lapsed on asümptomaatilised, sagedased on külmetushaiguste nähud, kaasuvate haiguste puhul võib põhjustada ebatavalist kopsupõletikku, täiskasvanute respiratoorse distressi sündroomi ning riskirühmale võib põhjustada ka surma,“ ütles Merits.

Viirust levitavad nii sümptomaatilised kui asümptomaatilised haiged, kuid võrreldes kevadega on nüüd teadmine, et viirus levib ka pre-sümptomaatiliselt, mis tähendab, et viirus hakkab levima juba paar päeva enne sümptomite ilmumist. Endiselt pole teada kui suur hulk on asümptomaatiliste viiruse levitajate arv.

Viroloogi sõnul ei ole endiselt kindel, kas ja mil määral levib viirus saastunud pindade kaudu. „Paneksin selle taha küsimärgi, sest pole kahtlust, et teatud tingimustes, kus viiruse hulk on väga suur, on see võimalik, aga vähe on tõestatud juhtumeid, kus on selgitatud, et viirust on leitud pindadelt. Ei oska öelda, kas käte desinfitseerimine aitab viiruse levikut pidurdada, aga käte pesemine on iseenesest hea harjumus ja sellest loobumine oleks ebapraktiline,“ lisas Merits. 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...