VIROLOOG: suurema hulga koroonaviirushaigete avastamine ei näita olukorra halvenemist

Kogenud viroloogi, bioloogiadoktor Ljudmilla Priimägi arvates ei tasuks järsust koroonaviiruse haigete hulga kasvust viimastel päevadel järeldada, et tegemist on liikumisega halvas suunas. Ilmnema on hakanud haiged, kes saanud viiruse esimestelt Eesti nakatunutelt ja nende avastamine on suuremal testimisel loomulik.

Pilt: Scanpix

VIROLOOG: suurema hulga koroonaviirushaigete avastamine ei näita olukorra halvenemist (1)

Virkko Lepassalu

Kogenud viroloogi, bioloogiadoktor Ljudmilla Priimägi arvates ei tasuks järsust koroonaviiruse haigete hulga kasvust viimastel päevadel järeldada, et tegemist on liikumisega halvas suunas. Ilmnema on hakanud haiged, kes saanud viiruse esimestelt Eesti nakatunutelt ja nende avastamine on suuremal testimisel loomulik.

"Kuna nüüd testitakse mitte ainult otseste haigustunnustega inimesi, vaid testimisele jõuavad ka need, kes olnud nakatanutega kokkupuutes, siis on loomulik, et positiivsete viiruseproovide arv on tõusnud," ütles viroloog Ljudmilla Priimägi. "Laiendatud testimist oleks pidanud kasutama algusest peale."

Koroonaviiruse osas alustati laiendatud testimisega, kus proov võetakse perearsti suunamiskirja alusel, 20. märtsist. Päevas t varem avastati ööpäevas paar-kolmkümmend nakatunut, siis nüüd on nende arv rekordpäevadel, nädala esimesel poolel tõusnud üle 60. Võrdluseks aga, et enne tehti umbes sama palju teste nagu nüüd vaid ühes ööpäevas ehk tuhatkond, kokku perioodil 31. jaanuarist 15. märtsini.

Ljudmilla Priimägi sõnul jäädi laiendatud testimisega siiski hiljaks. Priimägi arvates pidanuks alustama kohe, esimeste haigusjuhtude ilmnemisel laiendatud testimist ehk võtma vaatluse alla nakatunutega kontaktis olnud, kuid haigussümptomiteta inimesed. Nüüd jõuab testimisele tõenäoliselt juba kolmas ring ehk nakatunutelt nakatunute nakatunud. 

Salakaval viirus

"See on väga salakaval viirus," ütles Priimägi. "Nende inimeste ring, kes on saanud nakkuse, aga põevad seda kerges vormis või ise peaaegu märkamata, võib olla märksa laiem kui me seda ise alguses eeldasime. Kui nüüd testimist on laiendatud, siis on see õige samm, kuid alguses oli testitute arv liiga väike ja ei hõlmanud kõiki, kes nakatunutega kokku võisid puutuda."

Tema sõnul pidanuks ka otsustavamalt tegutsema, et lõigata esimeste nakatunutega kokku puutunud inimesed karantiini paneku kaudu ühiskonnast ära. Seda enam, et paljud põevad haigust märkimisväärsete sümptomiteta, aga sellega esimeste viirushaigete jõudmisel Eestisse ei osatud arvestada. Probleem on ka selles, et kodusel ravil koroona põdejate kaudu, isegi kui nad rangelt karantiinist kinni peavad, imbub viirus nende koduste jt kaudu ikkagi välja.

"Nüüd on valitsus võtnud vastu järsud meetmed, et püüda veelgi enam vältida inimeste üksteisega kokku puutumist, mis on väga õiged," ütles Priimägi. "Loodame, et tänu nendele sammudele viiruse levik pidurdub."

Ühistransporti tuleb sulgemise asemel puhastada

Täiendavate piirangute kehtestamist ei pidanud viroloog samas vajalikuks. Seda mitte ka ühistranspordiliikluse harvendamise kaudu. Ühistranspordi kärpimise asemel tuleb valida just selline taktika, et püüda seda võimalikult sageli puhastada ja desinfitseerida.

 "Zelenski (Ukraina president) kärpis metrooliiklust ja inimesed ei saanud enam koju – rääkimata tööle jõudmisest," kõneles Priimägi. "Sellega tekitati vastupidine efekt. Hajutamise asemel topiti rahvas kokku. Viirushaiguse levikut see ei takistanud, hoopis võis näha jubedaid pilte, kuidas inimesed püüdsid end toppida juba niigi täis topitud bussidesse ja trammidesse ning rippusid nende ustel. Veelgi enam – katkestati linnade vaheline liiklus ja inimesed sattusid väljapääsmatusse olukorda."

Samas kiitis Priimägi Tallinna ühistransporti: "Inimesi sõidab vähe, nad paiknevad hajutatult ehk just nõnda  kui praegustes oludes on see vajalik. Lisaks olen tähele pannud, et peatustes on korraks sisse lülitatud tugev ventilatsioon ja selline lähenemine on väga õige."

Ajavahemikul 26.-27. märts tehti Terviseameti andmetel Eestis kokku 1010 koroonaviiruse tuvastamise testi, millest 4 protsenti ehk 37 analüüsi osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (14), Võrumaal (6), Pärnumaal (5) ning Harjumaal (5).  Kokku on Eestis tehtud 8121 koroonaviiruse testi, millest 575 on osutunud positiivseks.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...