Vitsur: riigi toetusmeetmed võimaldasid palka tõsta

Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et viieprotsendiline palgakasv tähendab seda, et momendil pole koroonaviirus veel palgaturu trendi muutnud ning olukord on jäänud stabiilseks. „Põhjuseks on eelkõige riigipoolsed toetusmeetmed, mis on võimaldanud palku säilitada või tõsta,“ nentis Vitsur. „Edasine sõltub sellest, kas ja milliseid toetusmeetmeid riik edaspidi pakub.” 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Vitsur: riigi toetusmeetmed võimaldasid palka tõsta

Enn Tosso

Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et viieprotsendiline palgakasv tähendab seda, et momendil pole koroonaviirus veel palgaturu trendi muutnud ning olukord on jäänud stabiilseks. „Põhjuseks on eelkõige riigipoolsed toetusmeetmed, mis on võimaldanud palku säilitada või tõsta,“ nentis Vitsur. „Edasine sõltub sellest, kas ja milliseid toetusmeetmeid riik edaspidi pakub.” 

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringu kohaselt oli brutotöötasu mediaan aasta tagasi 1425 eurot, selle aasta kevadel aga 71 euro võrra suurem ehk 1496 eurot. Ametirühmade lõikes asendus palgakasv 2,8-protsendise langusega lihttöölistel, 2,2-protsedise langusega valdkonna- ja projektijuhtidel ning 1,6 protsendise langusega mootorisõidukijuhtidel. Palgad jätkasid enim kasvu 7,4 protsendiga juhtivatel töökohtadel, 6,4 protsendiga seadme- ja masinaoperaatoritel ja 5,7 protsendiga tippspetsialistidel.

Kui juhtivate töötajate palk on tõusnud üle viie protsendi, siis lihttööliste töötasu on aastases võrdluses isegi veidi langenud. Vitsur ütles, et siin on selgelt näha, et turg väärtustab teadmisi ja oskusi. „Tulevik on teadmispõhisel tööjõul,” rõhutas ta. „Küsimus ei ole selles, kas mõnes kohvikus jääb laud koristamata, vaid määrava tähtsusega on laiemas mõttes tehnoloogiasektor,” rõhutas ta. Vitsur viitas sellele, et IT-sektoris on juba praegu pooled inimesed võõrtööjõud – kuid tegu on töötajatega, kes teenivad kuus oluliselt üle 2000 euro. „See on Eesti majanduse osas kriitiline valdkond,” ütles ta.

Tulevikuväljavaated on ebakindlad

Teenindussektoris, kus makstakse miinimumpalka, jääbki Vitsuri sõnul olukord selliseks, sest ehkki Eesti inimene ei soovi enam musta tööd teha, leidub võõrtööjõudu, kes on valmis odavalt töötama. Töötajate keskmine palgaootus on aastaga langenud 9 protsenti. Kui aasta tagasi soovisid töötajad teenida 1694 eurot kätte, siis sel kevadel sooviti oma kontol näha 1537 eurot.

Ametirühmade lõikes vähenes palgaootus enim just juhtidel ja tippspetsialistidel ehk ametirühmades, kus tervisekriis brutopalka kevadel veel väga palju ei mõjutanud. Valdkonna- ja projektijuhtide, kontoritöötajate, müügi- ja teenindustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukite juhtide ning lihttööliste palgaootuse mediaan aastaga ei muutunud.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder märkis, et küsitluse toimumise ajal kasvas töötute arv väga kiiresti ja tööturu tulevikuväljavaated olid ebakindlad, mis mõjutas ka töötajate positsiooni tööturul ning palgaootusi. "Kui tööjõupuuduses võisid töötajad üsna jõuliselt suuremat palka nõuda, siis tervisekriisi ajal oldi pigem tänulikud töökoha säilimise ja olemasolevate tingimuste eest."

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik nentis, et koroonakriis pühkis tööturult 24 000 inimest ehk Põlva maakonna jagu inimesi. Kõige rohkem said pihta teenindusvaldkonnas tegutsevad noored vanuses 15-24 aastat. Töötuse määr ulatus Statistikaameti andmetel teises kvartalis 7 protsendini. Ilma riigi toetuseta oleks tööpuudus veelgi suurem. Viiendik hõivatutest said töötasu hüvitist.

Registreeritud töötus on suvekuudel püsinud stabiilne. "Tähtajaks tasumata laenude osakaal pankade portfellis on endiselt väga madal," selgitas Elmik. Töötajaid plaanivad jätkuvalt vähendada eelkõige tööstusettevõtted. Samas kui teeninduses ja ehituses on tööjõuvajadus stabiliseerunud. See on Elmiku hinnangul ka loomulik, sest tööstuses algasid keerulised ajad juba enne koroonakriisi. Teeninduses olukord paraneb ja ehituses on endiselt hea.

Palgakasv peatub

Sügisel eeldab Swedbak tööpuuduse mõõdukat kasvu. Palgatoetus ja maksepuhkused lõpevad, samal ajal kui ebakindlus ja surutis välisturgudel püsivad. Teatud hulk ettevõtteid ei pea survele vastu ja peavad töötajaid koondama. "See aga ei tähenda, et tööjõupuudus oleks kadunud – häid spetsialiste mingil kindlal alal on endiselt keeruline leida," nentis Elmik. Hõive kahaneb ka välismaalaste arvelt, kes panustavad sel aastal Eesti majandusse vähem kui eelmistel aastatel. Aasta kokkuvõttes peaks Swedbanki hinnangul tööpuudus ulatuma 8 protsendini.

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad panga prognoosi kohaselt palgasurvet. Tarbijad on tööturul ja palgaläbirääkimistel ebakindlamad ja ootavad tööpuuduse kasvu jätkumist. Teises kvartalis aeglustus palgakasv maksuameti järgi koos töötasu hüvitisega 4 protsendini. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk palgatoetust arvestamata sel aastal vaid 0,5%. "Palgakasv aeglustub erasektoris ilmselt rohkem kui avalikus sektoris," prognoosis Elmik. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – keskmise eestlase tarbimiskorv prognoosi kohaselt sel aastal ei kalline.

Laadimine...Laadimine...