VÕLANÕUSTAJA: Mõni inimene võtab laenu, sest tal ei ole tõesti millestki elada

"Inimesel ei ole enam elamist, tal on üleval väga suur laenujääk, mida ta reaalselt kunagi maksta ei saa," kirjeldas võlanõustaja Heete Simm võlakoorma kätte langemist. "See on majanduskriisi tagajärg. Loomulikult on ka neid, kes on võtnud kiirlaenu, et lihtsalt oma majanduslikku olukorda parandada." Laenunõustaja juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud probleem esimese laenuga, mitte alles siis, kui on neid kuhjunud mitu.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

VÕLANÕUSTAJA: Mõni inimene võtab laenu, sest tal ei ole tõesti millestki elada (8)

Triin Oja

"Inimesel ei ole enam elamist, tal on üleval väga suur laenujääk, mida ta reaalselt kunagi maksta ei saa," kirjeldas võlanõustaja Heete Simm võlakoorma kätte langemist. "See on majanduskriisi tagajärg. Loomulikult on ka neid, kes on võtnud kiirlaenu, et lihtsalt oma majanduslikku olukorda parandada." Laenunõustaja juurde tuleks minna juba siis, kui on tekkinud probleem esimese laenuga, mitte alles siis, kui on neid kuhjunud mitu.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja Heete Simm tõdes, et võlgadesse sattumine võib ohustada kõiki, mitte ainult vaeseid. "Need, kes meie vastuvõtule jõuavad, on väga erinevad," märkis ta. "Näiteks on selline klient, kes on kunagi võtnud eluasemelaenu ja ta ei ole suutnud seda maksta. Tal oli väga hea sissetulek, aga ühel hetkel kadus töö, ta ei suutnud laenumakseid enam teha."

"See on läbiv probleem, kuigi aastal 2017 on seda kindlasti jäänud vähemaks," rääkis Simm. "Kes suutis maksta, see maksab edasi, aga kes ei suutnud, on juba oma maja maha müünud."

Majanduskriisi tagajärg

Ka paljud eraisiku pankrotid on Simmi sõnul samadel põhjustel tekkinud. "Inimesel ei ole enam elamist, tal on üleval väga suur laenujääk, mida ta reaalselt kunagi maksta ei saa," kirjeldas võlanõustaja. "See on majanduskriisi tagajärg."

"Loomulikult on üks kategooria ka nendest, kes on võtnud kiirlaenu, et lihtsalt oma majanduslikku olukorda parandada," nentis Simm. "Siin võime rääkida sõnast vaesus - inimene võtab laenu selleks, sest tal ei ole tõesti millest elada."

"Eriti kui me räägime üürikorteritest, siis ei või tal jäädagi muud valikut - ta kaotas töö, tal ei ole sissetulekut, ta peab selle üüri ära maksma, muidu lõpetatakse leping," kirjeldas ta. "Ta võtab selle kiirlaenu, et ära maksta ja olukorrast välja tulla, ühel hetkel hakkavad need laenud aga kuhjuma."

Laenudest võlaringi

Pahatihti ei mõelda aga Simmi sõnul sellele, et laenud peab pärast ka tagasi maksma ning satutakse võlaringi. "Tuleb ette, et inimene tahab oma võlgu refinantseerida ja võtab suure laenu. See on alati ju väga suur riskiotsus - võtta laen, et teistest lahti saada," nentis ta. "Inimesed tulevad vastuvõtule ja neil on 10-12 kiirlaenu võetud. Vaja oleks tulla juba alguses, kui on alles esimene laen."

Säärane lumepalliefekt on Simmi sõnul väga levinud ning ühte osa sellest mängib ka laenuandjate puudulik taustakontroll. "Nad üldjuhul vaatavad ainult inimese pangakontot ja ühel hetkel laekub sinna tõesti suur summa, kuid nad ei näe seda, et ta võib juba kümnele teisele laene iga kuu tagasi maksta," kirjeldas Simm.

Vastutustundeta laenuandjad

"Mul oli klient, kellel oli tõesti väga hea sissetulek, inimene elas sellest head elus - võttis siit-sealt, maksis kogu aeg tagasi. Aga ühel hetkel olukord muutus, ei olnud enam nii head sissetulekut," tõi Simm hoiatava näite. "Ka laenuandjad peavad vastutustundliku laenamise põhimõtet järgima. Äkki on see ainult esmaemotsioon, et kliendil on hea sissetulek?"

Alles esimese makseraskuse tekkimine muudab laenuvõtmise keerulisemaks. "Olen ka kliendile öelnud, et ongi hea, nüüd te vähemalt enam laenu ei saa," nentis võlanõustaja. "Nii kaua kuni ta maksab, antakse talle ka uusi laene."

Mitteametlik töö ei too ka pensionit

Simmi sõnul on probleemiks ka väga madalad palgad. "Kui räägime võlgadest, siis inimestel tekib kohati mõte, et neid võlgu ei peagi maksma. Tööle ei minda, kuna miinimumpalgaga ei olda nõus seda tegema," selgitas Simm, kes nõustab ka Akadeemia tee 34 sotsiaalmaja elanikke. "Tegelikult peaks leidma igal võimalusel ametliku töö, et oleks võimalik võlgu tagasi maksma asuda."

Mitteametlikult töötamine on tema sõnul samuti murekohaks. "Ühel hetkel jäävad inimesed ka vanemaks, lähevad vanaduspensionile ja siis on üllatus - tööstaaži on nii vähe, sest nad on kogu aeg üritanud töötada mitteametlikult," rääkis Simm.

Simm rõhutab, et võlanõustaja juurde on oodatud kõik linnaelanikud. "See on üks sotsiaalteenustest, mida Tallinna linn pakub. Seda teenust osutatakse juba aastast 2006," rääkis Simm lisades, et kõikides linnaosades on olemas ka võlanõustajad.

 

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...