Vsevolod Jürgenson: Tallinna kesklinna tunnelid ei lahenda probleemi

Linnakodanik ja Mustamäe linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson leiab, et Tallinna kesklinna liiklusprobleemi ei saa tunnelitega lahendada.

Pilt: Arhiiv

Vsevolod Jürgenson: Tallinna kesklinna tunnelid ei lahenda probleemi (1)

Toimetaja: Meelis Piller

Linnakodanik ja Mustamäe linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson leiab, et Tallinna kesklinna liiklusprobleemi ei saa tunnelitega lahendada.

"Teostumise lävelt taas diskussiooni tasemele langenud Tallinna peatänava projekt, paneb mõtlema, miks oleme oma linnaarengulistes otsustes nii lokaalsed, tõrjudes vajaduse vaadata linnaruumi kui tervikut. Kui peatänavat kavandades oleks suudetud haarata perspektiivse arenguvisiooniga kogu linnakese, ei peaks me praegu taas vaidlema teemal, kas peatänava projekti teostumine sellisena nagu konkursi võitnud arhitektid välja pakkusid, oleks vähendanud ühistranspordi läbilaskvust ning halvendanud autode ligipääsu linnasüdamele, vaid võiksime rääkida kesklinnast kui tervikust, igast kesklinna tänavast aga kui osast linnasüdame uues inimkeskses lahenduses," teatas Jürgenson BNS-ile. "Just inimkesksus, jalakäijate ja kergliiklejate turvalisus, peaks olema need kriteeriumid, mille alusel arenguprojekte hinnata, mitte tänavat kasutavate ühissõidukite arv ja ammugi mitte see, millise kiirusega saab transiitliiklus kesklinna läbida."

"Kesklinna tunnelid ei lahenda probleemi," märkis Jürgenson ja lisas, et peale peatänava projekti takerdumist on hakatud rääkima senisest terviklikumast linnasüdame lahendusest. "See on igati tervitatav, ent teema edasiarendus Estoonia puiestee tunneli ja Rävala puiestee läbimurde näol, viitavad pigem aegunud linnaruumilistele arusaamadele. Kõikjal maailmas, kus püütakse linnasüdant arendada uusurbanistlikke põhimõtteid rakendades, nähakse autoliikluse, eriti transiitliikluse suunamist sellest mööda.

Tallinn ei peaks siin olema erand. Lõpetaks jutud kesklinna tunnelitest ja läbimurretest ning uute liikluskoridoride rajamisest. Taolist lahendust ei õigusta ka väide, et Kesklinna sadam vajab teenindamiseks uusi liiklusartereid. Sadamatransiidi probleemi peaks lahendama Reidi tee ning pilgud tuleb suunata pigem Smuuli tänavale ja Peterburi maanteele, mis peaksid tulevikus hakkama Reidist lähtuvaid liiklusvooge vastu võtma. Kesklinnas normaalse liiklusolukorra kindlustamiseks tuleb minna edasi linnasüdant vältivate ümbersõitude rajamisega.

Järvevana tee laiendamine ning Tammsaare magistraali viimine süvendisse, mida näeb ette ka Mustamäe üldplaneering, vähendaksid kesklinna suunduvat liiklust oluliselt. Endise Tallinna vangla tagune ringtee peaks saama ühe sõidurea asemel vähemalt kaks ning selle ümbersõidu ühendus Järvevana teega peaks muutuma mugavamaks. Kesklinna läbiv Juhkentali–Liivalaia kuja tuleks logistiliselt kaasajastada."

Kui järele mõelda, pole see Tallinn nii lootusetult kikilipsu kujuline midagi. Rebiks end julgemalt vanadest leitmotiividest lahti ja vaataks, mida annab selle müüdi murdmiseks praktikas ette võtta," arutles Jürgenson. "Aeg oleks alustada Ülemiste järve tagant kulgeva ümbersõidumagistraali kavandamisega, mis peaks kesklinna suunduvat autodevoolu samuti oluliselt kärpima. Kuigi reformierakondlik valitsus suutis kunagi selleks otstarbeks broneeritud järvetaguse maa eraomandisse müüa, leiduks hea tahtmise korral siiski võimalusi selleks vajalik trass leida."

Jürgensoni sõnul oleks peale peatänava projekti seiskumist nii projekti pooldajatel kui ka vastastel mõistlik liigseid emotsioone vältida, sest nagu elu näitab, pole sildistamisest ja vastase vihkamisest suuremat tolku.

"Kirgede jahtudes oleks parim aeg alustada diskussiooni selle üle, millist linnasüdant me tallinlastena väärime. Kas peaks arvestama nende arvamust, kes on surmkindlad, et aastaringses kehvas suusailmas on ainuõige anda parim võimalus autoroolis liiklejatele, või kuulata nende häält, kes usuvad, et ka tallinlased väärivad linnakeskmes suuremaid rekreatsioonialasid, puhtamat õhku, jalgratturite ja elektrilisi abivahendeid kasutavate kihutajate tõrjumist kõnniteedelt kergliiklusradadele, linnaruumi muutumist euroopalikuks, inimest arvestavaks, kogukonna sotsiaalset läbikäimist soodustavaks pingevabaks keskkonnaks?" küsis Jürgenson retooriliselt.

"See, et peatänava projekt hetkeks peatus ja tekkis lisaaeg diskussiooniks, kuidas kaasata uue linnasüdame kujundamisse kogu kesklinn, on positiivne. See, et Hobujaama ristmikul peavad jalakäijad teeületust oodates mahtuma endiselt õblukestele ohutussaartele, seistes seal külg külje kõrval nagu vaesed patused, on õõvastav; see, et väljaspool vanalinna puuduvad kesklinnas korralikud jalakäijatealad, süvendades sellega meie postsotsialistlikku mentaalsust, pole aktsepteeritav.

Et Liivalaia magistraalil peatuvad jalakäijad kahetsüklilise fooritule tõttu kitsastel ohusaartel, nagu pandi paika kolmekümne aasta eest lõppenud poliitilise formatsiooni ajal, ja saavad sajustel ilmadel kaela kogu autode rataste alt lenduva vihmavee, pole talutav," rõhutas Jürgenson.

"Näiteid, mis täna kehvasti ja mida tuleks uue linnasüdame kavandamisel parandada, on veelgi, ent esialgu aitab nendestki. Ütleme kodulinna pärast südant valutavate linlastena välja oma mõtted, millistena tahame linna näha kümne, kahekümne või enamate aastate pärast," märkis Jürgenson. "Me tõesti väärime, et meie soovidega arvestaks, sest Tallinn on tark ning uuendusmeelne linn."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...