2 kommentaari

uskmatu-toomas

Vasta kommentaarile

Tegelikult on Neivelt`i väljapakutu väga õige aga ... Anname selle raha tarkade kätte riigieelarvesse ja kohe läheb sellest suur osa kaitsekulutuste suurendamiseks st.vananenud militaaria ostmiseks!
Lihtsale inimesele jääb arusaamatuks hiljuti väljaöeldu-kaitsekulutused peaksid olema 3,5-4 %

ints

Vasta kommentaarile

hakkab poliitikasse minema et sellist jama ajab? Jah, maailma mastaabis on suur varanduse kihistumine, on hunnikus dollari- ja euromiljardäre kellelt muidugi võiks ära võtta. Aga kuidas see Eesti maksusüsteemi muutmine asja puudutab? Eestis dollarimiljardäre pole. Võtame meie esirikkuri, Linnamäe - tema varast suurem osa on ettevõttete osakute ja aktsiatena. Ta on ka minevikus näidanud ennast mehena kellele ei meeldi oma teenitud raha lihtsalt ära kinkida. Kui sinna kallale minna, siis on pole isegi kahtlust et tulevad ka pikad ja kulukad kohtuasjad mingi märkimisväärse raha kätte saamiseks. Kokku on meil arvestatavalt rikkaid inimesi ehk mõnisada. Neivelt ja ta semud annavad hea meelega ära. Pooled aga ei anna. Üks rikkaks saamise eeldus on enamasti teistmoodi suhtumine rahasse - seda osatakse lugeda ja väärtustada. Kui öeldaks et "ga me palju ei võta, mõni protsent siit-sealt" siis nii väikeselt hulgalt inimestelt tegelikult ju riigieelarve mõistes arvestatavat summat kätte ei saa. Küll aga pissitakse varbale meie majanduse niiditõmbajatele ja see kulu võib osutuda palju suuremaks. Nad niikuinii maksavad rohkem makse kui nad ühiskonnalt tagasi saavad, ma olen kindel et pooled meie rikastest astuvad mingeid samme et siis hakata vähem maksta. Jah, mujal maailmas ehk makstakse rohkem tulumaksu, aga mujal maailmas on ka traditsioon teine ja suhtumine riiki teine. Meile on omane solvumine riigi vastu kui riik meile käru keerab. Kui keegi arvab et see pole tõenäoline, siis kui tõenäoline on teie arvates et oluline osa elanikkonnast hakkaks teises riigis käima alkot ostmas kui siin aktsiisi tõstetaks, isegi kui tihti sõiduks kuluv aja ja kütusekulu selle sõidu mõttekuse kahtlaseks muudab - asi on põhimõttes, kui riik keerab mulle, keeran mina riigile. Igasugu varamaksud jne - nii nunnu, sunnime maainimesi oma maad ka veel müüma, või Nõmmel elavat pensionäri oma tagasi saadud maja, sest tõstame varamakse. Või sunnime ettevõtlikke inimesi oma vara investeerima nt kinnisvarasse välismaal. Pangakontol olev raha niikuinii sulab, intressi ju ei teeni aga inflatsioon sööb, võtame osa niisama ära? Et ettevõtjad peaks suuremat tulumaksu makstes "kogukonnale tagasi andma" - aga dividendid ju on juba maksustatud, reinvesteeritud kasum on maksust vabastatud praegu selleks et see raha jääks ettevõtte kasvuks, mitte ei läheks poliitikutele ümber jagamiseks - kas meie majandusel läheb liiga hästi et see reinvesteerimine pole enam oluline? Ja kes siis ettevõtja eest hoolitseb kui tal ei lähe nii hästi - meenutame et ettevõtja, ka juhatuse liikme lepinguga töötades, ei saa ka täna sisuliselt mingit kaitset riigilt ebaõnnestumise puhul (töötuskindlustus talle ei laiene) - vastupidi, maksuametiga näiteks saneerimiskokkulepet teha on pea võimatu, isegi kui teiste võlausaldajatega see õnnestub - riik võtab oma jõuga, tal ettevõtjast ükskõik. Meenutame - kõik need asjad - ettevõtlusest välja võetud kasum, töötamisest teenitud tulu jne jne - kõik on juba täna maksustatud. Küsimus on selles et keeraks veel peale - aga mingil hetkel inimesed solvuvad, isegi kui summad pole suured, siis signaal riigilt saadakse ikka: riik karistab meid. Ja siis igasugu vaidlused ja nõudekulud kujunevad väga kiiresti oluliselt suuremaks kui see kogutav lisatulu. Meenutame meie ebaõnnestunud maksureforme -alkoaktsiis või tallinna loodetud paadimaks - need on täielikud ämbrid sest alahinnati inimeste käitumist kui neid karistama mindi. Kui mitu korda peab eksima et õppetunnid selgeks saaks?

Laadimine...Laadimine...