Tulevikus saab Viimsist Tallinna trammiga

"Aga kui saaks Viimsist Lubja Pargi ja Reisi parklast 21 minutiga Kadriorgu trammiga, kas sina jätaksid oma sõiduki antud parklasse ja kulgeksid mõnusalt trammiga Tallinna kesklinna suunas?," küsib Viimsi volikogu liige Oliver Liidemann. 

Tulevikus saab Viimsist Tallinna trammiga (1)

Oliver Liidemann

"Aga kui saaks Viimsist Lubja Pargi ja Reisi parklast 21 minutiga Kadriorgu trammiga, kas sina jätaksid oma sõiduki antud parklasse ja kulgeksid mõnusalt trammiga Tallinna kesklinna suunas?," küsib Viimsi volikogu liige Oliver Liidemann. 

Viimsi volikogu liige Oliver Liidemann analüüsib Tallinna lähivaldade liikuvusuuringu tulemustest lähtuvalt Viimsi ja Tallinna vahelise trammiühenduse perspektiive.

Viimsi trammist on räägitud ja kirjutatud juba mitukümmend aastat. Algselt räägiti trammiliini pikendamisest Lellepi parki ehk praeguse Pirita Selveri kõrvale. Aastad lähevad ning elanike tuleb aina juurde nii Piritale kui ka Viimsisse. Kahepeale kokku elab siin juba 50 000 inimest ja hetkel ei paista, et see hoogu pidurdaks. Kui kõik ehitusload realiseeritakse, on siin kahepeale kokku 75 000+ inimest.

Viimsi1

Hetkel on peamiseks liiklusvahendiks, et jõuda kodust linna tööle või kooli, isiklik auto. Hea on, kui autos on mitu inimest, aga ummikutes näeme, et enamuses autodes istuvad inimesed üksi ja vaatavad kaunist merevaadet.

Ühistransport on olemas ja sõidab graafikujärgselt, kuid enamasti soovitakse, et buss tuleks minu ukse eest ja viiks sinna, kus mul vaja ja otse ning kiirelt. Jala käia ei taheta eriti, kuigi see on tervisele kasulik. Rasvumine on tõusmas ka Eestis probleemiks. Eriti koolides, kus vanemad sõidutavad lapsed kooli ukse ette, kus need siis veel pooleldi magades tundidesse liiguvad.

Viimsi2

Aga kui saaks Viimsist Lubja Pargi ja Reisi parklast 21 minutiga Kadriorgu trammiga, kas sina jätaksid oma sõiduki antud parklasse ja kulgeksid mõnusalt trammiga Tallinna kesklinna suunas? Antud suund ja lisaks veel pea 20 uut trammiliini on nüüdseks peaasjalikul läbi vaieldud ning kohe avalikuks saav Tallinna ja Harjumaa Kergrööbastranspordi teostatavus-ja tasuvusanalüüs seda käsitleb. Ning antud projektide jaoks on Euroopa Liidus fondid samuti peatselt avanemas.

Arvestades eeldatavat Viimsi ja Pirita piirkonna elanikkonna kasvu tulevikus, suureneb surve transporditaristule ning senisele ühistranspordivõrgule. Seniste trendide jätkumisel pole autokasutuse ja liikluskoormuse kasvust pääsu. See toob endaga kaasa negatiivse mõju nii linnakeskkonna kvaliteedile, keskkonnale laiemalt kui ka ühendusaegadele.

Samas on pealinna regioon seadnud endale eesmärgid, mille kohaselt tuleb piirkonna autoliiklust aastaks 2035 vähendada 10-20%. Seejuures peab linnatranspordivõrgustik (ühistransport) samaks ajaks olema CO2-neutraalne ning linnakeskus autovaba. Seega tuleb tagada, et elanikkonna ja liikuvuse kasvades ei kannataks linnakeskkond, rahvatervis ega laiemad keskkonnakaitselised eesmärgid. Seetõttu on sõiduautoga võimalikult konkurentsivõimelise ühistranspordi arendamine eriti oluline.

Viimsi3

Eesmärk võiks olla peatustest ligi 400 m raadiuses äri- ja kaubanduspindade ning ühiskondlike teenuste arengu soodustamine. Tihedamat elamuarendust võiks lubada peatustest ligikaudu 1000 m raadiuses. Viimsi valda suunduval trassil saab rakendada ka busside ettevedu, mis võimaldaks kohati suurendada trammi keskmist kiirust peatuste arvu vähendamisega.

Tallinna lähivaldade liikuvusuuringu tulemuste analüüsi põhijäreldused.

1.Kõige olulisem sihtkoht lähivaldadest liikujatele on ootuspäraselt kesklinn, mis on ka kõige suurema ja tihedama töökohtade arvuga piirkond Tallinnas. Olulist rolli mängivad samas ka Lasnamäe ja Mustamäe.

2. Suurima mahuga liikumised toimuvad Tallinna ning Viimsi, Rae, Harku ning Maardu vahel.

3. Oluline seni katmata suund Viimsi-Lasnamäe-Rae.

Peamised andmed:

Algab Haabneeme aleviku ja Lubja küla piirilt ehk praeguse "Pargi ja Reisi" parkla juures ning lõpeb olemasoleval trammiteel Narva mnt.-l.
Pikkus 10.6km

Elanike arv 01.01.2019 seisuga 20 360

Sihtkohtades:

Haabneeme alevik 6106
Viimsi alevik 2305

Pendelrändajate arv 9123 Hinnanguline elanike arv trassikoridorist 500 m raadiuses 11 279.

Liikuvusmahud ja –sihtkohad:

Viimsi vallast liikujate peamised sihtkohad väljaspool omavalitsust on Tallinnas kesklinn (kokku päevas pea 6500 liikumist) ning Lasnamäe (u 3000 liikumist päevas). Pisut suurem liikujate maht on ka Viimsi ja Mustamäe vahel u 1500 liikumiskorraga.

Viimsi liikuvusuuringu kohaselt Viimsi elanike olulisemad töörände sihtkohad aastal 2015 olid Tallinna Kesklinn (ligikaudu 30% kõikidest pendelrändajatest), Ülemiste (10%) ning Vanalinn (7%), kus esile kerkivad Ülemiste City ning Liivalaia, Gonsiori, Narva ning Pärnu maantee piirkonnad.

Viimsis töötavate, kuid väljaspool Viimsit elavad inimesed on peamiselt pärit Lasnamäelt (ligikaudu 16%), Mustamäelt (5%) ning Põhja-Tallinna linnaosast (6%).

Viimsi4

Antud trammiliini tulekus on vaja Pirita jõel asuv sild ümber ehitada ja vastavalt TTÜ sillaehituse professori Juhan Idnurme eksperthinnangule on 100m pikkuse 1+1 rajaga viadukti hinnaks umbkaudu 1,5-2 miljonit eurot. Analüüsi põhjal tuleb Pirita uus sild teha 150 m ulatuses.

Trammitee ühe kilomeetri maksumuseks on arvestatud 5,38 miljonit eurot (tuginedes hiljutistele projektidele Euroopas). Hinnas sisaldub lisaks betoonalusel rööbastee ja kontaktvõrgu rajamisele ka tänavaruumi terviklik ümberkujundamine.

Ehituse maksumust on võimalik umbes kolmandiku võrra langetada tavalise killustikballastil rööbastee kasutamisega. Kuid sellist lahendust on võimalik rakendada vaid piirkondades, kus puudub vajadus linnaliselt atraktiivse keskkonna loomiseks. Lisaks tuleb kõnealuse lahenduse puhul arvestada kõrgema hooldeintensiivsuse ja –kuludega ehk järelhooldus tõstab hinda. Seetõttu on käesolevas analüüsis lähtutud betoonalusel rööbastee maksumusest.

Et tramm liiguks kiirelt, on vaja piletmüük ühissõidukitest välja. Selleks kasutataks mobiilseid piletimüügivõimalusi, viipemakset, piletiautomaate või muid taolisi meetmeid. Nii vabastatakse ühissõidukijuht piletite müügi kohustusest ning minimeeritakse hilinemisriski.

Lisaks saab arvestada seoses olemasoleva bussiliikluse vähenemise ja autoteede ümberkorraldamisega ärajäävaid investeeringukulusid veeremisse ning autoteedesse.

Peatusi tuleb optimeerida ja rakendada vallasisest ja Pirital ettevedu trammipeatuse lähedusse. Kaaluda tasub kahepoolsete ustega trammiveeremit, mis tagab kiirema peale- ja mahamineku, ent vajab suuremat peatusala.

Kadriorg – Viimsi trammiliini maksumus ligi 60 miljonit eurot

Liini pikkus puhul 10,6 km kujuneb hinnaks 57 miljonit eurot. Lisaks Pirita silla ehituskulu, mis  hinnanguliselt kuskil 2,16 miljonit eurot. Nende projektide tarbeks taotletakse 80% rahastust Euroopa Liidu fondidelt. Kuna enamus trammiliinist jääb Tallinna territooriumile, siis Viimsi valla omafinantseering võik olla suurusjärgus 5 miljonit eurot.

Sõiduaeg Lubjast Kadriorgu oleks 21minutit. Tippaegadel oleks trammi intervall 6–8 minutit, tavaajal 15–20 minutit.

Trammide arv antud liini jaoks sõltub mitmetest asjaoludest, kuid see on orienteerivalt  9–10 trammi. Esialgu võib olla vähem, sest elanike arv veel väiksem. Aga mida suuremaks kasvab elanike arv, seda rohkem on liinile vaja lisatramme.

Ühe trammi hind on orineteeruvalt 2,5 miljonit eurot olenevalt mitu trammi korraga tellitakse.

Täpset trammi arvu on raske öelda, sest hetkel pole veel teada, et kuhu suunda tramm edasi läheb – Kopli, Ülemiste, Rae keskus (uue IKEA poe kõrvale) või Tabasalu? Oluline mõjur on, kas tramm liigub kuhugi edasi või tuleb otse tagasi.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...