VIDEOD! Abilinnapea: kiusamisele vastu seismisel on oluline tahe ja viitsimine

"Kiusamisele vastu seismisel on oluline tahe ja viitsimine ning ka see, et koolijuht peab aru saama teema vajalikkusest ning probleemi suurusest. Teised faktorid on siis juba teisejärgulised,“ ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev koolikiusamise teemalisel konverentsil.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

VIDEOD! Abilinnapea: kiusamisele vastu seismisel on oluline tahe ja viitsimine

Vesta Reest

"Kiusamisele vastu seismisel on oluline tahe ja viitsimine ning ka see, et koolijuht peab aru saama teema vajalikkusest ning probleemi suurusest. Teised faktorid on siis juba teisejärgulised,“ ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev koolikiusamise teemalisel konverentsil.

Belobrovtsev ütles lõpusõnades, et tema on kuulnud koolidest, kes ei ole ühegi programmiga liitunud. "Olen kuulnud erinevaid argumente, miks nad ei ole seda teinud,“ sõnas abilinnapea. Ta ütles, et mõned lihtsalt ei suutnudki sõnastada "miks“.

 

Üks argument, mida Belobrovtsev isiklikult ei usu, kõlab nii: "Meie koolis ei ole koolikiusamist ja ei tule ka!“ "Kui see tõesti nii on, et kool on saavutanud selle, et ilma ühegi kiusamisvastase programmita on nad jõudnud sinna, et neil ei ole mitte mingil kujul koolikiusamist olemas, siis mina arvan, et see ei tähenda seda, et seda kunagi ei tule. Võiks ikka liikuda selles suunas, et kiusamist ennetada, kui see järsku peaks tulema,“ rääkis Belobrovtsev.

Abilinnapea pöördus kohalolijate poole ja esines üleskutsega, et kui mõni koolijuht teab, kuidas kiusamist vältida, jagaks ta oma kogemusi ka teistele, sest see on väga praktiline ja kasulik kõigile.

Abilinnapea tänas koole

Argument, mida abilinnapea usub, on see, et tõsine tegelemine nõuab raha, kuigi tema sõnul on paljud koolid siiski ühe või teise programmiga liitunud ja on tegelemas koolikiusamise vastase tegevusega. "See on see koht, kus meie haridusametiga arvame, et osasid neid programme võib toetada ka tsentraalselt. Juba järgmisest aastast loodan, et õnnestub luua olukord, kus kool saab kiusamisvastase programmi jaoks ka linna eelarvest raha küsida,“ sõnas Belobrovtsev.

Lõpetuseks tänas ta kõiki õppeasutusi, kes on ühe või teise programmiga liitunud, kes tegutsevad ja mitte ei otsi vabandusi. "Üleskutse ongi kõigile neile, kes ei ole veel ühegi programmiga liitunud, soovitame seda ikkagi teha. Need, kes on ühinenud ja arvavad, et võiks laiendada, siis kindlasti tehke seda,“ ütles Belobrovtsev ja lubas linnavalitsuse poolt aidata nii materiaalselt kui ka moraalselt.

Riigikogus loodi kiusamisvastane toetusrühm

Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond) rääkis riigi rollist kiusamise peatamisel ja ennetamisel. Ta ütles, et tema on loonud riigikogus kiusamisvastase toetusrühma, sest teema on ülioluline.

"Räägin küsitluse tulemustest, ja riigi rollist selles programmis. Sel suvel tahtsin küsitleda koolijuhte, kui oluliseks peavad nemad programmi, mis on seotud kiusamisega ja kuidas inimesed lähevad kaasa, kui koolijuhid hindavad neid programme. Kokku oli koole 479, vastused laekusid 74 koolist ehk 20%. Kõige aktiivsemalt vastasid koolijuhid Harjumaalt, Pärnumaalt ja Ida-Virumaalt,“ selgitas riigikogulane.

Ta rääkis, et küsitlusest selgus, et paljudes koolides on rakendatud üks või teine programm ja uuring näitab, et selliseid koole on umbes 60%. "Andmed näitavad, et 82% koolidest on kasutanud vähemalt ühte programmi, aga see on minu arvates liiga optimistlik näitaja,“ tõdes Jufereva-Skuratovski.

Maria Jufereva

Osa koolid loobuvad programmist

Riigikogulase sõnul toimus eile oli kohtumine haridusministri juures, kus osalesid erinevate programmide esindajad. "Seal tuli välja, et on koole, kes on soetanud endale neid programme ja mõne aasta kasutanud ning enam ei jätka, seega mõnedes koolides ei ole need programmid aktiivsed ja paljud lapsed ei ole isegi kuulnud, vaatamata sellele, et kooli kodulehel on info olemas, et mingi programm on kasutusel,“ avaldas ta oma seisukoha.

Ministeerium on riigikogulase sõnul seadnud eesmärgiks, et aastaks 2021 peaksid 85% koolidest kasutama vähemalt ühte programmi. Eriti aktiivselt kasutavad Jufereva-Skaratovski andmetel programme eestikeelsed koolid, venekeelsete koolidega on lugu palju tagasihoidlikum, suuresti selle pärast, et alles viimastel aastatel hakkasid programmid ilmuma ka vene keeles. Kõige populaarsemad on KiVa, Teva, vaikuseminutid ning "Sõber Karu“. "Ma eeldan, et kogu info on kättesaadav ka venekeelsete koolide jaoks. Peamiselt kõik koolid, kes on rakendanud mõnda programmi, hindavad seda väga positiivseks, see tähendab, et teaduspõhised programmid annavad häid tulemusi,“ sõnas Jufereva-Skuratovski.

Probleemiks on tema hinnangul enamasti see, et koolidel ei ole kahjuks lisa rahalisi võimalusi, et rakendada neid programme. "Eilne vestlus haridusministri juures näitas, et see võib olla lihtsalt heaks põhjenduseks, miks mitte rakendada programmi. Programmide esindajad räägivad, et kui koolil on soov rakendada programmi, siis alati on võimalik leida lahendusi. Kõik programmid ei ole nii kallid, et kool ei saaks seda endale lubada,“ ütles Jufereva-Skuratovski.

Õpetajad on kõik väga hõivatud

Ta rääkis, et kogemus näitab kahjuks ka seda, et kui mõni programm on täiesti tasuta, siis õpetajatel puudub motivatsioon. "Kui pirukas on tasuta, siis mul on valida, kas ma söön seda või loobun sellest. Rahaline külg ei ole tegelikult primaarne, miks koolid valivad või loobuvad ühest või teisest programmist,“ rääkis riigikogulane peene huumoriga.

Ta tõi esile, et kõige suurem probleem on tegelikult inimressurss, õpetajad on kõik väga hõivatud ja neil on keeruline leida endas motivatsiooni.

"Haridusministeerium tunnustab ja väärtustab omalt poolt kõiki neid programme, selleks aastaks on eraldatud 550 000 eurot ja see on jagatud eri programmide vahel, et oleks võimalik neid rakendada ja kasutada,“ ütles riigikogulane.

Koostööd kooli ja pere vahel peab paranema

Eile andis ka haridusminister Mailis Reps riigikogulase sõnul lubaduse, mitte vähendada finantseerimist, sest sotsiaalsed partnerid on väga väärtustatud. "Ministeerium saab aru, et ilma sotsiaalsete partneriteta ei ole võimalik neid programme ellu viia,“ tõdes Jufereva-Skuratovski.

Ta ütles, et programmide rakendamisega loetleti selliseid probleeme: programmide ebaefektiivsus, info kättesaamatus, õpetajate motivatsioonipuudus, programmi maksumus ning ebapiisav inimressurss. Viimane ongi kõige suuremaks probleemiks. "Paljudele koolijuhtidele jääb ka arusaamatuks, mille poolest üks programm erineb teistest. Selle pärast on vaja välja töötada koduleht või luua võrgustik, kus oleks loetletud programmid koos lühitutvustustega, kas programm on käitumis- või väärtuste põhine jne,“ loetles ta.

Ühe miinusena tõid koolijuhid esile, et on väga vähe koostööd kooli ja pere vahel. "Pahatihti pere võtab positsiooni, justkui kool peaks kasvatama nende last ja kui lapsel läheb midagi halvasti, on selles ilmtingimata süüdi kool, õpetaja ja mitte kunagi pere ise. Ilma selleta, et oleks hea koostöö, on väga keeruline edasi minna,“ tõdes riigikogulane.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...