Siseminister Andres Anvelt on seisukohal, et edaspidi peaks kiiruskaameraid saama kasutada autoroolis tehtavate kõrvaliste tegevuste tuvastamiseks.

“Järgmise sammuna soovib siseministeerium algatada õiguslikud muudatused, et liiklusjärelevalve teostamisel oleks võimalik kasutada statsionaarseid ja liikuvaid kiiruskaameraid lisaks politsei- ja piirivalveametile teistel turvalise liikluskeskkonna tagajatele,” kirjutab Anvelt vastuseks majandusminister Kadri Simsonile. “Leiame, et praegu Eestis 10 aastat kasutusel olnud statsionaarsed kiiruskaamerate kontseptsioon ei taga liiklusohutust parimal määral ning on vajalik vastav kontseptsioon üle vaadata ning otsida aja- ja asjakohaseid lahendusi. Nii peaksid tulevaselt kiiruskaamerad olema muuseas tunduvalt mobiilsemad ning olema kasutuses ka näiteks autoroolis kõrvaliste tegevuste tuvastamiseks ja karistamiseks.”

Anvelt on seisukohal, et analüüside järgi on liiklusrikkumised muuhulgas seotud juhtimist segavate tegevustega ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) tõstab kompetentsi ja varustatust sõidukijuhtide kõrvaliste tegevuste fikseerimiseks, vahendas BNS.

Tänavu esimesest 1. jaanuarist kuni 27. juunini on politsei alustanud kõrvaliste tegevuste rikkumise eest 1821 väärteomenetlust – seda on 152 menetluse võrra rohkem kui mullu ja tervelt 1053 menetluse võrra rohkem kui tunamullu.

“Teadusuuringute järgi otsib inimese aju reeglipärasest sõidukijuhtimisest huvipakkuvamaid väljundeid, mida täna võimaldab näiteks nutiseadmete kasutamine,” kirjutab Anvelt Simsonile. “Meil on vajalik leida lahendused ka uutele väljakutsetele sõidukijuhi õppes ning teavituses. Iseäranis autojuhiõppureid tuleb harjutada aru saama, et kõrvalised tegevused hajutavad tähelepanu eemale ega ole loomulik osa sõidukijuhtimisest. Leiame, et selleks tuleb üle vaadata ning ajakohastada vastavaid õppekavasid ja -vahendeid. Samuti tuleb kõigile liiklejatele senisest enam selgitada interaktiivselt võimalusi, kuidas vältida või lõpetada juhtimist segav käitumine.”

“Juhite oma kirjas tähelepanu liiklusohutuse olukorrale 2018. aasta esimesel poolaastal ning liiklusõnnetuste võimaliku põhjustajana nimetate liiklusjärelevalve ebapiisavust ja liiklust rahustavate patrullide vähesust, mis hinnanguliselt väljendub liiklusalaste väärtegude avastamise vähenemises 21 protsendi võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,” kirjutab Anvelt Simsonile ja lisab, et politsei eesmärk on liikuda karistavast organisatsioonist järjest enam ohutõrjeliseks organisatsiooniks. “Karistuse või trahvi määramisest olulisem on selle vältimatus ning karistuste arv liikluses ei anna toimuvast täit pilti, sest paljudel puhkudel piirdub politsei vestlusega, et juht mõistaks oma tegevuse olemust ja tulevikus sarnaseid tegusid toime ei paneks.”

Anvelt kirjutab Simsonile, et liiklusohutuse tagamine vajab küll täiendavaid meetmeid ning eesmärgipäraseid jõupingutusi, kuid väärteomenetluste arvu vähenemine pole tingitud järelevalve teostamise puudulikkusest, vaid hoopis asjaolust, et kasutusele on võetud ennetavad ja alternatiivsed liikluskuulekust tagavad meetmed.

“Selle kõrvalt oleme püsivalt enam tähelepanu pööranud just raskemate ja liiklusohutust rohkem mõjutavate rikkumiste tuvastamisele ja menetlemisele. Nii oleme näiteks pidevalt panustanud alkoholijoobes juhtide tabamisse ning see aasta pühendanud tunduvalt rohkem liiklusriskeeriva käitumise vähendamisse. Liiklusriskeeriva käitumise all mõistame fooritulede, manöövrite, juhtimist segavate toimingute, märguannete, pidevjoone rikkumisi ja nii edasi,” selgitab Anvelt.

Ta toob välja PPA statistika, mille järgi on tänavu viie kuuga, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, panustatud liiklusjärelevalvesse ajaliselt rohkem – vastavalt 106 941 tundi sel aastal ja 100 840 tundi eelmisel. Patrull- ja liikluspolitseinike arv on võrreldes eelmise aastaga samas suurusjärgus ja kasvanud on politsei välitöös kasutavate sõidukite ja läbisõidetud keskmine kilomeetrite arv.

“Märkimist väärib siinkohal aga ka asjaolu, et maanteeameti andmetel on käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga liiklussagedus riigiteedel kasvanud circa 8 protsenti, see tähendab, et sama ressursiga tagatakse liiklusohutust kasvanud liiklussageduse tingimustes,” märgib Anvelt.

Väljaselgitatud liiklusrikkumistest moodustavad peaaegu poole sõidukiiruse piirmäärade ületamised, mille osas on ka kõige suurem langus. Samas on liiklusjärelevalve mahtude põhjal tänavu pööratud vähem tähelepanu kiiruserežiimist kinnipidamisele ja ajaliselt märkimisväärselt rohkem tähelepanu riskeerivale käitumisele.