Autod pargivad murul ja ummistavad kõnniteid

Koolide lähedal suuremate tänavate ääres võiksid olla turvalised peatumistaskud, kust lapsed saaksid ise kooli kõndida. Nii poleks koolide ümbrus autodest umbes, leiab liikuvusspetsialist Dago Antov.

Pilt: Scanpix

Autod pargivad murul ja ummistavad kõnniteid

Kai Maran

Koolide lähedal suuremate tänavate ääres võiksid olla turvalised peatumistaskud, kust lapsed saaksid ise kooli kõndida. Nii poleks koolide ümbrus autodest umbes, leiab liikuvusspetsialist Dago Antov.

Sõiduautode arv Tallinnas kasvab – kui aastal 2014 oli autosid 168 286, siis 2018 aastal 216 014. Antovi kinnitusel saab linnas ka autota hõlpsalt asju ajada. "Mina kasutan Laagri elanikuna autovabaks linnaliikluseks "Pargi ja reisi" tüüpi parkla võimalusi," rääkis tehnikaülikooli logistika ja transpordi teaduskeskuse professor Antov. "Meie rongiperrooni lähedane parkla on juba sedavõrd populaarne, et vajab parkimiskohti juurde. On ju väga mugav ja keskkonnasõbralik kasutada kesklinna sõiduks rööbastransporti."

Rööbastel saab vedada palju

Rööbastel saab korraga vedada väga palju inimesi, erinevalt autodest, mis palju ruumi võtavad, kuid milles tavaliselt sõidab tööle ja koju vaid üks või mõni inimene. Ühistranspordi kavandamisel ongi Antovi sõnul praegu oluline roll trammiliinide arengul. "Kui vähegi numbreid vaadata, siis pole teist varianti!" ütles Antov. "Viimase viiekümne aasta jooksul on juurde ehitatud vaid nii kilomeetri jagu trammiliini – lennuvälja juurde. Nüüd tuleb loota, et kiire ja mugav trammiliin pikeneb ka sadamani."

Ühistranspordi eelisarendus on Antovi sõnul oluline, sest kodulähedast parkimisruumi pole lõputult. "Mustamäel koos tudengitega tehtud uuring näitas, et probleem pole otseselt parkimiskohtade vähesus, vaid pigem see, et ei leita endale parkimist kodu lähedal," rääkis Antov. "Õhtusel ajal oli piirkonna parkimiskohtade täituvus 90-100%. Ülejäänud autod kasutasid parkimiseks haljasala ja tõkestasid kõnniteid."

Mustamäekad käivad jala

Mustamäe linnaosa liikuvusuuringust selgus aga seegi, et Siili asumis kasutab ligi 70% elanikest ühistransporti või käib jala. Kuna suur osa sealseist koolidest ja lasteaedadest asub mikrorajooni sees, soovitab tehnikaülikool sealsed kergliiklusteed ja kõnniteed mikrorajooni äärtest lasteasutusteni rajada. Samuti võiks mikrorajoone ümbritsevate magistraaltänavate äärde luua alad autode turvaliseks peatamiseks, et lapsed saaksid ise jalgsi kooli liikuda.

"Meie ja linna liikuvuskava uuringud näitavad, et jalgrattaid kasutab elanikest igapäevaselt 1-2 protsendi piires," ütles Antov. "Jalgrattasõit on ju sesoonselt väga tundlik – ilusa ilmaga on sõitjaid tublisti rohkem kui kehvaga. Praegu domineerib rattasõit ennekõike tervisespordina."
Tallinna siht on eri liikumisviiside sujuv ühilduvus ja ühtne piletisüsteem, kus sama perioodikaardi või üksikpiletiga saab sõita nii Tallinna kui ka regionaalses ühistranspordis teenuse pakkujast olenemata.

Linn investeerib keskkonnasõbralikku ühistransporti

Tänavu plaanib linn soetada sada uut keskkonnasõbralikku gaasibussi. Kokku saab linn juurde 60 uut normaalpikkuses ja 40 liigendbussi, mis moodustavad rohkem kui viiendiku Tallinna Linnatranspordi 469 bussist.

Tallinnas on kokku 281 km jalgrattateid. Reidi tee valmimisel rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 km. Täiendatakse kogu jalgrattateede võrgustikku, et siduda mugavalt ja ohutult linna ida- ja läänepoolsed jalgrattateed.

Linna liikumiskeskkonna arengustrateegia järgi kasutab tööpäeval kergliiklust 30%, autot 39% ja ühistransporti 31% inimesi.

Laadimine...Laadimine...