"Neid jooni on hakatud võtma soovituslikuna või ütleme otse - põhimõtteliselt ei vaata neid enam mitte keegi," märgib Lux Expressi bussijuht Eesti liikluskultuuri kohta.

Bussijuhid veedavad roolis rohkem aega kui enamik meist ning neil on hea ülevaade Eesti liikluskultuuris toimuvast – mis on hästi ja millest vajaka jääb. Lux Expressi bussijuhid tõid välja kolm peamist liiklusohtlikku olukorda, mida nad Eesti maanteedel ikka ja jälle näevad. Juhid andsid ka soovitusi, kuidas maanteedel ohutult sõita ja kaasliiklejatega arvestada.

Pidevjoonest ülesõit
Esimesena tõid juhid välja pidevjoonest ülesõitmise. Staažikas Lux Expressi bussijuht sõnab: “Seda õpetatakse juba koolis – kui on pidevjoon või topelt pidevjoon, siis mööda sõita ei tohi. Neid jooni on hakatud võtma soovituslikuna või ütleme otse – põhimõtteliselt ei vaata neid enam mitte keegi. Täiesti tavaline on, et enne ristmikku pressib sõiduauto bussile selja taha ja teeb möödasõidu, mis on väga ohtlik manööver.” Pidevatel ja topelt pidevjoontel on oma eesmärk – nad markeerivad kohti, kus ei ole turvaline sooritada möödasõitu ja neid jooni peab jälgima, on bussijuhid üksmeelsed.

Kiirusega mängimine
Kõik bussijuhid tõid sagedase eksimusena välja nö kiirusega mängimise – juhtide suutmatuse või tahtmatuse stabiilselt ühtlast kiirust hoida. “Silma on hakanud, et juhid ei oska või ei taha stabiilset kiirust hoida. Kurvis võetakse kiirus maha 60-70km/h peale. Samas järgmisel sirgel lõigul pannakse 90km/h sisse – proovi sellisest mööda sõita!” räägib Lux Expressi bussijuht.

“Kiirusega tõmblemine on kõige hullem. Sama asi juhtub öösel – sõidetakse 90km/h ja kui tuleb auto vastu, pidurdatakse 70km/h peale. Juht võiks ära otsustada, kas laseb mööda sõita või kiirendab eest ära,” nõustub tema kolleeg.

Tuuakse välja ka oskamatus möödasõitudel kiirust reguleerida: “Kiirendatakse ka keset möödasõitu – kui mina bussiga juba mööda sõidan, siis auto järsku tõstab kiirust. Paljudele aeglasemalt sõitjatele hakkab au pihta, kui buss mööda sõidab ja siis rakendataksegi selliseid “trikke”, mis teevad manöövri – mis õigena sooritatult oleks ohutu – ohtlikuks.” 

Bussijuht toob välja, et mõnikord süüdistavad autojuhid neid kiiruse ületamises, kuid Lux Expressi bussidel on tehases pandud kiirusepiiraja peal, mis välistab kihutamise. “Vastupidiselt levinud arvamusele ei saa me karistada, kui jääme liiklusolude tõttu hiljaks. Turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet ning professionaalne ja säästlik sõit on meile standardiks,” lisab ta.

Möödasõidud ohutumaks
Bussijuhid andsid omalt poolt soovitusi, kuidas möödasõite ohutumaks teha. Nimelt, kirjutamata reegli järgi lülitab eessõitev auto sisse parempoolse suunatule siis, kui ta tahab tagasõitjale anda teada möödasõiduvõimalusest. Bussijuhtide sõnul võiks kaaluda, kas kirjutada see reegel ka liikluseeskirjadesse.

“See oli kohustuslik 70ndatel ja tegi möödasõidud maanteedel ohutumaks ja mugavamaks,” meenutab üks Lux Expressi bussijuhtidest. “Suunatuli andis möödasõitjale info: “olen aru saanud, et hakkad sooritama möödasõitu, võtan kiirust maha ja lasen sul selle manöövri ohutult sooritada”,” täiendab teine.

Lux Expressi bussijuhid kinnitasid ühest suust, et sellise kombe taaselustamine teeks kõigile maanteesõidu ohutumaks. “Seda kasutavad praegusel ajal veel rekkad, kuid oleks hea, kui see tava laieneks ka muudele sõidukitele. Maanteel on juhid tihti autopiloodil ja ei pruugi isegi märgata, kui keegi hakkab neist möödasõitu sooritama. Suunatuli on manöövri tegijale aga signaaliks, et teda on märgatud ja ta võib oma manöövri julgelt lõpetada.”

Lisaks tuletasid bussijuhid liiklejatele meelde, et möödasõitu ei tohi takistada ega kiiruse tõstmisega häirida. “Elementaarne, kuid ka selle vastu eksitakse,” tõdevad bussijuhid.

Lux Expressi juhtidele on hea liikluskultuur südamelähedane. Loodetavasti andis ülalolev mõtlemisainet neile, kes iga päev liikluses toimetavad – olgem tähelepanelikud ja hoolivad ning liikluseeskiri on sellest kinnipidamiseks!