Bussijuht: Eesti liikluskultuur lonkab nelja ratast

"Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutusaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus," kirjutab bussijuht Toomas Raid. "Sõites maanteel kiirusega 90, jääd suurele enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis."

Pilt: Lux Express

Bussijuht: Eesti liikluskultuur lonkab nelja ratast

Toomas Raid, Lux Expressi bussijuht

"Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutusaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus," kirjutab bussijuht Toomas Raid. "Sõites maanteel kiirusega 90, jääd suurele enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis."

Liiklussurmade arv Eestis väheneb ning võrreldes kümne aasta tagusega on liikluskultuur Eestis tõesti parem, kuid tuleb siiski tunnistada, et arenguruumi meil on. Kõvasti.

Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid paraku igapäevaselt liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liikluseeskirjadest, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaasreisijatest.

Liiga palju õnnetusi

Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika, mis varasemate aastatega võrreldes on küll langustrendis, kuid siiski toimus eelmisel aastal Eestis 1175 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja vigastada sai 1429 inimest. Tänavu on vaid ühe kuuga meie teedel hukkunud kümme inimest ehk kuue võrra rohkem kui aasta varem.

Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutusaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetreid teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal reeglina parem. Sõites maanteel kiirusega 90, jääd suurele enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.

Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja paraku on reaalsus see, et aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst ning üldine liikluskultuur ongi seetõttu väga tähtis.

Kuidas siis liikluskultuuri parandada?

Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad teatud distantsi läbimise keskmist kiirust - arvan, et meie põhimagistraalidele oleks neid hädasti vaja.

Mis aga meie maanteedel kindlasti teha tuleks, on ristmikud ja teelaiendid, kuhu on joonitud ohutussaared, tõsta teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plastiktokkidega,  nii et sealt ei oleks võimalik üle sõita. Leedus ja ka Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus.

Kindlasti oleks meie teedele vaja juurde ka liikluspolitsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaks - neid on meil kahjuks liiga vähe. Hea näide patrullide tõhususe kohta on meie lõunanaabritel lätlastel. Mõned aastad tagasi sõitsin väga tihti Tallinn-Riia liinil ja teinekord kohtasid selle 130 km peal, mis Iklast Riiani, nelja-viite politseipatrulli ja nii oli see pikka aega. Ja seal hakati korralikumalt sõitma.

Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jäävad mõned keeramised kitsaks, samas seal, kus ruumi palju, ehitatakse teed jälle nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks siin tuua väga palju.

Roheline laine korrigeerida

Üks huvitav näide nn liikluse rahustamise kohta, mis tekitab hoopis vastupidise efekti, on Tallinnas Vabaduse puiesteel Muusikakeskkooli ees. Sõidad kesklinna poole, ilusti roheline laine ja siis kooli ees läheb järjest kolm foori punaseks. Igapäevased sõitjad teavad lahendust: esimese punase tagant pääsedes, käib kõigil gaasipedaal põhja, ületatakse lubatud piirkiirust, sõidetakse veel kollase ja ka punase tulega foorist läbi. Sellega on paraku tekitatud suurem oht, närviline tõmblemine ja lisaks ka suurem õhusaaste kooli ees.

Samas, tuleb tunnistada, et üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.

Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ning ka kogenud juht vajab täiendkoolitust. Talve eel võiks iga sõidukijuht külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada. Lux Expressis töötavad kogenud bussijuhid, kuid koolitused on meie töö lahutamatu osa. Vastupisidelt levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui liiklusolude tõttu jääb buss hiljaks, sest turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet. Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa. Näiteks aastas teevad meie bussid ca 30 000 reisi, kuid Eesti kiiruskaameratelt tuleb meile keskmiselt 5 trahvi kuus ja kiiruseületus jääb enamasti vahemikku 3-5 km/h. Politsei ei ole Lux Expressi bussijuhtidele trahve määranud. 

---

Lux Expressi bussijuht Toomas Raid võitis mullu bussijuhtide kutsevõistlused ning tal on ette näidata ka veoki- ja bussijuhtide maailmameistrivõistluste 4. koht.

Laadimine...Laadimine...