DAGO ANTOV: Kaks kolmandikku Eesti juhtidest hindavad oma võimeid üle  

"Sõites tundub minut lühem kui lihtsalt autos istudes või bussi oodates," tõdes Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov, kelle sõnul tuntakse end roolis pahatihti liiga enesekindlalt. "Aga õnnetused juhtuvad parasjagu just siis kui me neid kõige vähem ootame. Tagantjärele tarkus on täppisteadus."

Pilt: Scanpix

DAGO ANTOV: Kaks kolmandikku Eesti juhtidest hindavad oma võimeid üle   (4)

"Sõites tundub minut lühem kui lihtsalt autos istudes või bussi oodates," tõdes Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov, kelle sõnul tuntakse end roolis pahatihti liiga enesekindlalt. "Aga õnnetused juhtuvad parasjagu just siis kui me neid kõige vähem ootame. Tagantjärele tarkus on täppisteadus."

Tallinna Tehnikaülikooli professori Dago Antov tõdes Tallinna TV saates "Tallinna liikluspilt", et ummikute tekkimise põhjuseid mitu. "Kõige tavalisem ja loogilisem põhjus on ülekoormus. Autode arv on kasvanud, me kasutame autosid rohkem ja järelikult tekib sõlmristmikele, kus läbilaskmise probleemid on ilmsed, ka rohkem ummikuid," nentis ta jätkates, et ummikuid võivad muidugi tekitada ka erinevad liiklusõnnetusi. "Neid põhjusi on kindlasti rohkem kui üks, aga kõige tavalisem põhjus on see, et meil tegelikult füüsiliselt ei jätku linna tänavatel nii palju ruumi kui meil oleks potentsiaalselt vaja autode kasutamiseks," selgitas Antov.

"Ma arvan, et liiklusõnnetuste põhjuseid leida ja määratleda on väga raske," nentis Antov. "99,99% õnnetustest on sellised, kus inimesed ei ootagi selle õnnetuse toimumist ja ei ole selleks tegelikult ka valmis. 

"Mulle kangesti meeldib ja alati meenub üks vana raamat, mille nimi oli "Inimene. Sõiduk. Tee" - kolm põhilist faktorit olid seal raamatu kaane peal kirjas," jätkas professor.

Ummikutest lõplikult lahti ei saagi

"Kui Tallinnal oleks palju raha ja me ehitaksime kõik sõlmed nii suureks, et ummikud enam ei teki - teoreetiliselt on see võimalik, praktiliselt aga kindlasti mitte," tõdes Antov. "Siis oleks Tallinn maailma esimene linn, mis selle probleemiga hakkama sai. Maailmas on väga palju näiteid linnadest, kellel on hulgaliselt rohkem raha kui Tallinnal ja kellel on olnud hulgaliselt rohkem võimalusi panustada just selleks, et ummikuid likvideerida."

"Paraku ei teagi ma maailmas ühtegi linna, kus puhtalt rahaga ja betooniga oleks võimalik ummikuid likvideerida," rääkis Antov. "Tegemist on natuke muinasjutulise lohega - kui me ühe pea maha raiume, siis kipub kohe kaks või kolm asemele tulema. Iga liikluslahendus, mis teeb ühes kohas olukorda paremaks, toob kaasa suurema autokasutuse ja suurema mõju teiste kohtade ummikutele."
Samas lohutab Antov liiklejaid tõdedes, et Tallinna ummikud, võrreldes paljude teiste linnade ummikutega, on üsna väikesed ja tühised. "Tuleb öelda see sõnum välja, mis on kogu maailmas viimastel aastatel populaarsemaks muutunud - käime rohkem jala, sõidame rohkem jalgrattaga, kasutame ühistransporti, see on kasulik nii meile endale kui ka meie kaaslinlastele," nentis Antov.

Antovi sõnul on uuringud näidanud, et lähiregiooni liikumise mõju linnale ulatub umbes 30-40 kilomeetri kaugusele. "Me peame mõtlema selle peale, et see ei ole ka lahendus kui me ehitame teid, isegi kui meil selleks raha on, sest tihtipeale ei jätku selleks ruumi," rääkis ta. "Isegi kui meil oleks ruumi, siis tõenäolislt see ruum peaks tulema teiste väärtuste arvelt. Tänapäevane ühiskond hakkab muutuma selliseks, et neid väärtusi hakatakse päris tõsiselt kaaluma ja võib tekkida olukord, et neid väärtusi kaalud osutuvad suuremaks kui võimalus tagada ummikutevaba liikluskeskkonda," sõnas Antov. 

Hinnatakse enda võimeid üle

Antov selgitas, et inimesed hindavad minuti pikkust erinevalt. "Sõites tundub minut lühem kui istudes autos ja veel pikem on siis, kui me ootame bussi ja vihma sajab, ja katust pea kohal ei ole," märkis professor.

Rääkides "rohelisest lainest" liikluses, märkis Antov, et selle laine projekteerimisloogika on selline, et juhil peaks tekkima võimalus ühtlase kiirusega sõites, trassi läbida niimoodi, et tal sisuliselt peatusi ei tekkiks. "Minu soovitus on väga lihtne - tuleb lihtsalt sõita sellise kiirusega, mis on linnas lubatud, ligi 50 km tunnis või veidi aeglasem, siis seda trassi saab läbida peatusteta," soovitas Antov.

Antovi sõnul arvab kaks kolmandikku Eesti juhtidest, et nad on keskmisest tunduvalt paremate oskustega ja teadmistega. "See tähendab seda, et nad hindavad oma võimeid üle, millest omakorda tuleneb see, et nad on liiga enesekindlad. Aga õnnetused juhtuvad parasjagu just siis kui me neid kõige vähem ootame. Tagantjärele tarkus on täppisteadus, nagu öeldakse," lausus Antov.

"Kõige targem on ikkagi see, et järgida eeskirju. "Rohelise laine" loomise üks põhjus oligi tegelikult see, et püüda natukene juhtide kärsitust ohjata," märkis ta.

 

 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...