Elektriliste tõukeratastega liiklejad ootavad liiklusseaduse muudatuste jõustumist

"Õnnetused on tavaliselt seotud kukkumistega. Näiteks sõidab tõukerattur äärekivisse või libiseb. Samuti jääb tõukerattur aeg-ajalt märkamatuks autojuhile, kes näiteks parklast välja keerates tõukerattale ette sõidab," kirjeldas Tammus.

Pilt: Mats Õun/ Foto on illustreeriv

Elektriliste tõukeratastega liiklejad ootavad liiklusseaduse muudatuste jõustumist

Erki Varma

"Näeme, et tõukerattad on tõusmas linnades väga populaarseteks liiklusvahenditeks, seda nii Eestis kui ka välismaal," kinnitas Bolti tõukerataste suunajuht Thomas Tammus. "Loodame, et inimesed jätkavad lühemate distantside puhul tõukeratta eelistamist autodele."

Kui eelmisel aastal pakkus Tallinnas elektritõukerataste renditeenust kaks pakkujat, siis tänavu on pakkujaid juba kolm. Vanale tuttavale Boltile on lisandunud eestlaste arendatud ja toodetud e-tõukeratas Tuul ning USA firma nimega Bird. Üha enam hangivad inimesed endile ka isiklikke elektrilisi rattaid.

Koos elektritõukerataste populaarsuse kasvuga on aga kasvanud ka nendega juhtuvate õnnetuste arv. Eesti esimene elektritõukeratta juhi surmaga lõppenud õnnetus juhtus tänavu 7. juulil Tartus. Peateel liikunud kaubikuga kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdanud 49-aastane mees paiskus elektritõukerattalt vastu kaubiku tagumist ratast ja suri sündmuskohal. Ta ei kandnud kiivrit, mis oleks võinud kõige traagilisemad tagajärjed ära hoida.

Liiga suur kiirus

Rendirataste maksimaalne kiirus Tallinnas on reeglina piiratud 20 kilomeetriga tunnis, kuid huvilistel on võimalik endale hankida rattaid, mis liiguvad ka 35 ja enam kilomeetrit tunnis. Politsei andmeil aga juhtub enamik raskemaid õnnetusi tõukeratturitega just ristmikele liiga suure kiiruse ja vähese keskendumisega lähenemise tõttu. Ristmikule jõudes tuleb alati veenduda, et sellele pole lähenemas mõnd teist sõidukit. Ratturi sõidukiirus peab olema liiklusoludele vastav ning jalakäijate ülekäigurajal soovitab politsei juhil tõukerattalt maha astuda. Kuigi seadus seda ei kohusta, soovitab politsei ratturitel kindlasti kanda kiivrit.

Valdav osa elektriliste tõukeratastega juhtuvatest õnnetustest siiski politseisse ei jõua, kuna kukkumised pole tihtipeale käsitletavad liiklusõnnetustena. Tõukerattaid loetakse sarnaselt ruladega Eesti seaduste kohaselt praegu jalakäijate abivahendiks.

"Sellest infost, mis meieni jõuab, on õnnetused tavaliselt seotud kukkumistega," nentis Bolti tõukerataste suunajuht Thomas Tammus. "Näiteks sõidab tõukerattur äärekivisse või libiseb. Samuti jääb tõukerattur aeg-ajalt märkamatuks autojuhile, kes näiteks parklast välja keerates tõukerattale ette sõidab," kirjeldas ta.

Tammuse sõnul peaks õnnetuse korral kindlasti esimeseks märksõnaks olema inimese ohutus. "Juhul, kui õnnetus peaks juhtuma, on vaja veenduda, et kasutaja ja teised õnnetuse osalised on korras, vajadusel tuleb kutsuda kiirabi või politsei," rääkis Tammus ja lisas, et seejärel peaks kasutaja võtma ühendust rendifirma klienditoega.

Üheks probleemiks on Tammuse andmeil ka mitmekesi tõukerattal sõitmine. Seda ei soovita ta kindlasti teha, sest see muudab tõukeratta ebastabiilseks ja siis on ka õnnetuse oht palju suurem.

Uued regulatsioonid tulekul

Tänaseks on Riigikogus arutlusel uus seadus, mis reguleerib muuhulgas ka elektriliste tõukerataste kasutamist. Sellega kehtestatakse tõukeratastele piirkiirus ja täpsustakse kasutajate vanusepiiri ja kiivri kandmist. Kui täna on elektriline tõukeratas seaduse silmis jalakäija abivahend, siis uue seaduse jõustumisel muutub see kergliikuriks. "Tervitame kindlasti uue seaduse võimalikult kiiret jõustumist," kinnitas Tammus.

Seadusemuudatuse jõustumisel tuleb osa praegusi elektrilisi tõukerattaid kas kasutuselt kõrvaldada, ümber ehitada või registreerida mootorsõidukitena. Kergliikurile kehtestatakse võimsus- ja kiirusepiirang (1 kW, 25 km/h), kainusenõue, vanusepiirang ja alla 16-aastastele liiklejatele ka kohustuslik väljaõpe sõiduteel liikumiseks ning kiivri kandmise kohustus.

Laadimine...Laadimine...