FOTOD JA VIDEO! Isejuhtivad bussid kutsuvad sõitma

Alates eilsest saavad kõik tallinlased ja Tallinna külalised teha sõitu isejuhtivate bussidega, mis liiguvad Kultuurikatla ja Mere pst peatuste vahel esmaspäevast laupäevani kella 8.30–17.30. Busse on kaks ja ühte bussi mahub korraga kaheksa inimest. Augusti lõpuni toimuvad sõidud on kõigile tasuta. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

FOTOD JA VIDEO! Isejuhtivad bussid kutsuvad sõitma

Video: Svetlana Aleksejeva

Alates eilsest saavad kõik tallinlased ja Tallinna külalised teha sõitu isejuhtivate bussidega, mis liiguvad Kultuurikatla ja Mere pst peatuste vahel esmaspäevast laupäevani kella 8.30–17.30. Busse on kaks ja ühte bussi mahub korraga kaheksa inimest. Augusti lõpuni toimuvad sõidud on kõigile tasuta. 

 
Mõlemas bussis on alati kohal esitleja, kes tutvustab sõitjatele busside sõitmistehnoloogiat ja jälgib ka seda, et buss täidaks liiklusseadust.
 
Milremi ekspordijuhi Gert D. Hankewitzi sõnul on busside operaator Milrem. "Meie ülesanne on tagada bussidesse nn bussiesitlejad ehk operaatorid, kes sõidavad bussiga kaasas ning on ohutuslüliks tehnoloogia ja reisijate vahel. Selline inimene peab ka seaduse järgi bussis kaasas olema."

Sõitjatele on see tema sõnul rohkem nagu uue tehnoloogia tutvumisüritus. Vahemaa Kultuurikatlast Mere puiesteeni on umbkaudu 700 meetrit. "Kui sa ei jaksa, ei taha või pole aega, et 700 meetrit kõndida, on see ikkagi tõsiseltvõetav transport," isas ta.
 
Riigikantselei strateegiabüroo digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats selgitas, et see on esimene pilootprojekt suuremas skeemis, et Eestisse luua võimalikult hea ökosüsteem isejuhtivate busside jaoks. "Selle projekti eesmärk on eelkõige tutvustada inimestele seda, et selline tehnoloogia on olemas, see ei ole ulme ja see kõik on võimalik," rääkis ta.
 
Pool aastat kestnud töö suurimaks võiduks pidas Kaevats seda, et ühe laua taha on saadud nii riigi, erasektori kui ka kodanikuühiskonna spetsialistid. "See on mingitpidi nagu teemapõhine elav kogukond, mis on tekkinud ja sellel on tõesti olnud siiras huvi ja tahtmine selle asjaga tegelda ning nad mõtlevad ja panustavad kaasa."
 
Projekti veab Kaevatsi sõnul Riigikantselei, kuid kaasatud on tegelikult kogu riigiaparaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet. Eesistumise taustal on tema sõnul hästi oluline see, et kuna Eesti on praegu Euroopa tähelepanu all ja niikuinii räägitakse päris palju Eesti kontekstis koguvõimalikust digiinnovatsioonist, digiteemadest, siis see on suurepärane eeskuju näitamaks, et me tegeleme nende asjadega, me mõtleme nende asjade peale, me töötame selle kallal.
 
Isejuhtimise temaatikast laiemalt rääkides mainis Kaevats, et 95% liiklusõnnetustest juhtub inimliku eksituse tõttu. "Ilmselt väga paljud on roolis ja vaatavad samas nutitelefoni ning selle tõttu võib-olla ei ole nii tähelepanelikud kui nad võiksid olla. See tendents on tegelikult väga ohtlik ja kasvav. Ilmselt kõige lihtsam ja turvalisem on tegelikult inimene üldse sellest valemist välja võtta," arutles ta. "Ja selle abil on meil tegelikult võimalik põhimõtteliselt liiklusõnnetuste hulk viia nii minimaalseks kui see üldse võimalik on."
 
Teise olulise argumendina selle valdkonnaga tegelemiseks tõi Kaevats välja, et see on ka elukeskkonna ja infrastruktuuri investeeringute küsimus.
 
"Isejuhtivad sõidukid suudavad olla väga-väga palju efektiivsemad kui praegu kasutusel olevad masinad. Näiteks OSCE analüütikud on välja uurinud, et näiteks tiheasustusega linnakeskkonnas tähendab isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtt kuskil kümme korda vähem sõidukeid," rääkis ta.
 
"Ma arvan, et siin läheb ikka inimestel fantaasia käima, kui meil oleks kümme korda vähem autosid teede peal," arutles Kaevats edasi, "et mida see siis tähendab ja millised need teed olema peaksid. Ilmselt on lahendus see, et need ei pea olema nii suured kui nad praegu on. Parkimisplatsid oleks sisuliselt ebavajalikud sellises mahus nagu praegu. Valgusfoore võib-olla ei ole ühel hetkel enam vaja. Me saame väga põhjalikult hakata oma elukeskkonda ja selle kvaliteeti ümber mõtestama."
 
Kaevatsi sõnul on tavaline vastuargument, et see on kallis. "Pigem on see vastupidi," rääkis ta. "Ma ütleks, et praegune liikuvusmudel on kallis. See idee, et peaaegu igal inimesel on oma isiklik sõiduauto, see on tegelikult väga raiskav mudel. Kui inimesed pigem jagaksid sõidukit ja ei oma seda, siis see toob tegelikult väga suure muutuse," selgitas ta.
 
Kaevats rääkis, et asja teine oluline pool on liikuvuse demokratiseerumine laiemalt. "Võib-olla need inimesed, kes praegu elavad kuskil hõreasustuse keskkonnas, kuhu buss kogu aeg ei sõida ja võib-olla vanemad inimesed ja invaliidid ning võib-olla ka lapsed, kellel ei ole sõiduõigust näiteks, kõik need saavad tinglikult omale isikliku autojuhi. See on praegu võimalik ainult väga vähestel pidevalt võib-olla taksoga sõita või siis omada isiklikku autojuhti, aga sellel hetkel muutub see normaalsuseks," ütles ta.
 
Riigikantselei strateegiabüroo digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats soovitas kõigil huvilistel isesõitev buss järgi proovida. "Kindlasti. Absoluutselt. Oluline on just see, et tänapäeva tehnoiloogilises ühiskonnas ei ole ulmet enam olemas. Kui väga paljud inimesed, kes ei ole võib-olla selle tehnoloogiaga nii kursis, arvavad et see on hästi kauge tulevik, siis tegelikult ei ole. See on praegu olemas ja me näitame ülejäänud Euroopale ka, et see on võimalik, tehtav ja lahendatav. Ja pakume välja lahenduse, kuidas see kõik suuremasse raamistikku mahutab," võttis Kaevats teema kokku.
 

Laadimine...Laadimine...