FOTOD JA VIDEO! Riik ja Tallinn kaaluvad Harjumaale ühtset ühistranspordi piletisüsteemi

Tallinn seab esmatähtsaks trammiliikluse arendamise nii linnasiseselt kui piiriüleselt ning trammide keskmise kiiruse tõstmine 18 kilomeetrini tunnis.

Pilt: Mats Õun

FOTOD JA VIDEO! Riik ja Tallinn kaaluvad Harjumaale ühtset ühistranspordi piletisüsteemi

Toimetaja: Toomas Raag

"Tallinna ümbritsevad rõngasvallad ning nende elanikud on tugevalt seotud pealinnaga ja vastupidi. Sellest tuleb Tallinnal lähtuda nii linnaplaneerimisel, teede-ehitamisel, ühistranspordi arendamisel kui ka transpordivõrgustiku ühildamisel," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Tallinn ja riik leppisid omavahel kokku seada Tallinnas ja Harjumaal tõhusa liikuvuskorralduse saavutamiseks eesmärgiks ühtse tsoonipõhise piletisüsteemi kehtestamine kaasates kõiki transpordiliike.

Täna allkirjastasid majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart koostöömemorandumi, millega lepiti kokku põhimõtetes, millest lähtutakse Tallinna regiooni liikuvuse edasisel planeerimisel.

37images

Eesmärgiks on sundliikumiste ning isiklikust autost sõltuvuse vähendamine. Tahetakse jõuda olukorrani, kus Tallinna regioonis tehakse ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga aastaks 2025 vähemalt 50 protsenti liikumistest ja aastaks 2035 vähemalt 70 protsenti liikumistest.

Eesmärgiks on omavalitsuse piiride ülene ühine liikuvuskorraldus. Autokasutuse ulatus on Tallinnas oluline probleem ning eriti suur osa igapäevastest liikumistest tehakse autoga Tallinnas ja selle lähiümbruse vahel. Peamiseks kitsaskohaks on kujunenud asjaolu, et Tallinna ja Harjumaa ühistranspordisüsteemid ei ole omavahel integreeritud – seda nii füüsiliselt (ümberistumine on kohati ebamugav) kui sõidugraafikute ja piletisüsteemi mõttes.

Kavas on välja arendada jalgrattateede võrgustik, mis teenindab Tallinna siseseid peamisi ühendusi kesklinna ning linnaosade vahel, ühendub Harjumaa jalgrattateede võrgustikuga ning ühendab Harjumaa peamiseid tõmbekeskusi ühistranspordi sõlmpunktidega.

Tallinn arendab trammiliiklust

Eesmärgiks on saavutada aastaks 2035 kiirem ja konkurentsivõimelisem  süsinikuneutraalne ühistranspordisüsteem.  

Tallinn seab esmatähtsaks trammiliikluse arendamise nii linnasiseselt kui piiriüleselt ning trammide keskmise kiiruse tõstmine 18 kilomeetrini tunnis.

Ühistranspordi konkurentsivõime parandamiseks seatakse eesmärgiks ühistranspordi ühendusaegade vähendamine. Liinivõrku arendatakse eesmärgiga tagada, et tõmbekeskuste vahel ühissõidukiga liikumiseks kulub alla 20 minuti.

Tulevikus välditakse autokasutusel eelistavaid lahendusi ning parandatakse ühistranspordi, jalakäijate ja jalgratturite olukorda.

Rajatakse Pargi ja Reisi parklaid linnapiiril asuvate ühissõidukipeatuste, rongijaamade ja teiste sõlmpunktide juurde.

Eesmärgiks seatakse, et enamik kodudest, töökohtadest, linnaväljakutest ja parkidest asuks väga hea ühistranspordiühendusega teenindusalas ehk peatus ei ole neist kaugemal kui 400 meetrit.

Rajatakse rattahoiustuskohti uusarenduste ja olemasoleva asutuse juurde.

 

 

Pealinna ja selle lähiümbruse transpordi CO2 jalajälg on ligikaudu pool kogu Eesti transpordi keskkonnasaastest, mistõttu on siin piirkonnas kõige tulusam säästvasse liikuvusse investeeringud teha. Majandusministeerium toetab seda omalt poolt ning lähtub memorandumis kokku lepitust järgmise perioodi Euroopa Liidu toetusfondide rahastuse jagamisel.

Minister Aasa hinnangul on koostöö tegemine oluline, et pendelrändajatel oleks võimalikult lihtne liigelda olenemata omavalitsuste piiridest.

"Peame arvestama, et üha kasvava rahvaarvuga piirkonnas ei saa autode hulk enam nii jõudsalt tõusta, kuna muidu lihtsalt ei pea taristu vastu. Mul on hea meel, et Tallinna linnavalitsus näeb, et väljakutsetele tuleb koos vastu minna," lisas Aas.

Eesmärgi täitmiseks analüüsitakse erinevaid stsenaariumeid liikuvuse parandamiseks ning pole välistatud, et tulevikus luuakse Harjumaa liikuvuse koordineerimiseks ühendamet. Sealhulgas tuleb analüüsida ühtse ühistranspordi liinivõrgu ja piletisüsteemi loomist Tallinna regioonis.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul vajab pealinnaregioon koordineeritumat koostööd, et tagada infrastruktuuride parim jaotus ja haldamine, tõstes seeläbi ka piirkonna konkurentsivõimet ja sotsiaalset sidusust.

"Tallinna ümbritsevad rõngasvallad ning nende elanikud on tugevalt seotud pealinnaga ja vastupidi. Sellest tuleb Tallinnal lähtuda nii linnaplaneerimisel, teede-ehitamisel, ühistranspordi arendamisel kui ka transpordivõrgustiku ühildamisel," tõdes Kõlvart. "Seda oleme arvestanud ka peagi valmiva Reidi tee puhul, mis mõjutab otseselt ka näiteks meie lähivalla, Viimsi elanike liikuvust ning samas säästab sujuv sõidurežiim ka keskkonda."

Turvaline jalgrattateede võrgustik

Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja regiooni hea ühenduvuse tagamiseks on oluline luua häid alternatiive autostumisele, suurendada ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside kasutust ning parandada eri transpordiliikide sidusust ümberistumisvõimaluste arendamise kaudu. Ühiselt arendatakse välja turvaline jalgrattateede võrgustik, mis võimaldab paremini Tallinna linnaosade vahel liigelda ning mis ühildub ka Harjumaa jalgrattateedega. Lisaks soovivad linn ja riik muuta ühistransporti kiiremaks ja konkurentsivõimelisemaks ning edendada trammiliiklust.

Visiooni elluviimiseks luuakse Tallinna regiooni liikuvusnõukoda. Nõukoda hakkab välja töötama tegevuskavasid ja teeb selgeks investeeringuvajadused 2021–2035 aastateks, et jõuda allkirjastatud eesmärkideni Tallinna piirkonnas.  

Linna ja riigipoolsele kokkuleppele järgneb ettepanek teistele huvitatud Harjumaa omavalitsustele memorandumiga liitumiseks.

Laadimine...Laadimine...