"Lasnamägi areneb iseseisvaks elamispiirkonnaks, kust meelelahutuse, eriarstiabi, hariduse saamiseks ei pea minema teistesse linnaosadesse," rääkis Lasnamäe vanem Maria Jufereva-Skuratovski.
Maria Jufereva-Skuratovski ütles tänasel Linnade ja Valdade Päeval peetud kõnes, et Lasnamäe areneb endisest magalast iseseisvaks keskuseks, kus pakutakse elanikele kõiki vajalikke teenuseid.
Jufereva-Skuratovski tunnistas, et Lasnamäel on väga raske vabaneda betoonidžungli mainest. „Kui nõukogude ajal joonistatud, nn genplaanijärgne Lasnamägi koosnes 11 võrdlemisi monofunktsionaalsest mikrorajoonist, mis pakkusid peamiselt majutuspinda tehasetöölistele. Täna töötame linnaosa majandusliku heaolu ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamise nimel,“ rääkis Jufereva-Skuratovski.
„Lasnamägi areneb iseseisvaks elamispiirkonnaks, kust meelelahutuse, eriarstiabi, hariduse saamiseks ei pea minema teistesse linnaosadesse. Kuid samal ajal peame oluliseks, et tagatud oleks kvaliteetne infrastruktuur, et võimalus soovijatel liikuda oleks mugav,“ selgitas Jufereva-Skuratovski.
Jufereva-Skuratovski rõhutas ka Rail Balticu rajamise tähtsust, mille tulemusel kerkib Lasnamäele suurim ühistranspordikeskus. „Lasnamägi muutub lähtekohaks, kust saab reisida igale poole Euroopas. „See avab meile uusi võimalusi ning aitab tugevdada ka rajooni infrastruktuuri. Selle heaksnäiteks on möödunud aastal loodud trammiühendus lennujaama ja kesklinna vahel,“ sõnas Jufereva-Skuratovski.
Jufereva-Skuratovski tutvustas linna- ja vallajuhtidele Eesti Kunstiakadeemia ja Harvardi ülikool tudengite projekti, mis pakub lahendusi, kuidas muuta Lasnamäe tehniliste tsoonide territooriumit atraktiivsemaks. „Selleks, et muuta linnaosa atraktiivsemaks pakuti uuringus 7 lahendust, millest kaks, Pae promenaad ja Priisle park, saavad sel aastal juba reaalsuseks,“ märkis Jufereva-Skuratovski.
Kunstiakadeemia ja Harvardi tudengid leidsid, et välja tuleb ehitada Lasnamäe panga serv, muuta pargiks Priisle–Valge tänava rohevöönd ning hinnata ümber Punase tänava ja Peterburi tee vaheline tööstusliku ala kontseptsioon.
Tudengite hinnangul on oluline täisväärtusliku mitmetahulise linnaosa keskuse loomine, mille tõmbenumbriteks oleksid mitte ainult ostuvõimalused, vaid ka kultuurimiljöö. Lisaks vajab linnaosa enam büroopindu ja teenindusasutusi asumitevahelistele aladele.
Lisaks toodi välja, et Ülemiste asum võiks moodustada ühtse vööndi naaberaladega – lennujaama, ostukeskuste, Majaka tn ja Pae tn ristmiku, Pae pargi, linnaosavalitsuse hoone ja miks mitte lausa kunstimuuseumi ja Kadrioru pargiga. Oluline on ka seni valmis ehitamata aladele planeerida ja ehitada terviklikke, 21. sajandisse kuuluvaid linnaehituslikke lahendusi.
