KAKS KORDA ROHKEM ÕNNETUSI: Jalgratturid sõidavad vastu posti

"Viimasel ajal on levinud uus õnnetuse tüüp: jalgrattur sõidab vastu posti või vastu puud. Siin muidugi me kahtlustame, et tähelepanu on sellel jalgratturil kusagil mujal, tegeleb oma nutitelefoniga, võib-olla saadab sõnumeid," ütles Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein.

Pilt: Mats Õun/ Foto on illustreeriv

KAKS KORDA ROHKEM ÕNNETUSI: Jalgratturid sõidavad vastu posti

Vesta Reest

"Viimasel ajal on levinud uus õnnetuse tüüp: jalgrattur sõidab vastu posti või vastu puud. Siin muidugi me kahtlustame, et tähelepanu on sellel jalgratturil kusagil mujal, tegeleb oma nutitelefoniga, võib-olla saadab sõnumeid," ütles Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein.

Tänavu kuni 7. juunini on Tallinnas ja Harjumaal jalgratturitega juhtunud 119 õnnetust, 2019 samal perioodil 63 õnnetust. Hukkunuid jalgrattureid on Tallinnas ja Harjumaal tänavu 1. Vigastatud jalgrattureid on 7. juuni seisuga 110, möödunud aastal oli samal perioodil sama arv 62.

Käesolev aasta on Reinu sõnul mitmes mõttes eriline: ratastega sõideti linnaliikluses aasta algusest alates. "Õnnetuste statistikas on kõva kasv," tõdes Rein.

Üheks põhjuseks on kindlasti see, et eriolukorra ajal olid jõusaalid, ujulad, pallisaalid ja muud treeningkohad suletud, seega otsustasid paljud inimesed ülejäävat energiat näiteks rattasõitu maandada. Kuna ka talv oli pehmepoolne, ei seganud rattasõitu suurt miski. "Me teame ka seda, et jalgrattapoodidel olid head müüginumbrid," tõdes Rein.

Miinuspoole pealt tuli tal tunnistada, et kahjuks ilmus tänavatele ka palju selliseid jalgrattureid, kelle oskused on pärit nende lapsepõlvest. "Seoses sellega tuli juurde ühe sõiduki õnnetusi: jalgrattur kukub. 60% kõigist rattaõnnetustest olidki sellised, kus jalgrattur kukkus sõidu ajal, kas kaotas juhitavuse, kukkus külili või sõitis teelt välja," selgitas Rein.

Ta ütles, et kolmandal kohal jalgratturitega juhtunud õnnetustest on jalgratturite omavahelised kokkupõrked, sealt edasi jalgratturite ja jalakäijate kokkupõrked.

Elektritõukerattad muutuvad sõidukiks

Rein ütles, et kuni 16-aastastel rattureil on kindlasti vaja kiivrit kanda ning ega see edaspidi ka liiga tee, eriti, kui liigeldakse linnatänavatel ja kõnniteedel. "Meil on nii tavalisi tõukerattaid kui ka elektritõukerattaid suhteliselt palju liikluses," tõdes Rein.

Ta ütles, et elektritõukerataste osas on peagi tulemas seadusemuudatus — tõukerattad muutuvad sõidukiks ning nende juhid muutuvad sõidukijuhiks. Reinu sõnul ei ole praegu ette näha, et tavalise tõukeratta kasutamise reeglid muutuksid, see tähendab, et tõukratas jääb endiselt jalakäija abivahendiks.

Kõnniteedel tuleb Reinu sõnul olla tolerantne ning arvestada kaasliiklejatega. "Kui kõnniteel on rahvast palju, siis on hea, kui rattur laseb kaugelt kella ja annab oma lähenemisest märku," sõnas Rein. Samas möönis ta, et igaüks saab ise valida, kui agressiivse tooniga rattakella ta endale hangib ja kui agressiivselt seda kaasliiklejatele tiristab.

Ta rõhutas, et ratturil on kindlasti väga oluline vähendada jalakäijatest mööda sõites kiirust, mitte lihtsalt tuhiseda, tuul kõrvus, teistest liiklejatest mööda. "Sest kui jalakäija astub kogemata sammu vasakule, siis võibki õnnetus käes olla," ütles Rein. Ta rõhutas, et olukorrad, kus nii kõnni- kui ka kergliiklusteed on rahvast täis, on enamasti tipptunnil ning siis peavad kõik liiklejad olema väga ettevaatlikud.

Hoopis hull lugu on rollerite ja võrridega

Rein tõi välja ka selle, et vöötraja ületamisel peab samamoodi olema väga tähelepanelik. "Soovitav on ratta seljast maha tulla ja ületada vöötrada jalakäijana," tõdes Rein.

Tema sõnul on hoopis hull lugu aga hoopis rollerite ja võrridega, kes kindlasti ei tohiks sõitmiseks kasutada jalakäijate ja ratturite jagatud ruumi ehk kergliiklusteed. "Seadus tegelikult ütleb ka ratturite kohta, et kui sõiduteel sõitmine ei ole ohutu, siis nad võivad liigelda jalakäijate ja ratturite jagatud ruumis," ütles Rein.

Ta ütles, et kindlasti ei tohiks tõukerattal sõita mitmekesi, sest see häirib ratta juhitavust ning muudab rattasõidu kõigile ohtlikumaks.

Rein soovitas liiklejail üksteise vastu sõbralikumad olla, näiteks autojuhile, kes jalakäijale teed annab, võiks lehvitada ja tänulikult naeratada. "Lisaks sellele, et enast nähtavaks teeme, saame liikluses olla sõbralikud," tõdes järelevalveinspektor.

Tõukerataste rentimisega tegeleva Bolt Eesti esindaja Jaan Lashmanov ütles Pealinnale, et kõigile kasutajaile pannakse südamele, et tõukeratast kasutades peab liikleja kindlasti järgima kõiki liiklusreegleid. "Tõukerattaga peab sõitma kas rattateel või selle puudumisel kõnniteel. Kindlasti peab tõukerattaga liiklema üksinda, mitmekesi sõitmine on keelatud," ütles Lashmanov.

Rataste kiirust piiratakse

Tema sõnul nõustuvad kliendid nende tingimustega ka Bolti teenust kasutades. "Kui oleme tuvastanud liiklusreeglite rikkumise, võtame kasutajaga ühendust ning palume tal edaspidi hoolikam olla, korduvate rikkumiste puhul saame kasutaja blokeerida," sõnas Lashmanov.

Ta täpsustas, et tänavusel hooajal on turvalisuse tõstmiseks lisatud tõukeratastele alapõhised kiirusepiirangud. Lashmanovi sõnul on enamikes piirkondades kiirus piiratud 20 km/h, samas vanalinnas, kus ruumi on vähem ja inimesi rohkem, on kiirusepiirang 15 km/h.

"Mis puudutab õnnetusi, siis sellel hooajal ei ole infot märkimisväärsetest õnnetustest meieni jõudnud. Eelmisel hooajal võib peamiste juhtumitena välja tuua olukordi, kus autojuht ei märka parempööret tehes või parklast välja sõites tõukeratturit, põhjustades sellega õnnetuse või väga ohtliku olukorra. Kahjuks ei ole see probleem kauge ka teistele kergliiklejatele, kus autojuht ei märka ratturit," kinnitas Lashmanov.

Laadimine...Laadimine...