Kokkulepe ühendab Tallinna ning Harjumaa bussiliinid ja rattateed

Linn ja riik panid memorandumiga paika eesmärgid, et 2025. aastaks liiguvad Tallinnas inimesed jalgsi või jalgrattaga vähemalt 50% juhtudest ja aastaks 2035 vähemalt 70% juhtudest, trammide keskmine kiirus peab tõusma 18 kilomeetrini tunnis ning ühissõidukite peatus ei tohi asuda kaugemal kui 400 meetrit.

Pilt: Mats Õun

Kokkulepe ühendab Tallinna ning Harjumaa bussiliinid ja rattateed

Virkko Lepassalu

Linn ja riik panid memorandumiga paika eesmärgid, et 2025. aastaks liiguvad Tallinnas inimesed jalgsi või jalgrattaga vähemalt 50% juhtudest ja aastaks 2035 vähemalt 70% juhtudest, trammide keskmine kiirus peab tõusma 18 kilomeetrini tunnis ning ühissõidukite peatus ei tohi asuda kaugemal kui 400 meetrit.

Tallinna linn ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) leppisid kokku Tallinna regiooni transpordi negatiivse keskkonnamõju vähendamises. Kui enne pusisid riigiasutused, Tallinna ümbritsevad vallad ja linnavalitsus rohkem omaette, siis nüüd koondatakse jõud kokku. Linna ning MKM vahel sõlmitud liikuvusmemorandum seab eemärgiks arendada välja Tallinna ja lähivaldade ühistranspordisüsteem selliselt, nagu see toimib praegu Helsingis ja selle lähiümbruses. Nimelt lubavad ühistransport ning jalgrattateed jõuda paljudest linna ümbruse asulatest Helsingisse kiiremini kui autoga.  

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et eesmärk ühendada linn ja vallad uute ja kiiremate ühistranspordiliinidega on küll ambitsioonikas, kuid selle poole tuleb liikuda, sest muud  valikut ei ole. Kui omavalitsused ja riik üheskoos ei sekku ja midagi ette ei võta, jätkub autostumine ning igal aastal tuleb kulutada vähemalt 25 mln eurot ainuüksi CO2 saastekvootide soetamiseks. Ja seda ei ravi uute ja avaramate tänavate ehitamisega.

"Memorandumi kõige olulisem mõte seisnebki selles, et siduda Tallinn ja lähivallad omavahel nõnda, et autostumist võimalikult palju vähendada," sõnas Harjo. "Kõige esmane eesmärk on meil aga saada kokku pilt, millistes suundades inimesed kõige rohkem sõita tahavad ehk milline on nõudlus, ja vastavalt sellele tulebki hakata liinivõrku nüüdisajastama."

Varem on kuluaarides kõneldud näiteks Tallinna-Viimsi trammiliinist. Nii Harjo kui ka Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Joel Jesse nentisid, et praegu on veel vara rääkida, milliseid konkreetseid valdu hakkab Tallinnaga tulevikus ühendama trammiliin. Võimalike trammikoridoride üle lähivaldadesse on siiski juba arutletud. Just rööbastransport võimaldab eriti tõhusalt vähendada hommikusi närvilisi ummikuid linna sissesõitudel, sest pakub seda, mida inimesed eriti hindavad – kiirust. Jesse sõnul valmib juba aasta lõpuks teostatavusanalüüs, milles muu hulgas käsitletakse linna valdadega ühendavate kergrööbasteede ehitamist.

Varsti bussid enam ei tossa

"Ettevõtjad ja eraisikud kulutavad Tallinnas ja Harjumaal sõiduautodele – kui kõik kulud kokku arvata – 1,5 miljardit eurot aastas," tõdes Jesse. "See on väga suur number ja kui ühistranspordi abil õnnestuks kasvõi 30% sellest edaspidi kokku hoida, saaks nii igaüks eraldi kui ka ettevõtted suuri summasid kasutada mõistlikumateks investeeringuteks. Rääkimata sellest, et ühistranspordialane koostöö annaks ühe võimaluse liikuda CO2-neutraalsuse poole." 2035. aastaks peaks liikuvusmemorandumi järgi saavutatama CO2-neutraalne ühistransport.

Jesse sõnul näitavad uuringud praegu, et ühistransport jääb autodest kaks korda aeglasemaks ja ainuüksi see asjaolu põhjendab, miks linna ja valdade vahele on vaja kiiret kergrööbastransporti. Kui ikka inimestel on valida, kas jõuda kusagilt linna lähedalt tööle kiirrongi või -trammiga või seista autoga ummikutes, pole otsuses ilmselt mingit kahtlust. Siinkohal ongi väga oluline koostöömemorandumis eesmärgiks seatu – trammide kiirust tuleb võrreldes praegusega tõsta. "Lisaks nüüdisaegsele ja uuendatud liinivõrgule on memorandumis ääretult oluline ühtse rahastamismudeli kokku leppimine ja Tallinna-Harju ühtse piletisüsteemi kehtestamine," toonitas Harjo.

Jesse lisas üsnagi ambitsioonika uue ühistranspordimudeli kohta, et mõistagi ei panusta pelgalt omavalitsused, vaid riigieelarve kaudu seab ka valitsus õla alla.

Seega tuginebki tuleviku Tallinna-Harju ühistransport n-ö kolmele  vaalale: kiired uued ühised ühistranspordiliinid, ühtne piletisüsteem ning omavalitsuste ja riigi omavahel kokku lepitud, ühine rahastus.

MKM transpordi ja investeeringute osakonna peaspetsialisti Liis Vahteri sõnul tuleb ühistransport Tallinnas ja Harjumaal korraldada nii, et see ei takerduks regiooni halduspiiridesse: "Inimene ei tohiks üldse tunnetada, et ta omavalitsuse piiri  ületab." Praegu jääb aga märkimisväärne osa Tallinna ja lähipiirkonna suure asustustihedusega uutest arendus- ja elamupiirkondadest hea teenindusalaga ühistranspordivõrgust paraku kõrvale.

Teisedki liituma oodatud

Vahter lisas, et liikuvusmemorandumi plaanide elluviimisel on oluline paremate ümberistumisvõimaluste loomine. Lisaks on jalgrattakasutuse edendamiseks vaja välja arendada terviklik rattateede võrgustik, mis võimaldab jalgratturil katkestusteta ja turvaliselt sõita nii Tallinna sees kui ka linna lähiümbruskonna rattateedel. "Võttes arvesse, et Tallinna regiooni transpordi CO2 jalajälg on ligikaudu pool kogu Eesti transpordi keskkonna-saastest, on oluline, et memorandumiga on seatud eesmärk vähendada transpordi negatiivset mõju keskkonnale," ütles Vahter. "On kokku lepitud, kuidas tegutseda, et selle eesmärgi täitmiseni jõuda."

Memorandumis on kirjas, et tuleb luua häid alternatiive autostumisele, suurendada ühistranspordi jt liikumisviiside kasutust. Samuti parandada ümberistumisvõimalusi eri transpordiliikide vahel. Ühiselt arendatakse välja turvaline jalgrattateede võrgustik.
Linna- ja riigipoolsele kokkuleppele järgneb ettepanek teistele huvitatud Harjumaa omavalitsustele memorandumiga liitumiseks.

Uued "Pargi ja reisi" parklad ning ühine piletisüsteem

• Linn ja riik tahavad memorandumi järgi jõuda olukorrani, kus Tallinnas liigutakse ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga aastaks 2025 vähemalt 50% juhtudest ja aastaks 2035 vähemalt 70% juhtudest.

• Eesmärk on ühendada tihedamalt Tallinna ja Harjumaa ühistranspordisüsteemid nii, et sõidugraafikud ja piletisüsteemid klapiksid ja ümberistumine oleks mugav.

• Linna jalgrattateede võrk peab ühendama kesklinna ja  linnaosasid, samuti olema ühendatud Harjumaa jalgrattateedega. Rattateed peaksid kulgema ka Harjumaa peamiste  tõmbekeskuste ühistranspordi sõlmpunktidesse.

• Trammiteed peaks kulgema vajadusel ka Tallinna ja lähivaldade vahel ning trammide keskmine kiirus tõusma 18 kilomeetrini tunnis.

• Ühissõidukite graafikud peavad muutuma tihedamaks, nii et tõmbekeskuste vahel kuluks nendega liikumiseks alla 20 minuti.

• Rajatakse uusi "Pargi ja reisi" parklaid linnapiiril asuvate ühissõidukipeatuste, rongijaamade jt sõlmpunktide juurde.

• Kodudest, töökohtadest, linnaväljakutest ja parkidest ei tohi ühissõiduki peatus olla kaugemal kui 400 meetrit.

• Rajatakse uusi rattahoiu kohti uusarenduste ja olemasoleva asustuse juurde.

Laadimine...Laadimine...