Kõrgkoolid saavad õppehoonete rajamiseks ja sisutamiseks 5,5 miljonit

Kõrgkoolid saavad õppehoonete rajamiseks ja sisutamiseks 5,5 miljonit (0)

Toimetaja: Moonika Tuul

28. veebruar 2019

Valitsuse otsuse kohaselt saavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sisekaitseakadeemia kokku 5,5 miljonit eurot lisaraha oma õppehoonete rajamiseks ja sisustamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamist ja sisustamist rahastatakse täiendavalt 1,9 miljoni euroga. Projekti kogusumma ulatub nüüd 16,9 miljoni euroni, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamist ja sisustamist rahastatakse täiendavalt 1,9 miljoni euroga. Projektile eraldatava toetuse summa on nüüd 5,9 miljonit eurot.

Sisekaitseakadeemia õppekompleksi rajamist rahastatakse täiendavalt 1,7 miljoni euroga. Projekti toetus ulatub nüüd 15,2 miljoni euroni.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et õppehoonete rajamine ja sisustamine käib ning i-le täpi lisamiseks on vaja veel panustada. “Mul on väga hea meel, et me leidsime ehitushindade kallinemise juures võimaluse meie kultuurile ja julgeolekule niivõrd oluliste hoonete rajamise lõpule viimiseks kõrge kvaliteediga,” ütles Reps.

Valitsus otsustas muuta teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse arendusprogrammi ASTRA investeeringute kava. Kava muutmise taga on möödunud aasta aprillis riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel tehtud ettepanek rahastada täiendavalt kolme kõrgkooli objekte ning teha seda struktuurifondides olevate vabade vahendite arvel.

Lisaraha kogusumma on 5,5 miljonit eurot, mis sisaldab nii EL toetust kui Eesti riigi kaasfinantseeringut.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.