LIIKLUSAVARIID: Enim õnnetusi juhtub Sõle tänaval ja Kristiine ristmikul

Liiklusõnnetused juhtuvad sageli siis, kui jalakäijad ja autojuhid liiguvad oma harjumuspärast marsruuti pidi n-ö autopiloodil, ise samal ajal näiteks nutitelefoni näppides. Tallinnas on kõige ohtlikumad kohad Peterburi ja Mustakivi tee, Peterburi ja Smuuli tee, Tammsaare tee ja Sõpruse pst ning Kristiine ristmikud.

Pilt: Albert Truuväärt

LIIKLUSAVARIID: Enim õnnetusi juhtub Sõle tänaval ja Kristiine ristmikul

Urmas Kaldmaa

Liiklusõnnetused juhtuvad sageli siis, kui jalakäijad ja autojuhid liiguvad oma harjumuspärast marsruuti pidi n-ö autopiloodil, ise samal ajal näiteks nutitelefoni näppides. Tallinnas on kõige ohtlikumad kohad Peterburi ja Mustakivi tee, Peterburi ja Smuuli tee, Tammsaare tee ja Sõpruse pst ning Kristiine ristmikud.

Eelmisel aastal juhtus ränk liiklusõnnetus Paldiski maanteel, kui Keila poolt tulnud kaubik põikas möödasõitu tehes ohutussaarest vastassuunda. Purjus ja kiirust ületanud kaubikujuht sõitis otsa vastu tulnud autole, milles viibinud pere sai vigastada. Sellised juhtumid on Tallinnas paraku sagedased, ja pahatihti ei lõpe need ainult vigastustega.


"Inimeste hooletus mängib paljude õnnetuste puhul väga suurt rolli," ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe (pildil). "See puudutab eelkõige märkamist ja ohutuses veendumist. Kui jalakäijad või autojuhid tegelevad kõrvaliste asjadega, kuulavad kõrvaklappidest muusikat või vaatavad nutitelefoni, ei suuda nad paratamatult korralikult  ümbritsevat liiklust jälgida. Siis, kui inimesed liiguvad väljakujunenud marsruuti pidi nii-öelda autopiloodi peal, ongi  õnnetused kerged juhtuma."
Viimasel ajal on väga raskeid õnnetusi toimunud   raudteeületuskohtadel. Alles hiljuti ei märganud veokijuht lähenevat rongi ja sõitis sellele otsa, ka sel puhul mängis rolli alkohol.


Eelmise aasta lõpus jäi aga Tammsaare teel laps veoauto alla. Ühelt poolt ei peatanud autojuht oma sõidukit reguleeritud ülekäigukoha ees, vaid jäi seisma selle peal, teisalt aga otsustasid lapsed auto ja selle haagise vahelt läbi pugeda. Kaks last said üle tee, kolmas aga jäi auto alla ja hukkus.


Ühed ja samad kohad


Mullu hukkus Tallinnas liiklusõnnetustes kümme jalakäijat, ühtekokku aga juhtus jalakäijatega 335 liiklusõnnetust ehk 4% rohkem kui 2016. aastal. Eesti liikluskindlustuse fondi kaardilt, kus on ära märgitud kõik registreeritud liiklusõnnetused, võib näha, et need kipuvad juhtuma samades kohtades. "Enamasti ikka kesklinnas ja tuiksoontel ehk kohtades, kus liigub korraga palju sõidukeid, eriti tipptundidel," ütles Kullamäe. "See võib viidata tõsiasjale, et inimesed muutuvad tipptundidel ummikutes seistes närviliseks, see toob kaasa kiirustamise ja tähelepanematuse ning nii need õnnetused juhtuvad."


Kullamäe sõnul koonduvad liiklusõnnetused pigem mingitele tänavalõikudele kui kindlatesse punktidesse. Nii juhtus Õismäe teel mullu aasta varasemaga võrreldes peaaegu kolm korda rohkem liiklusõnnetusi. Pärnu mnt Valli ja Luha tänava vahelisel lõigul kasvas samal ajavahemikul liiklusõnnetuste arv 2,5 korda ja Tartu maan-teel oli õnnetusi varasema ühe asemel kuus, neist pooled juhtusid reguleeritud ülekäigurajal. Samas ei kasva liiklusõnnetuste arv sugugi mitte igal pool, näiteks Narva maanteel oli neid tunduvalt vähem, ja Endla tänaval ei juhtunud mullu ühtegi liiklusõnnetust.


Vale koht ja keelav foorituli


Lasnamäel on politseile sagedaste õnnetuste poolest silma jäänud Vormsi tänav, seevastu Laagna teel ja Punasel tänaval nende arv vähenes. Mustamäel on murekohaks Sõpruse puiestee Keskuse tänava ja Ehitajate tee vaheline lõik ning Akadeemia tee algus. Nõmme linnaosas on varem ohtlikkuse poolest silma paistnud Männiku teel ja Vabaduse puiesteel liiklusõnnetusi vähemaks jäänud.


Avariipolitseinikud oskavad eelnevate aastate kogemuste põhjal välja tuua ka konkreetsed kohad, mis nagu eriliselt õnnetusi ligi tõmbaks. Siinkohal võib välja tuua Sõle tänava ja Järvevana tee, samuti Punase ja Taevakivi tänav, Peterburi ja Mustakivi tee, Peterburi ja Smuuli tee, Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ning Kristiine ristmiku.


"Kui võtame näiteks Sõle tänava, Järvevana tee ja Kristiine ristmiku, siis seal liigub väga palju autosid ja jalakäijaid ning see muudabki need paigad ohtlikuks," selgitas Kullamäe. "Järvevana teel pole küll eriti jalakäijaid, küll aga suuri ristmikke, kuhu liiklus kokku jõuab. Sõle tänav on ohtlik selle poolest, et seal lähevad jalakäijad sageli vales kohas üle tee, ka reguleerimata ülekäiguradadel ei anna autojuhid neile teed ja oma osa on  fooritule eiramistel. Sõle tänav on lai, mõlemas suunas kaks sõidurada, seetõttu sõidetakse seal pahatihti liiga kiiresti ja  kui siis jalakäija astub ootamatult sõiduteele, ongi õnnetus käes."


Ohtlikumad paigad jälgimise all


Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles, et kui nendeni jõuavad andmed selle kohta, et kusagil on inimeste arvates liikluses ohtlik koht, vaadatakse see otsekohe üle. "Iga koht on erinev ning ka õnnetuste põhjused ja tagajärjed on erinevad," nentis Rüütelmaa. "Monitoorime liiklusõnnetusi ning kui ohtlikud kohad liiklusõnnetuste statistika põhjal välja  joonistuvad, siis tegeleme nendega. Halvast liikluskorraldusest põhjustatud liiklusõnnetused on siiski üliharvad."


Politsei andmetel on jalakäijal kõige suurem tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse kesklinnas reguleerimata ülekäigurajal kella 17 ja 18 vahel. Statistikast nähtub sedagi, et neis paigus toimunud õnnetustes mängib olulist osa pime aeg. Lausa pooled kõigist jalakäijatega juhtunud õnnetustest leidsid aset reguleerimata ülekäiguradadel oktoobrist märtsini, kui kella 17-18 paiku on väljas juba pime, märg ja jäine. Oktoobrist märtsini toimus ka 60% kõigist jalakäijatega juhtunud õnnetustest.


Valgemal ajal, aprillist septembrini, juhtus reguleerimata ülekäiguradadel vaid alla veerandi kõigist õnnetustest.
Kõige sagedamini said viga kahekümnendates ja kuuekümnendates eluaastates jalakäijad, naisi veidi rohkem kui mehi.

Laadimine...Laadimine...