Liiklusjurist Sirk: veapunktisüsteem anarhisti ei paranda

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles Pealinnale, et seadusandjate poolt kaalutav veapunktisüsteem liiklusrikkujate ohjeldamiseks aitaks korrale kutsuda neid, kes teevad aastas mõne väiksema vea. "Anarhistile ei loe miski. Ka peale vanglat jätkavad nad rikkumisi, sest neid ei huvita miski," selgitas ta.

Pilt: Mats Õun

Liiklusjurist Sirk: veapunktisüsteem anarhisti ei paranda

Enn Tosso

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles Pealinnale, et seadusandjate poolt kaalutav veapunktisüsteem liiklusrikkujate ohjeldamiseks aitaks korrale kutsuda neid, kes teevad aastas mõne väiksema vea. "Anarhistile ei loe miski. Ka peale vanglat jätkavad nad rikkumisi, sest neid ei huvita miski," selgitas ta.

Sirk jagas liikluses osalevad inimesed kolme kategooriasse. Lõviosa inimesi on juba loomult korralikult ning tahtlikult eeskirju ei riku. Kui neil peaks ka eksimusi ette tulema, siis veapunktisüsteem aitab neid mõjutada ning suunata õigele teele.

"Eksamihirm mõjub väga tõhusalt. Aga ka koolitused on efektiivne vahend väiksemate rikkujate mõjutamiseks," sõnas ta.

Kõige suuremad probleemid on Sirgi sõnul paari-kolme protsentiga juhtidest. "Need on anarhistid, kellele miski ei loe. Ka peale vanglat jätkavad nad rikkumisi, sest neid ei huvita miski," osutas ta ning tõi värske näitena Saaremaa juhtumi.

"Vangla on äärmuslik abinõu, ent see ei paranda kedagi, vaid ainult isoleerib mõneks ajaks ühiskonnast. Mida teeb mõrvar esimesel vabal päeval peale viieteistaastast vanglakaristust? Ostab pudeli ja tähistab," osutas Sirk probleemile. Väljapääsuna tõi ta vabatahtliku ravi, sest alkoholi sundravi ei anna mingeid tulemusi.

Viiendik on hiilijaid

Kolmandat hulka autojuhte, keda on paarkümmend protsenti, nimetas Sirk hiilijateks. "Need inimesed jälgivad väga tähelepanelikult, millised on karistused ning monitoorivad olukorda. Neid inimesi mõjutavad karistused väga tõhusalt," osutas ta.

Sirgi sõnul on nende osakaal Eestis suur just ajaloolistel põhjustel – kõik need, kes tuledega vilgutades märku annavad patrullist, kes paigaldavad autole radari, mis avastab kiirusemõõtja jne.

"Päti-politseiniku mängu mängijatele on tarvis, et vahejäämise risk oleks väga suur. Neid inimesi on võimalik harjutada korrektselt liiklema. Ka avalik häbipost pardakaamera salvestuse näol võib osasid inimesi korrale kutsuda," osutas ta.

Nõnda mõjub veapunktisüsteem Sirgi sõnul suurele osale inimestest distsiplineerivalt ning lühimenetluse rakendamine võimaldab neid karistada, ilma et neid karistusregistrisse kantaks. Paadunud roolijoodikutele veapunktisüsteem aga ei mõju.

"Igal ajahetkel on liikluses neli tuhat purjus juhti, kellest tabatakse ainult pool protsenti," osutas Sirk. "Liiklusõnnetus on siiski juhuste kokkulangemine, sest ka roolijoodiku põhjustatud õnnetuses on sees juhuslik element," märkis ta.

Karmid ettepanekud

12. jaanuaril andis peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ülesande justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile mõelda välja, kuidas saada lahti joobes juhtima harjunud liiklejatest. Päev varem oli Saaremaal juhtunud raske avarii, kus Audi roolis olnud joobes kihutaja tõttu jätsid elu kaks naist ja väikelaps.

Siseminister Mart Helme (EKRE) esitas ettepanekud, kus muuhulgas pakuti välja, et esmakordselt joobes juhtmiselt tabatule saaks määrata ühe- kuni nelja-aastase vanglakaristuse. Teiseks pakkus Helme välja, et joobes peaga liikluses surma põhjustamise peab võrdsustama tapmisega, mis tähendaks, et karistus oleks minimaalselt kuus ja maksimaalselt 15 aastat.

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), kes saatis liikluskomisjonile oma ettepanekud sel kolmapäeval, karistustega äärmustesse langemist ei toeta. Tema sõnul läheks kõigi liiklusjoodikute trellide taha saatmine vastuollu üldiste kriminaalpoliitiliste eesmärkidega ning karistuste määramisel peaks jääma kaalutlusruumi, millisel juhul on vaja inimene vangi saata.

"See oleks küll ülikarm karistus, kui joobes juht esimesel korral vahele jääb ja peab minimaalselt üheaastast vabaduskaotuslikku karistust kandma. Mina nii karmi lähenemist ei toeta. Seda võib kaaluda kompleksselt muude asjadega, olenevalt joobe raskusastmest ja kas inimene ise tunnistab (eksimust), kas tal on olnud mujal kui sõidukijuhtimisega varem alkoholiga probleeme. Aga ainult esimesel korral joobes juhtimisega kohe aasta reaalset vabaduskaotuslikku karistust – mina seda päriselt ei toeta," rääkis Aeg ERR-ile.

 

Laadimine...Laadimine...