Liikluskaamerad ohjeldavad nüüd ka punase tulega sõitjaid

Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse pst ristmiku ehk Kristiine ristmiku liikluskaamerad fikseerivad nüüd lisaks kiirusele ka punase fooritule eirajaid.

Pilt: Scanpix

Liikluskaamerad ohjeldavad nüüd ka punase tulega sõitjaid

Kai Maran

Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse pst ristmiku ehk Kristiine ristmiku liikluskaamerad fikseerivad nüüd lisaks kiirusele ka punase fooritule eirajaid.

Käivitamisele eelnes ligi kolmekuuline testperiood, kus kontrolliti süsteemi igakülgset toimimist ning tehti seadistus- ja häälestustööd. "Arvame, et liikluskaamerate uuendus on end õigustanud," ütles Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe. "Kristiine ristmik on suur liiklussõlm, kust sõidavad läbi väga paljud pealinna liiklejad ja mis oli mõne aja eest rikkumiste poolest lausa kurikuulus. Nüüd on juba silmaga näha, et kaamerad on Kristiines liiklust rahustanud ja oht liiklejaile seetõttu väiksem. Autojuhid võtavad automaatselt kiirust maha, on valvsamad ega tegele kõrvaliste asjadega. Juba kaugelt nähtavad kiiruskaamerad ise on korralekutsuva iseloomuga."

Trahvi saab suurema rikkumise eest

Möödunud teisipäeval kell 12 Kristiine ristmikul käivitatud foorikaamerad  tegid juba tööpäeva lõpuks ehk kella 17-ks kindlaks üheksa rikkumist. Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul mõõdavad Kristiine kaamerad kiirust mitmest suunast korraga ja teevad keelava fooritule ajal stoppjoont ületanud sõidukid välgu abil kindlaks ka pimedas.

Postikujulises kabiinis asuv Vitronicu lidarkaamera suudab täita mitmeid ülesandeid korraga ning jälgida sõidukeid samaaegselt kuni kolme sõidurea ulatuses. Seejuures suudab kaamera tuvastada nii stoppjoone ületamise kui ka ristmikule välja sõitmise. Kui juht ületab stoppjoone, ent ristmikule ei sõida, trahvi ei tehta. Kuigi kaamera suudab korraga kindlaks taha nii kiiruseületamist kui ka punase tulega ristmikule sõitmist, saab trahvi vaid suurema trahviga rikkumise eest.

Rikkumisi menetleb ja trahviteated saadab välja politsei. Liiklusseadus määrab suurima lubatud sõidukiiruse ületamisel hoiatustrahvi, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga kolm. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot.

Trahviteade saadetakse mootorsõiduki eest vastutajale üldjuhul posti teel tähtkirjaga rahvastikuregistris märgitud aadressil. Kui aga ametlik e-posti aadress on eelnevalt aktiveeritud riigiportaalis eesti.ee, saadetakse trahviteade elektrooniliselt. Kui trahviteadet ei õnnestu kätte toimetada, avaldatakse see väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumise järel väljaande ilmumise päevast. Samuti siis, kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. Hoiatustrahvi tasumiseks või trahviteate vaidlustamiseks on aega 30 päeva.

Vaja teistessegi kohtadesse

Teiste riikide kogemused näitavad, et kiiruskaamerad aitavad vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20%. Suured kiirused põhjustavad Euroopas hinnanguliselt u 20% liiklussurmadest ehk kokku hukkub selle tulemusel umbes 8500 inimest aastas.

"Muidugi tuleks panna kiiruskaameraid mujalegi kui Kristiine ristmikule, kuid see eeldab põhjalikku analüüsi," ütles Riibe. "Tuleb arvestada, et kiirus on kriitilise tähtsusega tegur. Kui õnnetus juhtub suurel kiirusel, siis kahjustuste iseloom ja suurus oleneb kindlasti kiirusest. Eelkõige vajavad kiiruskaameraid kohad, kus juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetusi ja  liiklussagedus on väga suur. See on ilmselt lähema viie-kümne aasta küsimus, sest tänu liikluskaameratele väheneb ka politseinike pideva kohalolu vajadus. Samal ajal saavad nad suurema võimaluse tõsiste ohuallikate ja kriisidega tegeleda."

Laadimine...Laadimine...