Liiklusprofessor: Tallinna peaks looma transporditerminalide võrgustiku

"Muudatuste tegemiseks peab olema täidetud kaks kriteeriumi. Et väheneks sõiduks kuluv aeg autoga võrreldes ja et oleks ka piisavalt nõudlust," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov. "Et ümberistumist lihtsamaks ja kiiremaks muuta, tasub mõelda, kuidas luua kesklinna veel selliseid keskseid terminale, nagu Viru keskuse all juba on."

Pilt: Scanpix

Liiklusprofessor: Tallinna peaks looma transporditerminalide võrgustiku

Ain Alvela

"Muudatuste tegemiseks peab olema täidetud kaks kriteeriumi. Et väheneks sõiduks kuluv aeg autoga võrreldes ja et oleks ka piisavalt nõudlust," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov. "Et ümberistumist lihtsamaks ja kiiremaks muuta, tasub mõelda, kuidas luua kesklinna veel selliseid keskseid terminale, nagu Viru keskuse all juba on."

Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov TTÜ tutvustas logistika ja transpordi teaduskeskuse poolt läbiviidud uuringut "Tallinna ühistranspordisüsteemi arendamine, liinivõrgu optimeerimine", milles toodi välja tänase ühistransporditeenuse peamised probleemid ja tehti ettepanekuid Tallinna ühistranspordisüsteemi kasutatavuse suurendamiseks lähiaja perspektiivis.

Kokkukogutud andmeid analüüsides piiritles Antov Tallinna ühistranspordi kaks peamist probleemi - see on väga kesklinna keskne ning linnas on jätkuvalt piirkondi, kus on autoga liiklemine kiirem ja mugavam, kui ühistranspordiga.

Ühistransport autost mugavamaks

Samas on Antov seda meelt, et suhteliselt konservatiivse linnamajanduse valdkonna, nagu ühistransport seda on, muutmine peab olema väga põhjendatud ja ei tasu torkida liine, millega sõidetakse palju ja sõitjad on rahul.

"Muudatuste tegemiseks peab olema täidetud kaks kriteeriumi. Et väheneks sõiduks kuluv aeg autoga võrreldes ja et oleks ka piisavalt nõudlust," selgitas Antov. "Kuigi meie ühistransport on väga kesklinna põhine, ei ole see tingimata Tallinna asendit arvestades halb muster. Kui Viru bussiterminal töötab praegu niikuinii läbilaskevõime piiril, siis juba väljaspool seda asuvad peatused, mida sageli ümberistumiseks kasutatakse, paiknevad liialt hajutatult, mistõttu ajakulu ühest teise liikudes on küllaltki suur. Et ümberistumist lihtsamaks ja kiiremaks muuta, tasub mõelda, kuidas luua kesklinna veel selliseid keskseid terminale, nagu Viru keskuse all juba on."

Väljapool kesklinna näeb ta samuti linna arengust tulenevate eraldi transpordikeskuste teket. Näiteks Ülemiste City kvartalis öeldakse olevat juba oma 10 000 töökohta, mis annab välja omaette arvestatava linna mõõtmed. Samuti on sellised perspektiivsed kohad Mustamäel Tehnopoli piirkond, Tammsaare tee lähistel PERH-i kavartal, rongi kasutavate inimeste huve silmas pidades ka Kristiines, Laagris ja Balti jaamas. Arvestama peab ka seda, et rongide ja maakonnaliinidega saabub iga päev Tallinnasse palju siin tööl või koolis käivaid inimesi

"Me ei saa kunagi öelda, et Tallinna ühistransport on nüüd valmis ja viis aastat ei pea me selle kallal enam midagi tegema. Nii, nagu areneb linn, peab jooksvalt arendama, ka muutma, ühistransporti," rääkis Antov. "Muudatusi ja arendusi tuleb teha kogu aeg. Ja mitte niivõrd sõltuvalt sellest, kas mingi liin on hea või halb, vaid sellest, et aja jooksul esiletõusnud piirkonnad, kuhu inimesed üha enam liiguvad, saaksid ühistranspordiühendusega paremini kaetud."

Kesklinn vajab veel mõnda terminali

Kuna niikuinii läbib suur osa ühistransporti kasutavatest inimestest kesklinna, paneb Dago Antov ette kujundadagi Tallinna ühistransport välja selliselt, et see põhinekski kesklinnas ümberistumisele. See aga eeldab eespool mainitud peatuste koondamist kolme-nelja kesklinna terminali.
"Arvestades juba väljakujunenud süsteemi, on Tallinna ühistranspordi korraldust keeruline radikaalselt muuta nii, et see ei oleks koondunu linna keskmesse," tõdes Antov. "Sellepärast on ehk otstarbekam arendada edasi seda, mis juba olemas, pannes tähele, et oluline kriteerium ühistranspordi kasutamisel on sõidu aeg ja ümberistumisteks kuluv aeg ning selle mugavus."

Uuringu "Tallinna ühistranspordisüsteemi arendamine, liinivõrgu optimeerimine" tellis TTÜ logistika ja transpordi teaduskeskuselt Tallinna linnakantselei. Uuringu andmeallikad on sõitude valideerimise andmebaas, MTA andmebaas (elu ja töökohad) ja haridusasutuste andmestik (elu- ja õpikohad). Samuti liikumisele kuluva aja võrdlevad andmed – ühistransport võrrelduna sõiduautoga.
Dago Antovi uurimisgrupile jäi silma, et rohkem või vähem kõpitsemist vajavad bussiliinid 4, 6, 19, 21A, 28, 29, 30, 47, 55, 58. Kõik töögrupi tehtud ettepanekud järgivad lähema aasta-paari pikust perspektiivi, kaugeleulatuvaid strateegiaid Tallinna ühistranspordi tuleviku kohta uuring ei puuduta.

"Linn tellis uuringu eelkõige selleks, et meil oleks ühistranspordi sektoris toimuvast hea ülevaade. Et kui me sellest räägime või midagi võrdlema, ei oleks huupi arvamist ja oletamist, vaid kõigil oleks ees selge pilt, milline olukord on," märkis abilinnapea Kalle Klandorf.
Uuringu järgi teeb iga pealinlane päevas keskmiselt arvestatuna vähemalt ühe sõidu ühistranspordiga, veidike ehk isegi rohkem.

 

Laadimine...Laadimine...