Liikuvuskava paneb linlased ühistransporti autole eelistama

"Tallinna piires on ühistranspordil väga tugev roll ja ka jalgsikäimisel selge osakaal, aga liiklus lähivaldadesse on väga autokeskne," nentis ekspert Mari Jüssi.

Pilt: Albert Truuväärt

Liikuvuskava paneb linlased ühistransporti autole eelistama

Urmas Kaldmaa

"Tallinna piires on ühistranspordil väga tugev roll ja ka jalgsikäimisel selge osakaal, aga liiklus lähivaldadesse on väga autokeskne," nentis ekspert Mari Jüssi.

Tallinnas on ühistransport tasuta, tänu uutele bussiradadele pääseb bussiga sõites mugavalt ka ummikutest mööda. See on ühistranspordiga sõitjate arvu tublisti kasvatanud, kuid vaatamata sellele näitab pealinna hiljutine liiklusraport, et vähemalt kesklinnas ja tähtsamatel tänavatel on autoliiklus viimase kolme aasta jooksul pigem suurenenud. Kesklinna läbib praegu üle 316 000 sõiduki ööpäevas. 

"Olukorra muutmiseks koostabki linn säästva linnaliikuvuse kava aastani 2035," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Kava valmib järgmise aasta lõpuks ja see on alus ka näiteks uue peatänava rajamisele, mereääre visioonile, südalinna arenguvisioonidele jm, kus on vaja liiklust arukalt ja säästlikult planeerida. Liikuvuskava arvestab, et tulevased kinnisvaraarendused ja planeeringud peavad haakuma liikumisvõimalustega. Uued arendused peavad asuma juba olemasolevate heade trammi-, bussi- ja rongiühenduste juures."

Vähem sõltuvust autost

"Liikuvuskava põhiline eesmärk on linnaelanike elukvaliteedi parandamine," ütles maanteeameti planeeringute osakonna ekspert Mari Jüssi. "See toob välja võimalikult paljude liikumisviiside eelised ja vähendab inimeste sõltuvust isiklikust autost. Püüame leida võimalusi, kuidas luua paremaid eeldusi jalgsikäimiseks ja jalgrattasõiduks, ühistranspordi kasutamiseks ja eri liikumisviiside kombineerimiseks. See on linnapiirkonna konkurentsieelis, kui transpordisüsteem on mitmekesine ja isiklikust sõiduautost sõltutakse vähem. Et autokasutuse roll on hakanud linnas taas kasvama, on ohumärk. Kui autokasutus laieneb, siis suureneb ka müra ja kasvuhoonegaase satub õhku rohkem. Süveneb ka istuv eluviis ja laste iseseisev liikumine on oluliselt vähenenud. See on rahva tervise mõttes suur probleem."

Liikuvuskava ei piirdu ainult Tallinnaga, vaid käsitleb ka linnaga tihedalt seotud rõngasvaldu ning kogu liikuvust puudutava planeerimise uuendamist riigi, piirkonna ja linna koostöös. Väga paljud nende valdade inimesed käivad Tallinnas tööl või õpivad seal ja liiguvad peaaegu iga päev Tallinna ja oma koduvalla vahel edasi-tagasi.

"Tallinn vajab lähipiirkonna omavalitsuste ja riigiga hästi palju kokkuleppeid," selgitas Jüssi. "Tallinna piires on ühistranspordil väga tugev roll ja ka jalgsikäimisel selge osakaal, aga üle linnapiiri lähimatesse valdadesse liikumine on väga autokeskne."

Kombineeritud sõidud

85% pendelrändajaist sõidab auto ja 15% ühistranspordiga, tallinlastest sõidab aga tööle ja koju autoga 44% ja ühistranspordiga 38%. Praegu selgitataksegi kava jaoks välja inimeste liikumisviise ja liikumisviiside valiku põhjuseid. Sügisel viiakse läbi Tallinna ja Harjumaa valdade põhjalik liikuvusuuring, kus pannakse kirja ligikaudu 2000 inimese liikumispäevikud ja siis saab selgeks, mis eesmärgil ja miks autot eelistatakse.

Liikuvuskava räägib ka liikumisviiside kombineerimisest. See tähendab autolt ühistranspordile ümberistumist, jalgratta ja ühistranspordi omavahelist kombineerimist pikematel sõitudel jt üleminekuid ühelt liikumisviisilt teisele. "Selleks, et need lahendused ja üleminekud hakkaksid tegelikult toimima, peavad need olema sujuvad ning inimestele mugavad ja atraktiivsed," lausus Jüssi.

 

Linlased võiks olla usinamad ratturid

Ligemale pooled tallinlaste autosõitudest jäävad alla 5 km piiri, mis tähendab, et tervislikum ja keskkonnasõbralikum oleks sõita hoopis rattaga.

Mari Jüssi hinnangul võiks tallinlased hinnata senisest enam ka jalgratast, sest kui Helsingis tehakse rattaga 10% liikumistest, siis meil ainult 1%. "Ligemale pooled tallinlaste autosõitudest jäävad alla 5 km ja neid saaks paljudel juhtudel palju tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma rattasõiduga asendada," selgitas Jüssi.

Jalgsi liigub kesklinnas praegu 12% elanikest. "Kui igapäevased sihtkohad hajuvad ja vahemaad suurenevad, siis jalgsi käimise roll väheneb," väitis Jüssi. "Kesklinna tihendamise ja loogilisemate liiklusskeemidega on võimalik nii käimise kui ka ühistranspordi osakaalu suurendada. Jalgsi käimise protsent võiks tõusta 15-20% peale."

Laadimine...Laadimine...