LUKSEMBURGI TRANSPORDIMINISTER: "Tasuta ühistransport on vaid kirss tordil, tahame inimestele pakkuda suuremat mobiilsust."

"Meie silme all toimub suur mõtteviisi muutus. Noored inimesed ei ole enam huvitatud auto omamisest, vaid mobiilsusest. Seega teeme rahvale pakkumise, ja arvan, et enamik võtab selle vastu," ütles Luksemburgi transpordi- ja kaitseminister Francois Bausch (62), kelle eestvedamisel läheb Euroopa suurima sissetulekuga riik Luksemburg 2020. aasta 1. märtsist üle täielikule tasuta ühistranspordile.

Pilt: Maarja-Liis Arujärv

LUKSEMBURGI TRANSPORDIMINISTER: "Tasuta ühistransport on vaid kirss tordil, tahame inimestele pakkuda suuremat mobiilsust."

Maarja-Liis Arujärv

"Meie silme all toimub suur mõtteviisi muutus. Noored inimesed ei ole enam huvitatud auto omamisest, vaid mobiilsusest. Seega teeme rahvale pakkumise, ja arvan, et enamik võtab selle vastu," ütles Luksemburgi transpordi- ja kaitseminister Francois Bausch (62), kelle eestvedamisel läheb Euroopa suurima sissetulekuga riik Luksemburg 2020. aasta 1. märtsist üle täielikule tasuta ühistranspordile.

Francois Bausch on Luksemburgi roheliste erakonna juhtfiguur ja üks tasuta ühistranspordi "arhitekte". Uhkusega näitab ta ka  intervjuu ajal uute trammide maketti ja räägib, kuidas nende tellimisel pöörati erilist tähelepanu efektsele ja moodsale disainile. Peaaegu hääletult liikuvates trammides on ka USB pesa ning helendava valgusega toolid. Bausch usub, et suudab ühistranspordi radikaalse uuendamisega inimesed autodest välja meelitada.


Luksemburg on Euroopa kõige autolembesem riik, iga tuhande elaniku kohta on 662 autot. Nüüd tahate autodega võidelda. Mis läks siis minevikus valesti – või olete lihtsalt liiga rikkad?


Luksemburgis on elaniku kohta tõesti suurim keskmine sissetulek Euroopas. Aga ka poliitiline tahe on viimase 30 aasta jooksul olnud suunatud vaid autoliikluse toetamisele. 1980ndate lõpus räägiti mõnedes poliitilistes debattides isegi seda, et rongiliinid tuleks sulgeda. 50 aastat tagasi lõpetati trammiliiklus.


Ühistransport oli siis aastaid teadlikult alarahastatud ehk vaeslapse rollis?


Jah, ühistransport oli aastakümneid alarahastatud, alaarendatud ja väga viletsa kvaliteediga. Alles 1990ndatel hakati rääkima investeerimise vajadusest, aga ka siis pigem tehnoloogia moderniseerimise vaatenurgast. Alles aastatuhande vahetusel sündis muutus mõtteviisis ja tehti esimene investeering ühistransporti pärast Teist maailmasõda eesmärgiga luua paremat transpordivõrku.


Miks otsustas Luksemburg muuta ühistranspordi tasuta kättesaadavaks, kuigi odava, kaheeurose piletiga saab juba praegu kogu riigi läbi sõita. Kust saite selle mõtte?


Me arutasime teemat ning uurisime ka Tallinna ja ka teiste kogemusi. Kui vaadata Luksemburgi, siis meie eripäraks ongi see, et oleme justkui üks suur linnapiirkond. Samuti käib riigipiiril väga tihe liiklus. Kui Luksemburgis elab 600 000 inimest, siis  umbes 200 000 inimest käib Prantsusmaalt, Belgiast ja Saksamaalt meie pealinna tööl. Ka riigi sees elavad inimesed üritavad liikuda just Luksemburgi keskusesse, sest seal asub 65% riigi töökohtadest.


Tasuta transport on meie jaoks vaid kirss tordil, see on pelgalt üks element suuremast ühistranspordi ja mobiilsuse arendamise kavast. Me tahame muuta inimeste liikumisharjumusi. Selleks investeerime rekordiliselt suuri summasid transpordivõrkudesse. Tahame ehitada välja uued rongivõrgud, võtsime äsja kasutusele uhiuued trammid jne. Samuti tahame propageerida nn  sõidujagamist, rattaga sõitmist, luua rattarendi, laiendada "Pargi ja reisi" süsteemi jpm.


80% töödest peab olema tasuta ühistranspordi rakendumise ajaks ehk aastaks 2020 juba tehtud.


Me teeme inimestele pakkumise ja ootame, mis hakkab juhtuma. Mina isiklikult usun, et kaks kolmandikku inimestest võtab selle pakkumise vastu.


Kui palju raha te ühistranspordi alla panete?


Saksamaa ütles, et nad on uhked, et investeerivad rongiliiklusesse 4 miljardit eurot. Me investeerime elaniku kohta aga rohkem kui Šveits, Prantsusmaa, Saksamaa või mis tahes riik. Meie investeerime vähemalt miljardi aastas, kuigi elanikke on meil vaid 600 000.
Aastal 2023 teeme transpordi arengus tohutu hüppe. See ei tähenda üksnes rongi-, bussi- ja trammiliikluse arendamist, vaid ka 300 kilomeetrit uusi rattateesid. Võrreldes investeeringutega ühistransporti kulub tasuta ühistranspordi sisseseadmiseks üsna vähe raha. (40 miljonit eurot – toim.)


Meie eesmärk on ka parandada avaliku transpordi mainet. Ühistransport peab välja tulema vanast nišist, varem nähti seda vaid hüvena inimestele, kellel polnud autot.


Kas on plaanis ka autojuhte kuidagi karistada või premeerida, et nad autost loobuksid?


Ei, esialgu seda plaanis pole. Meil pole praegu automakse ega ummikumakse. Kesklinnas peab aga parkimise eest maksma ja sa saad seal parkida vaid kaks tundi. Kui selle aja ületad, viiakse su auto lihtsalt minema. On võimalik vähendada autode kasutamist ka parkimiskohtade arvu vähendades – nende kaotamine toob kohe teatud protsendi ühistranspordiga sõitjaid juurde, nagu näitab eri riikide kogemus.
Samal ajal tahame me ka kiirteesid tõhusamalt kasutada. Kõige populaarsem tee kulgeb meie pealinnast Prantsusmaale, see  on tõeliselt saastunud ja seal võib sõita päevas kuni 90 000 autot. Me loome eraldi sõiduraja, mida jälgivad kaamerad ning mis on mõeldud vaid bussidele või nn sõidujagajatele ehk autodele, kus on vähemalt kolm inimest.


Kas tasuta ühistranspordi kehtestamisele eelnes ka suur võitlus, oli sellel palju vastaseid?


Suurem võitlus oli transpordi ametiühingutega, sest nad kartsid, et tasuta transport jätab paljud inimesed tööta. Me näitasime, et nende hirmud ei ole õigustatud. Riiklikud suured ametiühingud oli aga tasuta ühistranspordi poolt, sest nägid, et see on ka sotsiaalne meede, kuna inimesed ei pea enam liikumise eest maksma.


Ka meie riigi pealinn, kus on võimul muu hulgas kristlikud demokraadid, oli tasuta ühistranspordi vastu. Nad lootsid, et suudavad blokeerida pealinna kaudu meie riikliku eesmärgi. Kuid nad kaotasid selle lahingu. Oli väga rumal olla tasuta ühistranspordi vastu, sest enamik inimesi toetab seda.


Kas tänapäeva individuaalsuse ajastul on siiski realistlik meelitada noori ühistransporti?


Jah, on küll. Ma olen kindel, et oleme mõtteviisi muutuse ehk paradigma vahetuse lävel. Eriti just tänapäeva noori vaadates. Eelmisel sajandil oli üks kõige rohkem üles haibitud asju meie ühiskonnas auto omamine. 21. sajandil on kõige tähtsamaks asjaks aga muutunud tehnoloogia. Noored inimesed ei ole enam huvitatud uhkest autost, vaid mobiilsusest ehk liikumisvõimalustest. Nad tahavad palju suuremat mobiilsust kui meie generatsioon eelmisel sajandil, ja nad tahavad teistsugust mobiilsust. Näiteks Luksemburgis peetakse iga aasta jaanuaris uhket autofestivali. 40 aastat tagasi oli see väga suur üritus. Nüüd aga ettevõtmise populaarsus pidevalt langeb, nende ärimudel on languses. Alla 35-aastaseid inimesi selle šõu ruumides naljalt ei kohta.


Meie silme all toimub praegu üleilmne mobiilsuskäitumise muutus. Kui vaadada ÜRO statistikat, siis 10-20 aasta pärast elab umbes 75% inimestest linnades. Ja on võimatu organiseerida linnades miljonite inimeste liikumist täpselt nii, nagu seda tehti eelmisel sajandil.
Teine põhjus seisneb automatiseerumises, tehisintellektis jne. Kui sa tead, et saad näiteks äpiga tellida kiirelt liikumiseks sõidujagamisauto, siis sind ei huvita, kas see on sinu auto, tähtis on see, et saad võimalikult kiiresti liikuda punktist A punkti B.  Eelmisel sajandil levinud arusaam, et auto on midagi rohkemat kui transpordivahend, on kadunud. Auto pole enam muud kui üks võimalik mobiilsuse instrument.


Kas Luksemburgi ühistranspordis peab end valideerima?


Ei, sa ei pea midagi ette näitama, kõik, ka turistid saavad tasuta sõita. Sul võiks olla ID-kaart taskus juhul, kui sa ei käitu transpordis korralikult ehk hakkad näiteks istmeid lõhkuma.


Säilitame piletid vaid rongis esimese klassi sõitjatele. Kui inimene tahab rongi vaiksemal alal näiteks tööd teha vms, siis ta peab veidi maksma.


Tasuta ühistranspordi eeliseks on ka see, et inimesele on palju lihtsam, kui ta peab vaatama vaid bussi või trammi liikumisaegu, mitte muretsema pileti ostmise pärast. Eesmärk on see, et transpordi sõlmühendustes oleks reaalajas nähtav selge info, millise bussi, trammi või rongiga sa saad kiiresti edasi liikuda.


Luksemburg tahab reformida kogu oma majanduse roheliseks. Kas teatud majanduslikud huvigrupid on ka sellise pöörde vastu?


Teatud huvigrupid olid alguses väga skeptilised muutuste suhtes. Kui rohelised tulid mõned aastad tagasi valitsusse, siis osa arvas, et tegu on õudusunenäoga, mis lõpeb kollapsiga. Kuid pärast viit aastat eksperimenteerimist eri roheliste poliitikatega on nad õnnelikud, sest kõik elluviidu töötab. Näiteks uue trammisüsteemi käimalükkamise järel on meil kolm-neli korda rohkem sõitjaid, kui lootsime. Pärast investeeringuid trammisüsteemi toimus suur arenguhüpe. Kui aastani 2000 ei tõusnud trammireisijate arv üldse, siis viimase kümnendiga on sõitude arv tõusnud 14 miljonilt 23 miljonini ehk 70%. See on kogu Euroopas erakordne tõus.


Kui populaarne on Luksemburgis jalgrattaga sõitmine? Kuidas te ise tööle tulete?


Jalgrattaga sõidetakse vähe. Aga pärast uue infrastruktuuri rajamist, kui saab valmis 300 km rattateid, see näitaja kindlasti suureneb.
Trammipeatus asub mu kodust vaid 300 meetri kaugusel. Kui olen laisem, siis tulen trammiga, kuid enamasti siiski rattaga. Ma ei sõida linna sees tavaliselt autoga, sest see pole lihtsalt mõistlik.


Tegime neli aastat tagasi uuringu inimeste liikumiskäitumise kohta, soovides teada, miks ja millal nad näiteks kasutavad autosid, mitte teisi liikumisviise. Tulemus oli katastroofiline. Selgus, et rohkem kui 40% inimestest sõitis autoga ka siis, kui vahemaa oli lühem kui kolm kilomeetrit. Nii väikese vahemaa puhul on auto ilmselgelt vale liikumisvahend, eriti kui sa võtad arvesse, kui palju aega kulub auto garaažist väljaajamisele, hiljem parkimiskoha leidmisele jne. Enamasti jõuad jala kiiremini kohale.


Poliitikuna ei saa sa aga rahvale öelda, et käige jalgsi ning sõitke rattaga, kui sa ise sõidad limusiiniga, mille akendest ei saa sind keegi isegi näha. Mul ei ole midagi autosõidu vastu, aga kui ma liigun tänaval, siis inimesed pöörduvad tihti mu poole: "Ahaa, tere, minister, mul on teile üks küsimus, kas ma võin teiega rääkida?" Inimestega ühes ruumis liikumine loob võimaluse nendega suhtlemiseks.


Ka mitmed teised meie ministrid kasutavad jalgrattaid. Näiteks kultuuriminister sõidab rattaga ja viib hommikuti oma kaks last cargorattaga kooli.


Olete ka kaitseminister – milline peaks olema ühe väikese riigi, nagu on Luksemburg ja ka Eesti, kaitsepoliitika?


Ma ütlen alati kõigile, et ma ei ole sõjaminister, vaid kaitseminister. Minu töö on kaitsta väärtusi nagu demokraatia, sõnavabadust, pressivabadust jne.


Teiseks leian ma, et kaitsepoliitika ei tohi olla ründav. Meie riik kulutab kaitsepoliitikale vaid 0,6% SKT-st. Praegu on justkui võetud sihiks, et peab kulutama tingimata vähemalt 2%. Minu meelest ei ole see mõistlik, sama hästi võiks küsida, miks see number ei võiks olla 1,5% või 2,5%. Protsendi suurus ei ole kuidagi seotud reaalsete ohtudega, mis meid võivad tabada.


Kui vaadata aga tänast olukorda, siis leian, et USA ja Venemaa vaheline suhtlus on läinud üsna hulluks. Me läheme justkui tagasi 1960ndatesse. Selle asemel, et desarmeerida, üritame püsti panna uut tuumasüsteemi.


Eesti kõrval asub Venemaa, me oleme teises positsioonis kui teie riik…


Eesti on aga NATO ja Euroopa Liidu liige. Te olete kaitstud ning ma ei usu, et Venemaa hakkab teid kunagi okupeerima.


Mida teate Tallinnast?


Ma olen käinud Tallinnas kaks korda, ja teie linn, eriti vanalinn, on väga ilus. Mulle meeldib teie riik, Eestil on väga palju potentsiaali, sest olete väike ja dünaamiline, nagu on ka Luksemburg. Väiksus pole puudus, vaid võib tähendada, et sa võid olla nutikas. Sa suudad teha riigis kiiresti ümberkorraldusi, saad olla ka vahendaja suurte riikide vahel. Näiteks Luksemburg on olnud Saksamaa ja Prantsusmaa vahel euroliidus vahendaja rollis. Väikestel riikidel on euroliidust võimalik ka võita.


Kuidas saada roheliseks riigiks?


Ma ei tea täpselt teie olukorda, kuid teil on ilmselt suur potentsiaal tuuleenergia arendamiseks. Kõigepealt peaksite olema sõltumatud oma suurest naabrist energiasektoris, siis olete juba poolega võitnud. Ja asendage kivisüsi võimalikult palju tuulega.


Ütlesite, et tasuta transport on tähtis sotsiaalne meede. Aga kas need reformid aitavad ka riigi edule kaasa?


Kui otsustasime minna le tasuta transpordile üle, siis ma tõesti ei osanud oodata nii suurt rahvusvahelist tähelepanu. Hakkasime andma üle maailma intervjuusid – olen rääkinud tasuta transpordist nii Financial Timesile kui ka Saksa ja paljudele muude Euroopa riikide kõikvõimalikele meediakanalitele.


On huvitav näha, et tasuta transport muutub justkui vahendiks, mille kaudu me saame rääkida laiemalt kogu transpordisüsteemi muutmise plaanidest. Tasuta transpordi abil saame teha kogu oma riigi atraktiivsemaks, muutudes üleilmseks eeskujuks. Kui me oleks teinud tavalise reklaamikampaania oma riigi tutvustamiseks, siis see oleks maksnud rohkem ja olnud samas tunduvalt väiksema mõjuga, kui seda on tasuta ühistranspordi elluviimine.

 

 

 

Päästaks ummikutest


• Luksemburg loodab vähendada oma ummikuid, milles iga sealne autoomanik istub aastas keskmiselt
30 tundi.


• Luksemburgi tasuta transport maksab 41 miljonit eurot aastas ehk et see on väike summa võrreldes investeeringutega ühistransporti.


• Rongiliiklusesse tahab riik investeerida 2018-2023 rohkem kui 2,2 miljardit eurot, et suurendada kvaliteeti, kättesaadavust ja täpsust.


• Trammiliiklusesse investeeritakse 390 miljonit eurot. 2017 rajas Luksemburg uue 5-kilomeetrise trammiliini, mis ühendab Luksemburgi City ärikeskuse Kirchbergiga. Trammiliiklus pandi 50 aastat tagasi kinni.


• Samuti läbib reformi bussivõrk, parandatakse busside liikumistrajektoore ning tihendatakse bussiliiklust nii pühapäeviti kui ka õhtuti. Aastaks 2030 on plaanis kasutusele võtta nullemissiooniga elektribussid.


• Luksemburgi bussiliiklus on rahastatud avalikust eelarvest, aga vedu teostavad erafirmad. Luksemburgi pealinnal on aga oma bussiettevõte nagu ka Tallinnal. Trammikompanii on riigi enda äriühing.

Laadimine...Laadimine...