Patrullitalituse juht: autoroolis tšättivad inimesed on sama ohtlikud kui purjus juhid

Peale kiiruse ületamise ja purjus peaga sõitmise on ohustavad autojuhid kaasliiklejaid üha enam kõrvaliste tegevustega auto juhtimise ajal. "Probleemiks on telefoniga suhtlemine, sõnumite saatmine ja ka sotsiaalmeedias tšättimine," ütles Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Sander Peremees ja lisas, et see on sama ohtlik kui joobeseisundis juhtimine, kuna see viib otseselt tähelepanu ära tee pealt telefoni ekraanile.

Pilt: Scanpix

Patrullitalituse juht: autoroolis tšättivad inimesed on sama ohtlikud kui purjus juhid

Kairi Ervald

Peale kiiruse ületamise ja purjus peaga sõitmise on ohustavad autojuhid kaasliiklejaid üha enam kõrvaliste tegevustega auto juhtimise ajal. "Probleemiks on telefoniga suhtlemine, sõnumite saatmine ja ka sotsiaalmeedias tšättimine," ütles Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Sander Peremees ja lisas, et see on sama ohtlik kui joobeseisundis juhtimine, kuna see viib otseselt tähelepanu ära tee pealt telefoni ekraanile.

"Liikluskultuuri pole võimalik muuta vaid ühe tegevuse kaudu, olgu selleks siis karistamine või teavitustöö. Liikluskultuuri on võimalik muuta vaid ajaga," ütles Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Sander Peremees, kelle sõnul on turvavöö kasutamise olulisusest saadud aru, alles pärast kümneaastast teavitustööd.

Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Sander Peremees kinnitas, et kaks suuremat valdkonda, millega politsei ka suveperioodil  igapäevaselt tegelema peab, on nii kiiruste ületamine kui ka purjus peaga autorooli istumine. "Sõidukiiruse mõõtmine ja joobe kontrollimine on endiselt politseile prioriteedid," selgitas Peremees.

Peremehe sõnul on aga uus ja üha enam  politseinikele töömahukamaks  muutuv valdkond niinimetatud kõrvaliste tegevustega tegelemine auto juhtimise ajal. "Probleemiks on telefoniga suhtlemine, sõnumite saatmine ja ka sotsiaalmeedias tšättimine," ütles Peremees ja lisas, et taoline tegevus on sama ohtlik kui joobeseisundis juhtimine, kuna see viib otseselt tähelepanu telefoni peale ja maanteelt ära.

Purjuspeaga juhtimise pikk ajalugu

Joobes juhtimise probleem on aga Peremehe sõnul pika ajalooga, sest juba vene ajal räägiti sellest, et joobes juhte on palju ja nendega tuleb tegeleda." Laias laastus pole see pilt palju muutunud. Statistika kohaselt on sellel aastal küll vähem purjus juhte tabatud aga ilmselt on selle statistika taga tegelikult tõsiasi, et sellel aastal on joobes juhte ka vähem kontrollitud, sest Euroopa liidu eesistumine nõuab omajagu tööaega ," nentis Peremees.

Peremehe sõnul on aga purjus peaga juhtidele aastate jooksul rakendatud erinevaid meetmeid, mida saaks ühise nimetajana kutsuda järelvalveks. Järelevalve aga üheks suuremaks mõjuks peetakse inimese aimatavat ohtu ja võimalust vahele jääda. "Mingisugune mõju on ka kindlasti autojuhtide koolitusel ja mida ja kuidas koolis noori juhte õpetatakse," sõnas Peremees ja lisa, et olulist rolli mängi ka kindlasti avalikkuse tauniv suhtumine purjuspeaga sõitmisse.

"Kui lugeda kõmuajakirju ja muid väljaandeid saab aru, et joobes juhtimine on taunitav aga päris igapäevaelus kipub sellist suhtumist olema vähem. Üha enam tekib juurde inimesi, kes avalikult on tunnistanud, et on joobes autot juhtinud," selgitas Peremees ja nentis, et ilmselt on sellises suhtumises tegemist kahepalgelisusega, mis olenemata hoiakutest reaalses elus ei kehti.

Kui vaja, pannakse vangi

Joobes juhtide ohjeldamiseks on Peremehe sõnul mõeldud välja palju erinevaid meetodeid: kui vaja pannakse vangi, võetakse auto ära või tehakse lihtsalt trahvi. "Karistus sõltub alati toimepandud teost," lisas Peremees.

Peremehe sõnul on ka erinevad rehabilitatsiooniprogrammid üks viis kuidas olukorda parandada. " Praegune rehabilitatsiooniprogramm "Koju" üks eesmärke ongi inimest suunata paremale teele ilma karistamata," selgitas Peremees.

Kiiruse ületamised on suvel kergemad juhtuma

Peremehe sõnul hoitakse sügis-talve perioodil tavaliselt kiirustega rohkem tagasi, sest teed on ettearvatavalt libedad ja üle saja ei kipu keegi kihutama. "Sellised suuremad ületamised tekivad siis kui on head tee-ja ilmastikuolud," selgitas Peremees.

Peremees lisas, et enamus kiiruseületajaid on need, kes natukene varastavad. Kui mööda maanteed sõita, siis saab aru, et piinlikult üheksakümnega sõitjaid on vähe, pigem on Peremehe sõnul ikkagi enamuse kiirused pluss kümme lubatud sõidukiirusele.

Peremehe sõnul näitavad aga uuringud, et iga lisanduv kilomeeter , suurendab liiklusõnnetusse sattumise riski ja tagajärgede ulatust. "Suurte kiiruste tulemusena läheb ka plekk õnnetus korral rohkem mõlki ja ka inimesed saavad õnnetustes suuremaid vigastusi," lisas Peremees ja märkis, et tegelikult on ka Eestis ja mujal maailmas olnud pikka aega liikluskultuur, kus piirkiirusi ei jälgita nii piinliku täpsusega.

"Meil on tolerants suurem ja kahjuks on raske  seda džinni sinna pudelisse tagasi panna. Ilmselt tuleb siin rõhuda kõikide mõistlikkuse peale ja rasked rikkujad tuleb autodes eemal hoida," jätkas Peremees.

Autoroolis on inimesi, kes seal olema ei peaks

Ühe murekohana toob Peremees välja ka olukorra, kus erinevatel põhjustel satuvad rooli inimesed, kes tervislikel põhjustel sealt tegelikult olema ei peaks. "Ma tean, et Maanteeamet tegeleb selle küsimusega hetkel, kuid küsimus on palju keerulisem kui see pealtpoolt paistab," sõnas Peremees ja selgitas, et tema poole on pöördunud murelikud sugulased, kelle lähedane on elanud üle insuldi aga autoga tahab sellest hoolimata sõita.

"Seaduse mõttes on protsess väga keeruline., sest kui inimene on viibinud haiglas ja teatakse, et tema tervislik olukord ei ole piisavalt hea, et autorooli istuda, siis meditsiinilise tõendi kehtetuks tunnistamine ja uuesti arstlikku kontrolli inimese saatmine on väga keeruline," nentis Peremees.

Peremees selgitas, et lisaks ka füüsilistele haigustele on inimesi, kes vaimsete haigustega, ei tohiks rooli sattuda.

Liikluskultuuri muutumine võtab aega

Peremehe sõnul on liikluskultuuri muutumine aastate küsimus ja ühe , ühtset rohtu selleks ei ole.

Hea näitena võiks Peremehe sõnul tuua turvavarustuse kasutamise, milleks on alates 90- nendate algusest aega läinud üle kahekümne aasta. "Tänasel hetkel me väga palju neid juhte enam ei näe, kes turvavööd ei kinnita," selgitas Peremees ja lisas, et 90-nendate alguses oli aga pilt väga palju teistsugusem ja valdav enamus ei kinnitanud turvavöösid.

"Lõpuks on aru saadud, et turvavöö võib päästa elu ja ka vähendada vigastuste hulka," ütles Peremees.

Laadimine...Laadimine...