PEAVAD SÕNU SÖÖMA: Jürgen Ligi ennustas tasuta transpordi kokkukukkumist ning Juhan Parts pidas ideed rumalaks

"Me näeme edaspidi hõredamat graafikut ja kehvemaid sõidukeid," manas Jürgen Ligi viis aastat tagasi. Reformierakondlane Ants Leemets leidis, et tegu on mustkunstnikutrikiga ning ka Juhan Parts pidas tasuta sõitu rumalaks ideeks. Mustad ennustused aga ei osutunud tõeks. "Viie aastaga on Tallinn ostnud rekordtempos uusi busse – lausa 200 miljoni euro eest," tõdes Taavi Aas tänasel ühistranspordi viiendal sünnipäeval.

Pilt: Scanpix/ loodussäästlik hübriidbuss

PEAVAD SÕNU SÖÖMA: Jürgen Ligi ennustas tasuta transpordi kokkukukkumist ning Juhan Parts pidas ideed rumalaks (2)

Oliver Õunmaa

"Me näeme edaspidi hõredamat graafikut ja kehvemaid sõidukeid," manas Jürgen Ligi viis aastat tagasi. Reformierakondlane Ants Leemets leidis, et tegu on mustkunstnikutrikiga ning ka Juhan Parts pidas tasuta sõitu rumalaks ideeks. Mustad ennustused aga ei osutunud tõeks. "Viie aastaga on Tallinn ostnud rekordtempos uusi busse – lausa 200 miljoni euro eest," tõdes Taavi Aas tänasel ühistranspordi viiendal sünnipäeval.

Tänavu möödub tasuta ühistranspordi käivitamisest viis aastat. Reformierakondlane ja toonane rahandusminister Jürgen Ligi leidis 2012. aastal peatsest Tallinna tasuta ühistranspordist kuuldes, et 100 protsendine hinnasoodustus linnaelanikele muudab ühistranspordi jätkusuutmatuks ja toob ühistranspordi allakäigu. "Me näeme edaspidi hõredamat graafikut, kehvemaid sõiduvahendeid ja auklikumaid teid kui see oleks muidu, ja palju liikuvaid soojakuid seltskondadele, kellega korralik inimene ei sooviks peavarju jagada," refereeris teda Delfi.
"Ütleme, et ideena ma pean seda pigem rumalaks," lisas ka teine poliitik, IRLi kuuluv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts "Aktuaalses kaameras".

Kuulutati musta tulevikku

Volikogu opositsionäär, reformikas Ants Leemets ei hoidnud samuti värve kokku. Ta lausus 2012. aastal Postimehes, et linn ei tea isegi, kuidas tasuta ühistransporti rahastada. "Linnavalitsus ei ole seda veel suutnud välja mõelda, sest nad on hakanud uskuma, et mustkunst on kunst ja torukübarast on võimalik küülikuid välja tõmmata," ütles ta.
Viis aastat hiljem on aga elanikele mõeldud tasuta ühistransport toonud linnale nii palju uut maksuraha, et linn soetab igal aastal mitukümmend uut bussi. "Tasuta ühistransport on toonud Tallinnale hulgaliselt uusi elanikke," selgitas linnapea Taavi Aas. "Tasuta ühistransporti on investeeritud üle 200 miljoni euro, sellist raha pole Tallinna ühistransport varem kunagi näinud."

Lisaks leidis Leemets, et Tallinna ühistransport ei ole hästi arenenud. "Kõvasti jäädakse maha Euroopa parimatest linnadest nagu München, Helsingi, Viin ja Praha. Ei ole näha ka trendi paranemisele, mida näitab reisijate arvu vähenemine hoolimata sellest, et piirkonnas elanike arv on kasvanud," rääkis ta. "Busse, trolle ja tramme ei suudeta piisavalt uuendada ja ühistranspordi kvaliteet halveneb. Tallinna busside keskmine vanus on 10,3 aastat, trollidel 9,1 ja trammidel 25,6 aastat ja keskmise vanuse suurenemisega väheneb kvaliteet veelgi. Ametnikud said sellest (tasuta ühistranspordi plaanist- toim) teada ajalehest ja nüüd nad mõtlevad, mida teha uue kontaktivaba piletisüsteemiga, mis sügisest rakendada plaaniti."
Mullu oli aga Tallinna linnaliini busside keskmine bussi vanus kaheksa aastat ja see väheneb pidevalt. Nii on Eesti pealinnal Baltikumi uusim bussipark, mis meelitab sõitjaid.

Hübriidide rohkuselt esimeste seas

Tasuta ühistranspordi vastane meedia tsiteeris tihti mõnuga ka noorukest Müncheni tehnikaülikooli magistrant Hannes Lutsu.
"Kuidas kavatsetakse kõiki neid reisijaid kvaliteetselt teenindada?" küsis Luts Postimehe veergudel. "Juba praegu on Tallinnas pidevalt probleeme ühissõidukite ülerahvastatusega. Kust kavatseb linn võtta raha, et aasta jooksul soetada terve hulk uusi trolle-tramme-busse, et kasvanud nõudlust katta? Peale selle leidub ka Tallinna Autobussikoondise pargis küllalt busse, mille liinil hoidmine on solvang reisijale – võidunud istmed, läbipaistmatud aknad ja muu lagunenud sisseseade. Seega tuleks sellest 20 miljonist ­eurost, mis linnavalitsuse sõnul olemas on, suunata teatud osa igal aastal hoopis investeeringuteks, et tagada ühistranspordi kvaliteet."

Vastupidiselt Lutsu ootustele läks aga teisiti. Praegu pole Tallinna bussid mitte üksnes mugavad ja moodsad vaid ka loodussõbralikud Euro 6 normidele vastavad diiselbussid. Hulk busse on eriti säästlikud ja loodussõbralikud hübriidbussid, mis on teistest bussidest kallimad. Ometi jätkub Tallinnal piisavalt raha, et neid osta. "Tallinn kuulub kümne hübriidirohkema Euroopa linna hulka," rääkis Aas. "Trolle ja hübriidbusse arvestades liigub iga viies Tallinna linnaliinibuss elektri jõul. Lisaks on Tallinn ainuke pealinn maailmas, kus autodest keskkonnasõbralikum ühistransport on elanikele tasuta," rääkis linnapea.

Luts ennustas ka, et ühistranspordis hakkab liikuma rohkem a-sotsiaalse, mis samuti osutus valeks. "Rohkem tähelepanu nõudvatel liinidele palkas linn pärast tasuta sõitude sisseseadmist ka turvafirma sõidukitel silma peal hoidma," räägib Aas. "Ja kaamerad kuuluvad iga uue bussi standardvarustusse."

"Kui bussiga saab sõita ilma rahata, siis langeb ka ühistranspordi kvaliteet ja kui ei maksa, siis pole ka põhjust kvaliteeti nõuda," lisas volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillak 2012. aasta alguses. "Tallinna ühistranspordi kasutajaid oleks oluliselt rohkem ja nende meel rõõmsam, kui selle kvaliteet oleks parem, kaasaegsem," lausus Pillak. "Kahjuks tehtud valikutega liigutakse paremast ühistransporditeenuse pakkumisest kaugemale ja muudetakse ühistranspordi veel ebaefektiivsemaks."

Uued trammid viivad lennujaama

"Viie aastaga, mil Tallinna ühistransport on tasuta olnud, on sõitjate arv kasvanud seitse protsenti," tutvustas aga Aas praegust olukorda. Juba esimesel, 2013. aastal, tõi see Tallinnale juurde 10 000 uut elanikku. Eelkõige kirjutasid end sisse need, kes reaalselt ka Tallinnas elavad.
Tallinna ühistranspordi olukord on viimase 12 kuu jooksul muutunud 46 protsendi küsitletute arvates paremaks. "80 protsenti Tallinna elanikest kasutab ühistransporti, 48 protsendile on see põhiline transpordiviis. 49 protsenti on öelnud, et on hakanud ühistransporti kasutama rohkem kui varem. Uuringust selgub, et ühistranspordiga oli rahul 80 protsenti vastanutest, rahulolematuid oli vaid 5 protsenti." 88 protsenti küsitletuist pooldas tasuta ühistranspordi jätkumist, 2 protsenti oli selle vastu.

Lutsul jätkus kriitikat ka trammide pihta. "Saastekvootide eest soetatav trammiveerem on ülejäänud pargi kõrget iga ja tehnilist seisundit arvestades pigem piisk kuumale kerisele," kirjutas ta. "Seejuures on Tallinna trammiteede seisund väga halb, teed on ebatasased ja rööpad deformeerunud. Suurel osal võrgust vajavad rööpad kiiremas korras lihvimist, et päästa veel seegi, mida päästa annab. Seni käepäraste vahenditega remonditud teelõigud ei kannata mingit võrdlust tänapäevase rööbasteede ehituse tehnoloogiaga."

Viis aastat hiljem on olukord hoopis teine, kui Luts arvas. Linn vahetas välja ka kõik trammirööpad ning ehitas lennujaama viiva teeharu. Uutel rööbastel vurab juba praegu 20 uut Hispaania trammi. "Lisaks on Tšehhimaal moodsamaks ehitatud 2 KT4 ja 12 madalapõhjalist KT6 trammi," selgitas Aas. "Uuendatud Tšehhi trammid ei jää kvaliteedilt Hispaania omadele alla, kuid on soodsamad. Kuus KT4 trammi said aga siinsamas Eestis retrotrammideks. Nii, et praegu on Tallinnal kokku 40 uut trammi."
Nüüd on linnal plaanis rajada ka sadamasse viiv trammiteeharu ning selleks kavatseb 19 miljoni euro eest soetada esialgu kaheksa ning hiljem optsiooniga veel vähemalt 20 uut trammi.

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...