President Kaljulaid Iirimaa presidendile: toetame teid igal sammul

"Ühendkuningriigi hiljutised ettepanekud on edasiste kõneluste aluseks, aga enne eelseisvat Euroopa Ülemkogu tuleb veel tööd teha," ütles president Kersti Kaljulaid. 

Pilt: Scanpix
Eesti

President Kaljulaid Iirimaa presidendile: toetame teid igal sammul

Toimetaja: Sandra Lepik

"Ühendkuningriigi hiljutised ettepanekud on edasiste kõneluste aluseks, aga enne eelseisvat Euroopa Ülemkogu tuleb veel tööd teha," ütles president Kersti Kaljulaid. 

Kaljulaid kohtus Iirimaa presidendi Michael D. Higginsiga, kellele kinnitas Eesti kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi solidaarsust ja toetust Brexiti läbirääkimistel.

"Iirimaa peab Ühendkuningriigi ilma leppeta lahkumise korral tegema keerulisi valikuid ja ohverdusi," ütles Kaljulaid Iirimaa riigipeaga kohtudes. "Ühendkuningriigi hiljutised ettepanekud on edasiste kõneluste aluseks, aga enne eelseisvat Euroopa Ülemkogu tuleb veel tööd teha. Paraku peame kõik olema riikidena valmis kõige mustema stsenaariumi jaoks ja tagama, et meie kodanike õigused ja ettevõtete huvid on kaitstud."

Presidendid arutasid ka kliimakriisiga seotud küsimusi ja vahetasid kogemusi seoses Iirimaa kandideerimisega ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2021–2022.

Kersti Kaljulaid on täna Kreekas Arraiolose grupi presidentide kohtumisel, kuhu on kutsutud riigipead, kes ei võta osa EL-i Ülemkogust. Kaljulaid rääkis oma sõnavõtus sellest, et EL-il on olemas kaks tugevat sammast – piiriüleste e-teenuste kasutamist lihtsustav määrus eIDAS ja isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR, mis aitab tagada EL-i kodaniku andmete kaitse üleilmselt – et ehitada tugev digitaalselt ühendatud EL. "Meil on siin konkurentsivõime eelis, aga selle täiel määral ära kasutamiseks peab sellega käima kaasas ka lubav seadusandlus," rääkis ta.

Rändekriisiga seoses märkis riigipea, et palju rohkem tuleb keskenduda algpõhjustega võitlemisele. Eesti aitab Aafrikas edendada riikide e-valitsemise alast võimekust, mil on potentsiaali panustada riikide arengusse.

Kaljulaid peatus ka kliimamuutustega seonduval ja selgitas, et Eesti on liitunud EL-i kliimaneutraalsuse kokkuleppega aastaks 2050. "Kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist saab vaadata ka kui majanduslikult positiivset projekti. Vajame siin tugevat Euroopa Liitu, et meie regulatiivne keskkond seda toetaks," lausus riigipea.

Laadimine...Laadimine...