Ratturist saab ratta selga istudes juht

"Uuest liiklusseadustikust oleks justkui meelde jäetud vaid mugavam pool!" tõdes maanteeameti ennetustöö ekspert Marika Luik. "Ilusa suvise ilmaga jalgratta selga istudes kipub tihti ununema, et ratta seljas muutub ta ise juhiks ja juhile kehtivad kindlad reeglid."

Pilt: Scanpix

Ratturist saab ratta selga istudes juht

Kai Maran

"Uuest liiklusseadustikust oleks justkui meelde jäetud vaid mugavam pool!" tõdes maanteeameti ennetustöö ekspert Marika Luik. "Ilusa suvise ilmaga jalgratta selga istudes kipub tihti ununema, et ratta seljas muutub ta ise juhiks ja juhile kehtivad kindlad reeglid."

"Tänast linnapilti vaadates valib rattur liikluseks parasjagu kõige mugavama koha," rääkis Luik. "Kord on ta maanteel, kord kergliiklusteel, kord kõnniteel. Probleem on aga selles, et rattur valib marsruudi nagu oleks temagi jalakäija, kes abivahendiga kiiremini edasi liigub. Ilusa suvise ilmaga jalgratta selga istudes kipub tihti ununema, et ratta seljas muutub ta ise juhiks ja juhile kehtivad kindlad reeglid. Näiteks käemärguanded, õige sõidukiiruse valik, jalakäijatega arvestamine."

Kuigi jalakäija on sõidukijuhist ohustatum pool, ununeb temast möödudes hoog maha võtta.

"Sõidukijuhina peab rattur tagama jalakäija ohutuse," toonitas Luik. "Ratturile on antud kohustus mööduda jalakäijast ilma jalakäijale ohtu tekitamata. Suur murekoht aga on, et rattur jalakäijast möödudes kiirust ei vähenda või vähendab liiga vähe. Jalakäijale ergutuseks kella laskmine kedagi ei aita, kui kõnniteel ruumi pole. Siis tuleb ratturil lihtsalt ratta seljast maha tulla. Jalakäija on ka kergliiklusteel sõidukijuhist ohustatum pool. Kuid ristmikelegi sõidetakse liiga kiiresti, hoogu maha võtmata."

Tema sõnul pole kuigi heal tasemel ka ratturite tehnilised oskused.

"Statistika näitab eri aastate keskmisena, et 40-50 % piires juhtub õnnetusi nii, et rattur üksi kukub," sõnas Luik. "See näitab, et rattureil on nii suured kiirused kui suhteliselt halvad juhtimisoskused. Meie liikluskultuur tahab veel veidi arenemist."

Uuest liiklusseadusest on pigem üle võetud vabadused.

"Jalgratturid tihti ei tea, et kui nad ületavad ülekäigurajal sõiduteed ratta seljas, siis autojuhid neile teed ei pea andma," tõi Luik näite. "Justkui oleks meelde jäetud vaid uue liiklusseadustiku mugavam pool, mis lubab ratturil ülekäigurada ületada ratta seljas. Õigused on üsna kergesti üle võetud, kohustused jäävad tihti taha logisema."

Praegu on suuresti liikluskasvatus nii lapsevanema kui õpetaja õlul, kes aga kumbki ei pruugi kuigi pädevad olla.

"Kui väga edumeelsed koolid oma laste turvalisuse pärast muretsevad, siis nad jalgrattakoolituse ka teevad. Olgugi see  õpetajale suur koormus, mis asjaajamist nõuab," ütles Luik. "Liikluskasvatus koolides praegu eraldi ainena puudub, samas on liikluskasvatus sisse lõimitud ainetundidesse. Viime õpetajaile läbi koolitusi, kuidas liiklusreegleid oma ainetundides võimalikult efektiivselt käsitleda saaks. Näiteks anda juhised, kuidas koolist ohutult koju tulla. Otseseid liiklustunde korraldavad aga üsna vähesed koolid. Laste liikluskasvatuse kord näeb ette, et esmalt viib liikluskasvatuse läbi lapsevanem ja siis õpetaja juhendab ja toetab. Käärid aga on selles, et õpetajagi ei pruugi ise kõiki reegleid peensusteni teada."

 

 

 

Laadimine...Laadimine...