Reisiveoettevõtja: nutiseadmed toovad bussidesse järjest enam inimesi

"Tallinna ja Harju ühistranspordi ühine kasutajate ring genereeriks olulist majanduskäivet," ütles Sebe ja Lux Expressi omanik Hugo Osula tänasel tasuta ühistranspordi konverentsil. Tema sõnul tuleks seega Tallinna ja Harjumaa ühistransport liita üheks süsteemiks, sest suur osa harjumaalastest käib tööl Tallinnas. Oluline osa ühistranspordi popimaks muutumisel on inimeste soovil nutiseadmeid sõrmitseda.

Pilt: Albert Truuväärt

Reisiveoettevõtja: nutiseadmed toovad bussidesse järjest enam inimesi

Virkko Lepassalu

"Tallinna ja Harju ühistranspordi ühine kasutajate ring genereeriks olulist majanduskäivet," ütles Sebe ja Lux Expressi omanik Hugo Osula tänasel tasuta ühistranspordi konverentsil. Tema sõnul tuleks seega Tallinna ja Harjumaa ühistransport liita üheks süsteemiks, sest suur osa harjumaalastest käib tööl Tallinnas. Oluline osa ühistranspordi popimaks muutumisel on inimeste soovil nutiseadmeid sõrmitseda.

"Meie hinnangul tõi tasuta ühistransport juurde reisijaid ka linnade vahelistele liinidele," rääkis Eesti üks olulisemaid reisijateveoettevõtjaid Osula, kes pakub tasulist, linnade vahelist sõiduvõimalust. "Viimase miili teenus on kindlasti ka kommertsvedusid toetav." Seega polnud õigustatud nn kommertsvedajate kartus, et tasuta ühistransport võtab neilt leiva käest.

Osula sõnul on bussivedude puhul saanud üheks põhiliseks asjaoluks, et inimesed  on väga seotud nutiseadmetega ning autoroolis ei ole võimalik neid sõrmitseda. Samas ei olnud kerge leida kaasaegseid võimalusi pakkuvaid busse. "Ükski tehas polnud nõus kaasa mõtlema," rääkis Osula busside soetamisest linnadevahelistele liinidele, mis vastaksid nutiseadmete tarbimise soovidele. Ka mitte näiteks Volvo. Lõpuks üks tootja siiski leiti. Seega tullakse Osula sõnul ühistransporti järjest enam peamiselt põhjusel, et saaks viibida nutiseadmes, mitte roolis.

Osula sõnul ei tasuks aga veoettevõtjatel, kuigi süsteem paistab reisiveol olevat tänaseks paika loksunud, letargiliseks muutuda. Omal ajal aitas just reisijate vajaduste põhjalik analüüs Osula ettevõtetel tippu tõusta. "Tühjalt või pooltühjalt sõidetud kilomeeter on teenuse tapja," rääkis ta. "Liinivõrk vajab optimeerimist lõputult ja kogu aeg."

Osula arvates tuleks Tallinna ja Harjumaa ühistransport ühtlustada. Teatavasti ei paikne Harjumaa nende maakondade hulgas, mis pakuks maakondlikku tasuta ühistransporti. "Tallinna ja Harju ühistranspordi ühine kasutajate ring genereeriks olulist majanduskäivet," märkis Osula, et nende kahe astumine eri jalga pole kindlasti kasuks.

"Tasuta maakondlik ühistransport on toonud esimese viie kuuga kaks mln sõitu rohkem, kui võrrelda möödunud ajaga," ütles maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson. Ta rääkis samamoodi nagu Osula, et ühistransport võidab kasutajaid noorte nutiseadmehuviliste arvelt. Tema sõnul sõidavad rohkem näiteks lapsed. Samuti käiakse kaugemalt maakonnast sagedamini keskuses. Kõige kiiremini on sõitjate arv kasvanud Ida-Virumaal. "Harjumaal on kasv samuti muljetavaldav," ütles Williamson.

Inimesed ootavad Williamsoni sõnul, et bussid muutuksid liinil kiiremateks, aga bussid ei saa sel juhul igal pool peatuda, millest on kujunenud dilemma, sest eesmärk on võimalikult paljudele liikumisvõimaluse pakkumine. Kui analüüsida, kui palju oleks vaja lisaks tasuta liine, siis 5 mln liinikilomeetri ringis, mis aga nõuaks riigilt 5 mln eurot lisadotatsiooni. Williamsoni sõnul esitatakse sageli ebareaalseid ootusi, kuid samas leidub hulk reisijaid, kes tahaksid tööl käia. Negatiivsema pole pealt tõstis Williamson esile, kuna tasuta maakonnaliinid on rahva suure huvi tõttu tugevasti koormatud, tähendab see sõidukvaliteedi langust.

 

Laadimine...Laadimine...