Taav Aas: mullu liikluses elu kaotanud 52 inimest on liiga palju

Kokku oli möödunud aastal 1399 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 52 ja sai vigastada 1726 inimest. Liiklusõnnetuste arv kahanes viis protsenti, vigastuste arv kuus protsenti ja hukkunute arv 22 protsenti. 

Pilt: Scanpix

Taav Aas: mullu liikluses elu kaotanud 52 inimest on liiga palju

Toimetaja: Toomas Raag

"Kuigi liiklusaasta on alanud ülitraagiliselt, annab tulevikuks lootust, et eelmisel aastal hukkus liikluses eelnenud aastaga võrreldes 15 inimest vähem. Kuid elu kaotanud 52 inimest on endiselt kahetsusväärselt liiga palju," ütles majandusminister Taavi Aas.

Teisipäeva õhtupoolikul valitsuse liikluskomisjonis mullusest liiklusolukorrast ülevaate saanud majandusminister Taavi Aas rõhutas, et eelmisel aastal teedel elu kaotanud 52 inimest on liiga palju. 

Kokku oli möödunud aastal 1399 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 52 ja sai vigastada 1726 inimest. Liiklusõnnetuste arv kahanes viis protsenti, vigastuste arv kuus protsenti ja hukkunute arv 22 protsenti. 

Joobes juhtide osalusel toimus eelmisel aastal 134 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 157 ja hukkus 10 inimest. 2019. aastal vähenes joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetuste arv ligi 11 protsenti.

Lisaks andis politsei- ja piirivalveamet liikluskomisjonile ülevaate ka rahunemispeatuse eksperimendi ja maanteeamet 1+1 keskpiirdega teelõigu projekti eesmärkidest ja saadud kogemustest. Eraldi suure teemana arutati täiendavaid võimalusi joobes juhtide probleemi parandamiseks.

Justiitsministeeriumi poolt liikluskomisjonile tutvustatud ettepanekud meetmetest joobes juhtide probleemiga tõhusamaks tegelemiseks saadetakse valituskabinetile seisukoha võtuks.

Samal teemal andis majandus- ja taristuminister Taavi Aas veapunktisüsteemi (VPS) loomise juhtkomisjonile ülesande VPS kontseptsiooni loomist kiirendada ning esitada see suvel liikluskomisjonile.

Riik asub reguleerima elektritõukerataste kasutamist

Majandus ja kommunikatsiooniministeerium andis valitsuse liikluskomisjonile ülevaate elektritõukerattaid puudutava seaduse eelnõu käsitlusest.

Aasa sõnul on elektritõukerataste reguleerimine eelkõige vajalik, et aidata kaasa üldisele liiklusohutusele- ja kultuurile. "Möödunud suvel tulid elektritõukerattad liikluspilti suhteliselt ootamatult. Vahepeal on toimunud põhjalik avalik debatt ning oleme jõudnud esmase lahenduseni, mille soovime sel aastal ellu viia."

Kavandatud seadusemuudatusega jääks elektritõukerataste eelistatud liikumisalaks jalgrattateed, nende puudumisel aga jalakäijate keskkond, kergliiklejatele mõeldud taristu puudumisel erandina ka sõidutee. Lisanduvad ka vastavad liikumiskiiruse piirangud ja täiendavad ohutusnõuded, sealhulgas laste ohutusele suunatud nõuded.

Plaanis on luua uus mõiste "kergliikur", mille alla liigituks tulevikus peale elektritõukeratta ka tasakaaluliikur. Seni kehtinud nõue, et jalakäijatest tuleb ohutult ja nendega samal kiirusel mööduda, kehtiks ka edaspidi.

Laadimine...Laadimine...