Taavi Aas: tasuta ühistranspordist on saanud jõulukuuse kõrval üks paremaid Tallinna ekspordiartikleid

"Tallinna linnatranspordist pidi saama liikuvate soojakute kolonn, mille kodutud üle võtavad. Aga eelmise aasta sügisel deklareeris Reformierakond, et nemad on nüüd ka tasuta ühistranspordi poolt," märkis Tallinna linnapea tasuta maakondliku ühistranspordi foorumil. Ta lisas, et viimastel kohalikel valimistel olid kõik Tallinnas kandideerivad suuremad jõud vähemalt sõnades tasuta ühistranspordi poolt. "Siinkohal võiks küsida, kas Tallinnas on veel mõni küsimus, kus kõik poliitilised jõud on poolt?"

Pilt: Albert Truuväärt

Taavi Aas: tasuta ühistranspordist on saanud jõulukuuse kõrval üks paremaid Tallinna ekspordiartikleid

Toimetaja: Moonika Tuul

"Tallinna linnatranspordist pidi saama liikuvate soojakute kolonn, mille kodutud üle võtavad. Aga eelmise aasta sügisel deklareeris Reformierakond, et nemad on nüüd ka tasuta ühistranspordi poolt," märkis Tallinna linnapea tasuta maakondliku ühistranspordi foorumil. Ta lisas, et viimastel kohalikel valimistel olid kõik Tallinnas kandideerivad suuremad jõud vähemalt sõnades tasuta ühistranspordi poolt. "Siinkohal võiks küsida, kas Tallinnas on veel mõni küsimus, kus kõik poliitilised jõud on poolt?"

23images

Täna siin kõneldes meenub mulle üks aprillikuine saade „Suud puhtaks“, mis käsitles üleriikliku tasuta ühistranspordi tulekut.    

Saates oli ligikaudu 20 inimest. Ainsad, kes tasuta ühistranspordis midagi head nägid, olime mina ja minister. Saatekülalised, kes pidanuks justkui esindama laia üldsust, olid eranditult tasuta ühistranspordi vastu. Ja me tundsime end ministriga väga-väga üksikuna.

Seda kuni juulikuuni. Siis selgus, et korraga tulid eikusagilt kümned tuhanded inimesed, kes hakkasid bussiga palju rohkem sõitma. Korraga oli olemas see, Eesti, mis pooldab ja vajab tasuta ühistransporti. Siis ilmutas ennast see Eesti, keda eriti ei kuulda, ei nähta, ja kes kindlasti ei jõua televisiooni jutusaadetesse. Selgub, et me Kadriga polnudki nii üksi.

Mis see meile ütleb? Seda, et me olime infosõjas. Aga nüüd, viis kuud hiljem, ei soovi meid eriti keegi enam põhjalikumalt rünnata.

Ideede omaksvõtul on oma järjekord. Algul nendega võideldakse meeleheitlikult, siis aga selgub, et ega keegi vastu olegi ja hakatakse pigem kritiseerima rakendamist. Või siis lihtsalt jäädakse vaid ja üritatakse seda teemat mitte enam väga jutuks võtta.

Tallinna tasuta ühistranspordi puhul on see kõik juba läbi elatud. Tallinna linnatranspordist pidi saama liikuvate soojakute kolonn, mille kodutud üle võtavad. Aga eelmise aasta sügisel deklareeris Reformierakond, et nemad on nüüd ka tasuta ühistranspordi poolt. Veelgi enam, viimastel kohalikel valimistel olid kõik Tallinnas kandideerivad suuremad jõud  vähemalt sõnades tasuta ühistranspordi poolt. Siinkohal võiks küsida, kas Tallinnas on veel mõni küsimus, kus kõik poliitilised jõud on poolt?

Nii et ideede levik võtab veidi aega. Aga ta toimub siiski. Hiljuti teatas Luksemburg üleminekust tasuta ühistranspordile. See 600 000 elanikuga üksus, seega võrreldav pigem Tallinna kui Eesti üleminekuga. Selle aasta sügisel laiendas Dunkerque Prantsusmaal tasuta ühistranspordi süsteemi. Mõnes mõttes on tasuta ühistranspordist saanud jõulukuuse kõrval üks paremaid Tallinna ekspordiartikleid.

Seega võib ennustada suhteliselt suure veendumusega, et viie aasta pärast on näiteid tasuta ühistranspordist üle maailma rohkem kui praegu. Lihtsalt selle pärast, et arusaam ühistranspordi positsioonist ja tähtsusest kasvab. Samuti areneb arusaam sellest, millised avalikud teenused peaksid olema võimalikult hästi kättesaadavad ja mis mitte. Areneb ka arusaam sellest, mis on efektiivne avaliku ruumi kasutamise viis ja mis mitte.

Maakondlik tasuta ühistranspordi süsteem kohtas samasuguseid sünnivalusid kui Tallinna oma. Kevadel oli selle vastu initsieeritud päris korralik meediarünnak. Sisuliselt ei möödunud päevagi, kui mõni ajaleht poleks sellest midagi negatiivset kirjutanud. Aga see negatiivsus kadus esimeste nädalatega. Paari kuu pärast oli teema sisuliselt maas. Ja selle all, et teema oli maas, mõtlen ma, et katsed seda naeruvääristada olid lõppenud. Mis tähendas sisuliselt vastaspoolelt vaikset kaotuse möönmist ja olemasoleva lahenduse omaksvõttu. Nii et sisuliselt on tasuta ühistransport nüüd, viis kuud hiljem selgelt tsementeerumas.

Massiline kasutatavus kõneleb enda eest. Maakondliku ühistranspordi tulek on selgelt kasvatanud ühistranspordi kasutatavust. Keskeltläbi kõneleme me nende kuude jooksul 25-30 protsendilisest kasvust, mis oleks mis iganes teenuse puhul väga oluline tarbimisharjumuse muutus. Mõnedes maakondades saame kõnelda 40-70-protsendistest kasvudest. Need numbrid näitavad, et seda initsiatiivi oli ikkagi vaja, vaatamata kõigile kahtlevatele häältele.

On olnud arutelusid, et mis kasu on tasuta ühistranspordist, kui see ei sõida seal, kus vaja on. Sellele on kolm vastust. Esiteks, mul on hea meel, et uue süsteemiga kaasneb maakondliku liinivõrgu tihendamine. Ka Tallinnas me mõistsime, et tasuta sõit küll kasvatab sõitjate arvu, aga sellest ei piisa. Hind pole ainus argument. Vaja on uut veeremit, uusi marsruute jne. Tallinna tingimustes olid just uued trammid, uued bussid, bussirajad ja näiteks Lennujaama tramm selleks uuenduseks. Teiseks, tegelikult on bussigraafikud tehtud ennekõike siiski kohaliku teadmise pinnalt. Seda teevad Ühistranspordikeskused ja varasemalt maavanemad. Seega, kui buss ei sõida, kuhu vaja, peavad Ühistranspordikeskused selle asja korda tegema. Kolmandaks, meil on palju näiteid, et buss just sõidab sinna, kuhu vaja. Sest kasutajate arvu kasvu üle ei saa vaielda.

Jah, on olemas neli maakonda, kes pole tasuta ühistranspordiga liitunud, aga ma arvan, et nende maakondade esindajatel saab varsti kõrini küsimustest, et miks meie ei saa seda, mida naabermaakonnas saab. Ja miks meie kehvemad oleme? Vastused sellele küsimusele kipuvad olema otsitud. Ma eeldaks, et surve otsustajatele elanikkonna poolt tugevneb.

Tegelikult on Tallinn ja Harjumaa loogiline ühtne tervik. Eraldusjooned nende vahel on tingitud pigem poliitilisest konkurentsist. Majanduslikult me hingame ühes rütmis, liikluse mõttes on Tallinn Harjumaale magnet. See, et Harjumaa Ühistranspordikeskus on valinud sootuks teise lahenduse kui valitseb Tallinnas ja ülejäänud Eestis, on ilmselt ajutine nähtus.

Kas Tallinna tasuta ühistransport hakkab olema kunagi tasuta ka ülejäänud Eesti elanikele? Ennekõike peame me siin leidma katteallika. Sest siiani on olnud Tallinna maksumaksja see, kes tasub ühistranspordi eest. Riigi rahakotti pole selleks siiani kaasatud. Aga kahtlemata kui kogu Harjumaa peaks üle minema tasuta ühistranspordile, avaldab see omakorda teatud survet ka Tallinnale ja see küsimus tõstatub siis teravamalt kui ta praegu on tõstatunud. Kui aga Harjumaa jätkab nii nagu ta praegu on jätkanud, kaotavad nad tõenäoliselt oma elanikke Tallinnale veelgi kiiremas tempos.

Tasuta ühistranspordi vastane sõda on tänaseks vaibunud või vaibumas ja lõpliku omaksvõtuga võib minna veel paar aastat. Oluline on selle käigus hoida pidevalt head taset ühistranspordi kvaliteeti investeerimisel.

 

 

Laadimine...Laadimine...