TARGAD LINNAD: Õhusaaste tapab igal aastal 100 000 inimest

"Linna ühistransporti oleks oluline kombineerida autode jagamisega," rääkis Rootsi trammiliidu tegevjuht Hans Cruse, kui Tallinn võõrustas esimest korda üleilmset tarkade linnade liikuvuskonverentsi.

Pilt: Albert Truuväärt

TARGAD LINNAD: Õhusaaste tapab igal aastal 100 000 inimest

Virkko Lepassalu

"Linna ühistransporti oleks oluline kombineerida autode jagamisega," rääkis Rootsi trammiliidu tegevjuht Hans Cruse, kui Tallinn võõrustas esimest korda üleilmset tarkade linnade liikuvuskonverentsi.

Rootsi trammiliikluse arendaja Hans Cruse külastas Tallinnas toimunud üleilmse ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) konverentsi "Tark liikuvus 2020". Muu hulgas väisas ta ka Tallinna trammidepood ja uuris põhjalikult sealseid uunikume ehk ennesõjaaegseid restaureeritud tramme. Kui habemikult rootslaselt küsida, mida näiteks Rootsis peetakse silmas loodust säästva ühistranspordi all, vastab ta kõhklematult: "Mõistagi on need trammid. Suur asi, kui mõni linn, kus enne polnud tramme, selle ühistranspordiviisi rajab."

Mõnevõrra on Cruse vastus, et trammid on Rootsi keskkonnasõbralikkuse au ja uhkus, isegi üllatav. Ta ise möönis samuti, et kui trammid kõrvale jätta, on tema kodumaa rohelise ühistranspordi suur ekspordiriik, jagades sellest osa tallinlastelegi sõitmiseks. Rootsi firma Scania toodab maailma tehnika viimase sõna järgi gaasibusse,Volvo aga diisel-elekter hübriide või elektribusse.

Rootsis on trammide kuldaeg

Cruse ise istub mõjuka organisatsiooni Rootsi Trammilinnad juhtkangide taga. See MTÜ jagab teavet trammiliiklusest huvitatud Rootsi linnadele. Ühingu liikmed on omavalitsused ja trammide või trammiteede ehitamisega tegelevad ettevõtted, sh maailmanimega kontsernid nagu Siemens. Liitu kuuluvad linnadest näiteks Stockholm, Malmö, Göteborg. "2000. aastast on Rootsi linnade huvi trammiliikluse vastu plahvatuslikult kasvanud," ütles Cruse. "Mõistagi on seda tagant tõuganud linnastumine ning kliimasäästmise küsimused."

Üks uuemaid algatusi on näiteks Lundi 5,5 km pikkune trammiliin Skåne maakonnas, mida hakati ehitama 2016. Esimene tramm peaks seal liinile tulema 2019. Uute trammide uksi, mis nähtud ette puuetega inimestele, tähistab muide oranž värv. Lund on üks kõige kiiremini kasvav Rootsi linn, elanike arvult võrreldav ehk meie Tartuga, ja uus trammiliin on vajalik just elanike jõudsa juurdekasvu tõttu. Uue trammiliini ehitust rahastavad kahe peale Rootsi riik ja Lundi linnavalitsus. "Selleks, et inimesed valiksid auto asemel ühistranspordi, on vaja leidlikult käituda," arvas Cruse. Muu hulgas tuleb tema arvates inimeste jaoks luua nii praktilisi kui ka majanduslikke stiimuleid. Tema sõnul on üheks selliseks autode jagamismajanduse sidumine trammiliiklusega. "Tuleb ära lahendada n-ö viimase miili küsimus," rääkis Cruse, pidades silmas, et kui ühistranspordipeatust lahutab kodust pikem vahemaa ja oleks vaja ka kimpse-kompse kanda, saaks autot ja trammi omavahel kombineerida.

Tavapärasest autorendist mugavamaks muudab jagamise see, et jagatud autot võib kasutada ka näiteks tunni- või minutikaupa. Suur Volvo autotehas on näiteks loonud Rootsis eraldi autojagamise üksuse ja maailma eri paigus leidub küllalt autojagamise ühisusi või kooperatiive.

Lennujaamatramm: Euroopas haruldus

Uued tehnoloogiad, näiteks isesõitvad bussid, on Cruse sõnul küll huvitavad ja paljutõotavad tulevikus, kuid meil siin tuleb siiski arvestada põhjamaiste talvedega, mis isesõitmisele takistusi seavad. Praegu aga ei paista trammi miski troonilt tõukavat – eriti suuremate rahvahulkade puhul. Mis aga elektrisõidukitesse puutub, siis on vaja läbimurret ressursi ammendanud akude keskkonnasõbralikul ümbertöötlemisel, arvas Cruse.

Äsja toimunud maailma ühistranspordiliidu konverentsil meeldisid trammid muidugi mitte ainult Hans Crusele. "Ma olen vaimustatud sellest, et Tallinnas saab trammiga lennujaama, see on ainuke pealinn EL-is, kus see on võimalik," rääkis Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja uuringute osakonna juht Robert Missen. "Tallinna ühistransport on väga hästi linnaruumi integreeritud. See, et linlased saavad tasuta sõita, on väga huvitav lahendus, mille peale ka teised linnad võiksid mõelda. Üks oluline asi, millele me peaksime ühistranspordi puhul mõtlema: teha see lihtsamini kättesaadavaks ja julgustada rohkem inimesi seda kasutama."

Kõik poliitikud ühistransporti!

Missen rääkis, et Euroopa Komisjonile on mureks info kättesaamine ning jagamine, sest liikmesriigid tegutsevad igaüks omaette. Selleks ongi vaja korraldada UITP konverentse. "Sageli näeme muidu ainult jäämäe tippu või veepealset osa," nentis Missen. "Linnadel võib olla häid ideid, kuid need võivad jääda märkamata. Ühistranspordi areng on seega seotud info levimisega."

Mõistagi on Misseni sõnul iga samm rohelisema ühistranspordi suunas teretulnud ja Tallinna suund tema sõnul seega igati õige. "Ummikud maksavad meile igal aastal 110 miljardit eurot, reostus 80 miljardit, 100 000 inimest sureb igal aastal reostuse tõttu," ütles Missen.

Autoga sõites on risk viga või surma saada mõõtmatult suurem kui ühistranspordis, ja Missen on seda ka oma nahal kogenud. Möödunud aasta septembris õnnitlesid kolleegid Twitteris Missenit autoõnnetuses suhteliselt kergelt pääsemise puhul – hullema hoidis ära kinnitatud turvavöö.

"Me peame näitama eeskuju ja väljendama ka tegudes seisukohti, mille eest me sõnades seisame," mainis Missen. "Poliitikud ei peaks mitte ainult rääkima keskkonnasõbraliku ühistranspordi kasutamisest, vaid seda ka ise iga päev kasutama."

Laadimine...Laadimine...