VAATA VIDEOT! Elektriline tõukeratas on liiklusseaduse mõttes mootorsõiduk

"Liiklusseaduses on mootorratta definitsiooniks sõiduk, mis sõidab üle 45 km/h. Järelikult on kuni 65 km/h sõitev tõukeratas liiklusseaduse mõttes mootorsõiduk ehk ta ei tohikski sõita jalakäijatega ühel teel,"  ütles Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa.

Pilt: Scanpix

VAATA VIDEOT! Elektriline tõukeratas on liiklusseaduse mõttes mootorsõiduk

Sandra Lepik

"Liiklusseaduses on mootorratta definitsiooniks sõiduk, mis sõidab üle 45 km/h. Järelikult on kuni 65 km/h sõitev tõukeratas liiklusseaduse mõttes mootorsõiduk ehk ta ei tohikski sõita jalakäijatega ühel teel,"  ütles Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa.

Liiklusseadus kergliikleja mõistet ei ava. Peamiselt on Tallinnas kergliiklejateks jalakäijad ja jalgratturid, mis on ka mõistetena seaduses olemas. "Jalakäija on inimene, kes kasutab rula, rulluiske või muid sarnaseid abivahendeid liikumiseks ehk kes põhiliselt kasutab liikumiseks oma lihasjõudu," selgitas Rüütelmaa. "Tänaseks on olukord muutunud, sest tõukerattad nõuavad liikumiseks üha vähem lihasjõudu."

 

Elektriline tõukerattas sõidab kuni 65 km tunnis ehk praeguse seaduse järgi võib jalakäija liigelda kuni 65 km/h. "See tähendab, et seadusandja peaks kiiremas korras jalakäijate kaitseks mõtlema lahenduse välja. Praegune võtmesõna on see, et kui on inimeste rohke koht, tullakse tõukeratta pealt maha ja kui on suurem plats vabama ruumiga, siis võib seda sõitmiseks kasutada," ütles ta.

Liiklusseaduses on mootorratta definitsiooniks sõiduk, mis sõidab üle 45 km/h. "Järelikult on tõukeratas liiklusseaduse mõttes mootorsõiduk ehk ta ei tohikski sõita jalakäijatega ühel teel," rõhutas Rüütelmaa. Ta tõi põhjuseks füüsika, kus 80 kg kaaluv inimene sõidab 50 km/h vastu betoonseina. "Kokkupõrkehetkel kaalub inimene vähemalt 3 tonni ehk kui keegi jääb sellele tõukerattale ette, oleks tagajärjed samad kui inimene saaks löögi sõidukilt. Kui inimene liigub lihasjõul edasi ja põrkab siis kokku, siis selliseid probleeme ei ole."

Jalakäija jääb linnapilti planeerides alati tähtsamaks

Elektriliste tõukerataste puhul seisneb probleem ka selles, et tõukerattakasutajad ei suhtu kõige heaperemehelikumalt oma rattasse. "Kui aku saab tühjaks, jäetakse tõukeratas sageli risti põiki kõnnitee keskele seisma," ütles Rüütelmaa.

"Kui väike laps tahab sõita jalgrattaga sõiduteel, peab ta läbima koolituse, kus tehakse talle selgeks, kuidas ta sõitma peab. Tänasel hetkel saab elektrilise tõukeratta rentida ilma koolitust omamata," ütles Rüütelmaa.

Rüütelmaa sõnul on see probleem, mille peale peab mõtlema. "Teatud juhtudel, kus on ruumi vähe, kuid palju liikumist, tuleks leida koostöös tõukerattaid rentivate firmadega spetsiaalsed kohad, kus inimesed saavad rattad jätta nii, et need ei segaks kedagi teist," selgitas ta.

Rüütelmaa tõi näiteks olukorra Jaani kiriku juures, kus firma sõitis bussiga ilma loata mööda kõnniteed, pani kõnnitee kinni ning ladus oma elektrilised tõukerattad maha.

"Kogu see protseduur peaks olema läbimõeldud, mitte kedagi ei tohiks see ohustada ja kui regulatsioon saab paika, siis oleks tõukeratas väga hea alternatiiv linnas liikumiseks," rääkis ta.

"Kui ma näen, et linnas sõidab inimene ringi, räägib samal ajal telefoniga, tal ei ole kiivrit peas ja ohutusvesti seljas ja järgmine päev kirjutab meile kirja, et jube ohtlik on ikka sõita, siis tekib küsimus, et millest tal ohtlikkuse tunne tekkis," jutustas Rüütelmaa. "Tegelikult on linn üksjagu ära teinud ning väga palju on vaja veel teha, aga ka jalgratturid ja jalakäijad võiksid ja peaksid pöörama rohkem tähelepanu enda ohutusele."

Tallinna linnakaart erinevate rattateedega on väga kirju

 "Väga palju on tervisevõrgustikke, mis suunavad jalgratturid linnast väljapoole," märkis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti peaspetsialist Erik Sarapuu. "Parimad ja head näited jalgratastega sõitmiseks ongi väljaspool kesklinna. Näiteks mööda Tartu maanteed saab sõita Peetrisse välja, millest väga palju ei räägita."

"Neid teid, kus liiklevad jalgrattad ja jalakäijad koos, aga nende tee on eraldatud, on juba rohkem," tõi Sarapuu näite Tehnika tänavast. Kõige suurem hulk teid jalgratastega sõitmiseks on sellised, kus jalgratturil ja jalakäijal on ühiselt jagatud tee. Füüsiliselt eraldatud rattateid on Tallinnas vaid üks ja see on Pirital.  

Pirita jalgrattatee loendur loendas selle aasta 1. mail, kui õues oli 10 kraadi sooja, kokku 1100 ratturit. "See oli pühapäevane päev sooja ilmaga. Järgmine päev sadas vihma, oli tööpäev ning rattureid oli vähem," ütles Sarapuu.

Maksimaalselt on Pirita rattateel sõitnud sel aastal 1700 ratturit päevas, kui õues oli 20 kraadi sooja. "See tähendab, et ratturid ei taha sõita rattaga siis, kui sajab vihma. Pigem sõidetakse laupäeval ja pühapäeval ehk rattaga sõites sisustatakse vaba aega. Seega ratast kasutatakse vaba aja veetmiseks või trenni tegemiseks," selgitas Sarapuu, et inimesed ei kasuta veel jalgratast igapäevatoimingute läbiviimiseks.

Jalgratturite nautivamaks sõiduelamuseks ei ole võimalik alati teede remonti või ehitust ette võtta.

"Näiteks mõjub positiivselt äärekivide langetamine ja teede ülejoonimine," rääkis Sarapuu, et väikeste asjade parandamisega saab jalgratturite sõiduelamust oluliselt suurendada. 

Täna toimub Kultuurikatla Terrassisaalis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt korraldatud seminar "Aktuaalsed arengud ja väljakutsed linnaliikuvuses". Seminar keskendub jalgrataste ja elektriliste tõukeratastega seotud arengutele ning keskkonnateadliku liikumise valdkonnale laiemalt.

 

 

Laadimine...Laadimine...