VIDEO JA BLOGI POLIITIKUTE DEBATILT: Õpetajad võiksid õpetada robootika algklassides, teadust tuleb ühiskonnas rohkem rakendada

"Peame soosima Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel rahvusvahelistumist. Alati ei peagi tööjõudu siia tooma, vaid piisab ka võimalusest laieneda mujale," rääkis Eesti 200 liige Pirko Konsa. "Kõikidesse üldhariduskoolidesse peaks looma programmeerimise ja robootika õppe," märkis Rene Tammist (SDE). Eestimaa Rohelisi esindanud Märt Põder aga sõnas, et oluline on kasutusele võtta rohelised tehnoloogiad.

Pilt: Kuvatõmmis

VIDEO JA BLOGI POLIITIKUTE DEBATILT: Õpetajad võiksid õpetada robootika algklassides, teadust tuleb ühiskonnas rohkem rakendada

Meelis Piller

"Peame soosima Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel rahvusvahelistumist. Alati ei peagi tööjõudu siia tooma, vaid piisab ka võimalusest laieneda mujale," rääkis Eesti 200 liige Pirko Konsa. "Kõikidesse üldhariduskoolidesse peaks looma programmeerimise ja robootika õppe," märkis Rene Tammist (SDE). Eestimaa Rohelisi esindanud Märt Põder aga sõnas, et oluline on kasutusele võtta rohelised tehnoloogiad.

IT-ettevõtjad tahavad valimisdebatil saada ülevaadet Eesti kui digiriigi kodanikke puudutavatest reformidest. Mida tähendab tavainimese jaoks robotite kasutuselevõtt või milline on digiajastule sobiva riigi juhtimise mudel?

Debateerivad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa Erakond), Riigikogu liige Kalle Palling (Reformierakond), kirjanik Ants Miller (Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond), ettevõtjad Pirko Konsa (Eesti 200), Andres Vesper (Elurikkuse Erakond) ja Andrei Korobeinik (Keskerakond) ning infoühiskonna aktivist Märt Põder (Eestimaa Rohelised) ja infoturbeekspert Anto Veldre (Vabaerakond). Modereeris koolitaja-mentor Enn Saar. 

 

Eesti teadus on Eesti teadlaste arvates kokku kukkumas. Reform lubas teaduse rahastamiseks eelmise valitsuse ajal 1%.


Kalle Palling: Taavi Rõivase valitsus tegi ajaloolise hüppe teaduse rahastamisel. 1% on see, mille poole me püüdleme. Suur osa rahast tuleb EL-i toetusfondidest, kas on see kättesaamine liiga keeruline. Raha on alati rohkem, kui reaalselt kasutusele võetakse.

Teine pool on erasektor – Silberauto ja TalTechi koostöö on positiivne näide, aga see on ainus. Paljudes riikides peab grandi saamisel näitama erasektori huvi.

Legoklotsid on laual olemas. Peab mõtlema, kuidas need kokku panna.

 

Andrei Korobeinik, Keskerakond lubas ka viia 1%, mida teeksite teistmoodi?


Korobeinik: See, et 1% tuleb, selles pole kahtlust. Kokkulepe on olemas. Ka meie jaoks on probleemkoht erasektor. Tegelikult riik ei soodusta innovatsiooni. Täna on erasektori panus riigisektoriga, umbes 0,7% SKPst, kui riigi panus peab suurenema kolmandiku võrra, siis erasektor kordades.

Peame panustama haridusele.

Peame panustama haridusele. Õpetaja palk on madal. Ka tavalised õpetajad võiks õpetada robootikat algklassides.

 

Urmas Reinsalu: Üks protsent ei ole sugugi piisav. Eesti probleem on selles, et meil on vähe rahvusvahelisi investeeringuid. Me peame investeerimisfondide kaudu andma rohkem raha osaluste soetamiseks.

Me peame osa riigi äriühingutest viima börsile, et tekiks reaalselt raha.

Kolmas oluline element on selles, kui me vaatame avaliku sektori osakaalu erasektoriga, me peame rakendama konkurentsi neutraalsust, et erasektori osakaal ühiskonnas kasvaks.

 

Kuhu läheb 1%. Kas toetamiseks või on selle strateegiline eesmärk saavutada riigi parem ekspordivõime?


Rene Tammist: Osa on mõistlik suunata teaduse baasrahastamisse, aga mida see võiks pakkuda ettevõtlusele, kuidas tõsta konkurentsivõimet. Kutsusin kokku innovatsioonikomisjoni.

Teadlaste ja ettevõtete vahelisele mobiilsusele, et oleks võimalik teadlasi ettevõtetesse tuua.

Meie siht on see, et tõsta õpetajate palku, et üldhariduse tase oleks jätkusuutlik.


Anto Veldre: Industry 4.0, ainult Vabaerakonnal õnnestus see oma programmi sisse kirjutada. Teadus on ainult asja üks külg. Ma ühinen sellega, et õpetajate palka on tarvis tõsta.

Kui ma küsin, kus sa õppisid programmeerima, tuleb välja, et pisik saadi mujalt kui koolist. Seltskonnast, robootikaringist vms.


Märt Põder: Oluline on roheliste tehnoloogiate vastuvõtt. Rohelised tahavad tõsta tehnoloogia rahastamise 3%.

Teaduses oleks vaja viia läbi innovatsioon, nagu Uber või AIRBNB, teadus on ka info. Infoühiskonna tüüpi innovatsioon. Eesti võiks võtta siin juhtrolli.


IKT sektoris on tööjõupuudus. Mida teha?


Pirko Konsa: Eesti on täna eristunud. Meil on olnud tugev IT-alane teadus. Küsimus on, kas see on ka tulevikus tugev. Raha eraldamine on ainult pool lahendusest. Peame ühiskonnas hakkama mõtlema, kus ja milleks me teaduse arengut teeme. See võimaldaks, et ei tee teadust teaduse pärast, vaid püüame seda ühiskonnas rakendada. Luua lihtsad bürokraatiavabad rakendusteaduste alused.

Peame soosima Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel rahvusvahelistumist. Alati ei peagi tööjõudu siia tooma, vaid piisab ka võimalusest laieneda mujale.


Ants Miller: Peame saama oma inimesi, kes on piisavalt tasemel, et sellega tegeleda. Kas meil on spetsialistid puudu või me ei taha neile maksta? IT kolledžist on väljalangevus protsent väga kõrge, see näitab, et midagi on valesti.

Me ei ole enam odava tööjõu maa.

Ma ei näe probleemi spetsialistide sissetoomises. Kas me suudame selle enda kasuks tööle panna. Ma ei näe probleemi, kas meie spetsialistid rändavad välja või meie toome sisse. Selle paneb paika palga tase, me ei ole enam odava tööjõu maa.


Andrei Korobeinik: Miks riigid täna konkureerivad? Eesti ei pruugi olla spetsialistile esimene valik. Kõigepealt on probleem maksusüsteem. Teine teema on koostöö erasektori ja ülikoolide vahel on kesine. Meil ei ole suuri edulugusid.

Need, kes oleks head programmeerimisõpetajad, on tegelikult erasektoris. Programmeerijad tuleks tuua tagasi kooli.


Rene Tammist: Kõikidesse üldhariduskoolidesse peaks looma programmeerimise ja robootika õppe.


Urmas Reinsalu: Riik sõlmib plokklepingud, kuid ei määratle oma ambitsiooni taset, mida ootab selle raha eest kõrgkoolilt. IKT sisend peaks olema suur osa kõrgkoolide vastutusest.

Kas on põhjendatud, et meil on ingliskeelsed alad, tulevad ja õpivad siin sotsiaalaladel inglise keeles kolmandast riigist, saavad tasuta kõrghariduse ja lähevad minema. Mis on meil see lisaväärtus? Me peaks seisma selle eest, et neil oleks huvi ka siia jääda.

Meil on Eesti juurtega inimesi veerand miljonit üle maailma, me peame tagama selle võimekuse, et soodustada nende naasmist.


Andres Vesper: Mahe nutiriik, see langeb kokku ootusega, mis meil ühiskonnas on. Kus see nutikus kasvab ja võrsub – kodus, koolis.

Võiks tõsta uuesti au sisse kogukondliku eluviisi.

Inimene vajab oma eluteed alustades pingevaba ja konkurentsivaba kasvukeskkonda. Võiks tõsta uuesti au sisse kogukondliku eluviisi.


Kalle Palling: Homne päev võiks 10 000 inimest tööle võtta, aga kus kohast me need võtame? Kõik riigid konkureerivad üksteisega. Vaatame kuidas Aasias panustatakse tehnoloogia arengusse. Miks me venitasime sellega nii palju?

Haridussüsteemi reform on vaja, sest praegu juba esimesel kursusel inimesed töötavad.

Esimeses ja teises kooliastmes tuleks õppida programmeerimist.

Haridusfond on hea algatus, mis võimaldab katsetada.


Kuidas luua nutikas ja julge majandus?


Andres Vesper: Väikeettevõtluse toetamine terves Eestis.


Andrei Korobeinik: Peame looma lahendusi, mis on maailmas tipptasemel. Selleks on mitu komponenti puudu. Avatud andmete kasutamine on nõrk, võrreldes näiteks USAga. Erasektor ei saa selliseid tipptasemel e-riigi tasemel lahendusi tuua, ainult riigi tellimusel.

Kavatseme soodustada avatud koodi kasutamist. Neid otseselt müüa ei saa, aga Eesti firmad saavad müüa juurutamisteenust. See on meie eelis võrreldes näiteks Oracle või Microsoftiga. See võimaldaks ka inimesed Eestisse tagasi tuua, see soodustab innovatsiooni arengut ja maksude laekumist.


Rene Tammist: Maksukrediidi ideega on meil üks mõte – üks eelnõu versioon on sahtlis. See oleks suunatud kõrgepalgalistele ja tegu oleks maksu tagastusega tippspetsialistidele. Ja võiks rakendada erisoodustusmaksu soodustust teatud teenustele. See annaks hea impulsi spetsialistide tulekule.

Digitaliseerimine, tehisintellekti rakendamine.


Pirko Konsa: Et meil on olemas hõbekuul, sotisaalmaksu lagi ja kohe hakkab juhtuma. Kui me teeme ühe maksumuudatuse, siis hakkavad inimesed lennukite ja rongidega siia tulema. See ei ole nii. Me peame mõtlema tervikuna.

Me peaksime keskenduma nendele vähestele, kes suudavad majandust kallutada.


Kalle Palling: Nutikas ja julge majandus eeldab nutikaid ja julgeid inimesi. Kas me julgeme või ei julge neid rakendada. Ei saa panna nutitelefoni ja faksiaparaati samale regulatsioonile.

 Riik peaks usaldama erasektorit. 

Paljudel juhtudel me olem lasknud uutel tehnoloogiatel tegutseda hallis alas, see on olnud kasulik. Riik peaks usaldama erasektorit. Neil on konkreetne majanduslik huvi, nad ei tule lihtsalt riskima. Usaldame neid, nagu 2000. aastel.


Anto Veldre: Enamus firmasid on alla 9 inimesega, mida nad teevad teeme? Ostavad roboti ja tantsivad selle ümber?

Vabaerakond peab tähtsaks huviringe.


Urmas Reinsalu: Riik on astunud digitaliseerimisel konkreetseid samme. 2011 oli sotsiaalmaksu lagi. Allhange on turvalisem meie ettevõtetele, kui ise minna. Küsimus on kapitalis, kuidas saada juurde kapitali? Ühe õigusmuudatusega teise pensionisamba puhul on võimalik opereerida suurte summadega.


Ants Miller: Tuleb korrastada maksusüsteem tervikuna, koristada ära kõik küürud. Ametnikke on palju. Tuleks lasta kõik liigsed ametnikud lahti.


Andres Vesper: Riigil on pidurid peal andmete vabasse kasutusse andmisega.


Andrei Korobeinik: On seadus, mis kohustab riigiasutusi andmeid avama, kuid neil puudub soov. Nad võivad öelda, et me võime andmed avada, aga see on tasuline. See pärsib e-riiki.

Küsimus on, mida teha nüüd ja kohe.


Rene Tammist: Eesti riik võiks olla platvorm, millest üks osa on avaandmed. Avaandmete portaal on loodud. Mitmed on tulnud juba kaasa, kuid see vajab rohkem veenmist, et kõik seadusest tulenevat kohustust täidaksid.

Pakkuda näiteks andmed, mis on meil tervishoius rahvusvahelistele ettevõtetele. See ei ole eriti edenenud tänu poliitilistele erimeelsustele.


Märt Põder: Et avaandmeid kätte ei saa, näitab et riik ei väärtusta seda. Kõikide valdkondade jaoks peaks olema kavad andmete avamiseks, et keegi ei jääks kõrvale ning et see oleks süsteemne.

Eesti on tegelenud bürokraatiaga, aga reaalse tulemuseni ei ole jõutud.

Oluline, et igaüks saaks andmeid analüüsida.


Üks konkreetne e-teenus, mis on oluline ja mille reformimisest esimesel 100 päeval alustate?


Pirko Konsa: Hea riigi teenus ei ole projekt, kus me tellime programmeerimisteenust, vaid see regulatsioon ja tarkvaralahendus peab tekkima tervikuna.

Me rakendaks põhimõtte, et kodanik esitab oma andmed üks kord ja ta ei pea neid rohkem esitama.

Lõpetame paberarvete esitamise.

Kolmas – digiregistratuur ja e-tervis korda.


Kalle Palling:  E-teenusena oleks pakkunud ka e-tervise, et töötaks nagu booking.com.

Aga asi algab muutuste juhtumisest ja mentaalsusest. Teemale peaks tekkima omanik. Riik peab usaldama erasektorit.


Andres Vesper: Meie riigijuhtimine peaks olema nii edasisidestatud kui tagasisidestatud. Meil on korralik platvorm olemas. Et meie poliitiline kultuur jõuaks uuele tasemele sellega, et võtaksime kasutusel tehnoloogia, mis meil on juba olemas.


Andrei Korobeinik: Ühekordne andmete küsimine on väga oluline. Eesti.ee tänapäeval kuidagi ilmub mobiilis. See peab pakkuma inimestele seda, mis on neile oluline, mitte sa ei pea seal menüüdes otsima. Teine oluline asi on terviseportaal.


Märt Põder: Mis asi on üldse riigisektor ja kuidas seda infoühiskonna võtmes mõista? Rääkides riigi avatusest, siis on põhimõiste intellektuaalne omand. Riigi poolt toodetud materjalid avatakse adekvaatse litsentsiga, mis peaks neil olema, et neid saaks kõik kasutada. Sama puudutab ka hariduslikke materjale. Tuleb tagada avatus.


Rene Tammist: Peaksime suurendama MKMi võimekust, andma rohkem mandaati sekkuda teiste ministeeriumite tegvusse. Teiselt poolt suurendama teiste ministeeriumite digipädevust.

Minna edasi sündmusteenuste arendamisega.

Tehisintellekti rakendamine laiemalt.


Ants Miller: Digitaliseerimine ei ole eesmärk omaette. Pädev ingliskeele tõlkemootor.


Urmas Reinsalu: Põhiküsimus on selles, et milline on meile jõukohane valitsemise maht. Riigireform on esimene samm, et avaliku sektori osakaal kahaneb.

Võtmeküsimus on suurandmete töötlemine.


Anto Veldre: Esimese asjana teeksime auditi, mis peab vastama kahele küsimusele – kas tehti õiget asja ja kas tehti õigesti.

IT minister tõsta asepeaministri tasemele.

Projekteerime riigi, nagu projekteeritakse maju või seadmeid.

 

Mis on kõige olulisem IKT seisukoht teie programmis?

 

Andres Vesper: Riik peaks jälgima, et isikuvabadus ei oleks tehnoloogiliste lahendustega piiratud.

 

Rene Tammist: E-riigi juhtimise korrastamine.  E-riigi rahastamine rohkem riigieelarvelistele vahenditele.

 

Anto Veldre: Teeme nii, et inimestel on igal pool mugav elada, et kõik saaksid igal pool hakkama, et inimestel tekiks tehnika vastu huvi.

 

Pirko Konsa: IKT on hea vahend, et meie ühiskonna elu paremaks teha, et riik oleks kohal ka väljaspool Tallinna, et oleks mugav. Meil on vaja tugevat teadust ja kooliharidussüsteemi.

 

Andrei Korobeinik: E-riigi teenuste arendus on tupikseisus. Me peame tõhustama ja parendama, aga puuduvad konkreetsed sammud. Koolihariduses peaks tegema mitu konkreetset sammu, esiteks õpetajate kõrgem palk. Rakendama inimesi, kes õpetavad muid aineid ka reaalainete peale.

Me peame avama andmed ja võimaldama erasektoril nendega tegeleda. Riik lihtsalt ei suuda.

 

Urmas Reinsalu: Rohkem kapitali turule, riigireform tuleb teha.

 

Ants Miller: Haridus. IT haridus. Peame saavutama olukorra, et meie inimestel oleks konkurentsieelis. Teadusraha suunata nii, et see ei hajuks bürokraatide omavahelisse kemplemisse.

 

Märt Põder: Viia Eesti üle infoühiskonnalt teadmusühiskonnale. Oluline on üleminek taastuvenergiale. Andmed on uus põlevkivi.

 

Kalle Palling: Iga töökoht kõrgtehnoloogia sektoris toob viis uut töökohta muudes sektorites. Selles suunas peaks Eesti minema. Rakendusuuringute keskuse loomine, 1% SKPst teadusesse, riik ei tohi segada, riik peab looma keskkonna ja usaldama neid, kes seal toimetavad.

 

Laadimine...Laadimine...