Viieseks saanud tasuta transport tõi kaose asemel hübriidbussid

"Me näeme edaspidi hõredamat graafikut ja kehvemaid sõidukeid," manas reformierakondlasest toonane rahandusministerJürgen Ligi viis aastat tagasi.

Pilt: Albert Truuväärt

Viieseks saanud tasuta transport tõi kaose asemel hübriidbussid

Oliver Õunmaa

"Me näeme edaspidi hõredamat graafikut ja kehvemaid sõidukeid," manas reformierakondlasest toonane rahandusministerJürgen Ligi viis aastat tagasi.

Samuti reformierakondlane Ants Leemets leidis, et tegu on mustkunstnikutrikiga, ning ka Juhan Parts pidas tasuta sõitu rumalaks ideeks. Mustad ennustused aga ei osutunud tõeks. "Viie aastaga on Tallinn ostnud rekordtempos uusi sõidukeid – lausa 200 miljoni euro eest," tõdes linnapea Taavi Aas.

Tänavu möödub tasuta ühistranspordi käivitamisest viis aastat. Jürgen Ligi leidis 2012. a peatsest Tallinna tasuta ühistranspordist kuuldes, et 100% hinnasoodustus linnaelanikele muudab ühistranspordi jätkusuutmatuks ja toob kaasa selle allakäigu. "Me näeme edaspidi hõredamat graafikut, kehvemaid sõiduvahendeid ja auklikumaid teid, kui see oleks muidu, samuti palju liikuvaid soojakuid seltskondadele, kellega korralik inimene ei sooviks peavarju jagada," refereeris Ligi sõnu Delfi.

"Ütleme, et ideena ma pean seda pigem rumalaks," lausus IRL-i kuuluv toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts "Aktuaalses kaameras".

Mitukümmend uut bussi

Linnavolikogu opositsionäär, reformikas Ants Leemets ei hoidnud samuti värve kokku. Tema lausus 2012. aastal Postimehes, et linn ei tea isegi, kuidas tasuta ühistransporti rahastada. "Linnavalitsus ei ole veel suutnud seda välja mõelda, sest nad on hakanud uskuma, et mustkunst on kunst ja torukübarast on võimalik küülikuid välja tõmmata," ütles ta.

Viis aastat hiljem on aga elanikele mõeldud tasuta ühistransport toonud linnale nii palju uut maksuraha, et linn soetab igal aastal mitukümmend uut bussi. "Tasuta ühistransport on toonud Tallinnale hulgaliselt uusi elanikke," nentis linnapea Taavi Aas. "Tasuta ühistransporti on investeeritud üle 200 miljoni euro, sellist raha pole Tallinna ühistransport varem kunagi näinud."

Omal ajal leidis Leemets, et Tallinna ühistransport ei ole hästi arenenud. "Kõvasti jäädakse maha Euroopa parimatest linnadest nagu München, Helsingi, Viin ja Praha. Ei ole näha trendi paranemisele, mida näitab ka reisijate arvu vähenemine hoolimata sellest, et elanike arv piirkonnas on kasvanud," rääkis ta. "Busse, trolle ja tramme ei suudeta piisavalt uuendada ja ühistranspordi kvaliteet halveneb. Tallinna busside keskmine vanus on 10,3 aastat, trollidel 9,1 ja trammidel 25,6 aastat; keskmise vanuse suurenemisega väheneb kvaliteet veelgi. Ametnikud said sellest (tasuta ühistranspordi plaanist – toim) teada ajalehest ja nüüd nad mõtlevad, mida teha uue kontaktivaba piletisüsteemiga, mis sügisest rakendada plaaniti."

Mullu oli aga Tallinna linnaliinibusside keskmine vanus kaheksa aastat ja seegi väheneb pidevalt. Nii on Eesti pealinnal Balti riikide uusim bussipark, mis meelitab sõitjaid.

Tasuta ühistranspordi vastane meedia tsiteeris tihti mõnuga ka Müncheni tehnikaülikooli noorukest magistranti Hannes Lutsu. "Kuidas kavatsetakse kõiki neid reisijaid kvaliteetselt teenindada?" küsis Luts Postimehe veergudel. "Juba praegu on Tallinnas pidevalt probleeme ühissõidukite ülerahvastatusega. Kust kavatseb linn võtta raha, et aasta jooksul soetada terve hulk uusi trolle-tramme-busse, et kasvanud nõudlust katta? Peale selle leidub Tallinna Autobussikoondise pargis küllalt busse, mille liinil hoidmine on solvang reisijale – võidunud istmed, läbipaistmatud aknad ja muu lagunenud sisseseade. Seega tuleks suunata teatud osa igal aastal hoopis investeeringuteks, et tagada ühistranspordi kvaliteet."

Tegelikult kulges kõik vastupidiselt Lutsu ennustustele. Praegu pole Tallinna bussid mitte üksnes mugavad ja moodsad, vaid ka loodussõbralikud – Euro 6 normidele vastavad diiselbussid. Hulk busse on eriti säästlikud ja loodussõbralikud hübriidbussid, mis on teistest bussidest kallimad. Ometi jätkub Tallinnal piisavalt raha, et neid osta. "Tallinn kuulub kümne hübriidirohkema Euroopa linna hulka," ütles Aas. "Trolle ja hübriidbusse arvestades liigub iga viies Tallinna linnaliinibuss elektri jõul. Lisaks on Tallinn ainuke pealinn maailmas, kus autodest keskkonnasõbralikum ühistransport on elanikele tasuta. Viie aastaga on sõitjate arv kasvanud seitse protsenti."

Juba 2013 aastal tõi see Tallinnale juurde 10 000 uut elanikku. Eelkõige kirjutasid end sisse need, kes ka tegelikult Tallinnas elavad.

Trammiga lennujaama

Tallinna ühistranspordi olukord on viimase 12 kuu jooksul muutunud 46% küsitletute arvates paremaks. 80% elanikest kasutab ühistransporti, 48%-le on see põhiline transpordiviis. 49% on öelnud, et on hakanud ühistransporti kasutama rohkem kui varem. Ühistranspordiga oli rahul 80% vastanutest, rahulolematuid oli vaid 5%. 88% küsitletuist pooldas tasuta ühistranspordi jätkumist, 2% oli selle vastu.

Lutsul jätkus toona kriitikat ka trammide pihta, kuid viis aastat hiljem on olukord hoopis teine, kui ta arvas olevat. Linn vahetas välja kõik trammirööpad ning ehitas lennujaama viiva teeharu. Uutel rööbastel vurab juba praegu 20 uut Hispaania trammi. Lisaks on Tšehhimaal moodsamaks ehitatud kaks KT4 ja 12 madalapõhjalist KT6 trammi. "Praegu on Tallinnal kokku 40 uut trammi," rääkis Aas.

Nüüd on linnal plaanis rajada ka sadamasse viiv trammitee haru, selleks kavatsetakse soetada esiteks 19 miljoni euro eest kaheksa uut trammi ning hiljem optsiooniga veel vähemalt 20.

 

Reformikas asus juba kuu aja pärast ühistransporti kiitma

Tallinna tasuta ühistranspordist on saanud rahvusvaheline edulugu, mille õnnestumist kiitis reformikas Jürgen Ligi (pildil) ja laiendamist nõudis IRL-i poliitik Raivo Aeg.

Tallinna tasuta ühistransport on innustanud tasuta sõite sisse seadma ka paljusid teisi Euroopa linnu, näiteks Dunkerque linna Prantsusmaal ja Slovakkia pealinna Bratislavat.

Tasuta ühistranspordi vastane kriitika on ka kodumaal vähenenud. "Juba 2013. aastal, kui ühistransport oli Tallinnas olnud tasuta üks kuu, teatas Jürgen Ligi ühes saates, et sellega on läinud üllatavalt hästi," rääkis linnapea Taavi Aas. "Ligilt, kes on poliitiku kohta hämmastavalt otsekohese ütlemisega, oponentide kohta sellist kiitust eriti tihti ei kuule. Ka Raivo Aeg ütles, et tasuta ühistransporti tuleb laiendada kõigile ja lõpetada tülikas valideerimiskohustus. Kui keegi tänapäeval tasuta ühistransporti kritiseeribki, näitab see, et halvasti ütleja pole ise ühissõidukiga sõitnud."

Tallinnast inspireerituna kavatseb uus valitsus tasuta ühistransporti rakendada ka maakondades.

 

JASSI ZAHHAROV: Müts maha tasuta ühistranspordi loojate ees!

"Müts maha inimeste ees, kes on tasuta ühistranspordi loonud ja selle eest seisnud," ütles ooperlaulja Jassi Zahharov.

Nii ütles Zahharov Pealinnale 2015. aastal. "Tasuta ühistransporti algul hurjutati, aga tegelikult on see oma eluõigust tõestanud ja annab linnale ainult juurde," lisas ta.

"Arvan, et tasuta ühistransport tooks kindlasti sõitjaid juurde," ütles näitleja Ita Ever Pealinnale 2012. aastal. "Tasuta sõit kõigile oleks meeldiv. Näiteks lastega peredel, kel praegu rahaliselt raske, oleks nii tunduvalt kergem liigelda. Tallinnas on super sõita, olen saanud kõik oma asjad linnas ära ajada."

Näitleja Ülle Kaljuste leidis 2012. aastal, et tasuta ühistransport tõstab sõitjate arvu. "Kui rahaallikad on olemas, siis miks mitte," lausus ta. "Ka mina kasutan aeg-ajalt Tallinnas ühistransporti ja aja jooksul on see läinud paremaks. Sõidugraafikutest peetakse reeglina minuti pealt kinni. Kui varem tuli bussi peale suisa trügida, siis nüüd kõik sujub."

Laulja Koit Toome tegi oma esimese tasuta bussireisi 2013. aasta 1. jaanuaril ehk kohe, kui tasuta sõidud kehtima hakkasid. "Täitsa mugav ja mõnus oli," rääkis Toome Naistelehele. "Ma usun, et hakkan seda teinekordki kasutama. Mul läheb ju maja eest tramm ja kui on teatrisse või kesklinna minek, kuhu on vaid paar peatust sõita, siis miks mitte. Mina usun, et paljudele inimestele on see väga suur asi, et ühistransport on nüüd tasuta."

Laadimine...Laadimine...