Loodus

Keskkonnaühendused: tselluloositehasega võivad kaasneda suured ohud

Keskkonnaühendused: tselluloositehasega võivad kaasneda suured ohud

Keskkonnaühenduste hinnangul kaasnevad ligi miljard eurot maksva puidurafineerimistehase rajamisega märkimisväärsed ohud. Tõenäoliselt halveneb Eesti metsade olukord ning Emajõe ja Peipsi järve vee seisundid, tõid ühendused muu hulgas välja. Lisaks teeb muret riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata. Näiteks Taavi Rõivase valitsus otsustas vähendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ja CAN Europe hindas seda räpaseks maksukingituseks.

Pomerants nimetas USA kliimaleppest taganemist kahetsusväärseks

Pomerants nimetas USA kliimaleppest taganemist kahetsusväärseks (1)

Keskkonnaminister ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Marko Pomerants taunis USA presidendi Donald Trumpi taganemist Pariisi kliimakokkuleppest, nimetades seda "kahetsusväärseks". Trumpi otsust kliimaleppest taganeda kritiseeris reedel esimese Eesti valitsuse liikmena sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul hakkab USA nüüd arengumaastuma.

Kotka-Repinski: tsirkus läinud, loomad terved

Kotka-Repinski: tsirkus läinud, loomad terved

Riigikogu liikme Siret Kotka-Repinski sõnul on vaja seaduseelnõud, mis kehtestab loetelu, milliseid loomaliike on lubatud tsirkustes, loomalaatadel, -näitustel ja muudel avalikel üritustel meelelahutuslikul eesmärgil kasutada, kuna paljud loomapidajad ei suuda tsirkustes ja muudel avalikel üritustel tagada loomade kaitset ja heaolu.

Joonas Laks: kliimakatastroofi on kohalikel tasanditel võimalik juba oma silmaga näha

Joonas Laks: kliimakatastroofi on kohalikel tasanditel võimalik juba oma silmaga näha

"Näeme, kuidas on sagenenud tormide esinemine ning meretaseme tõusust on väikesaared juba meeleheitel. Kliimamuutuse järelmeid saame juba hakata vaikselt nägema, aga keegi veel siiamaani täpselt ei tea, mis juhtub, kui ületame tagasitee künnise ehk selle, et kliimasoojenemine läheb juba nii käest ära, et enam ei ole võimalik seda kuidagi tagasi keerata," ütles erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks.

Looduskaitsekuul arutatakse Euroopa Liitu kuulumise eeliste üle

Looduskaitsekuul arutatakse Euroopa Liitu kuulumise eeliste üle

Pühapäeval algaval looduskaitsekuul arutletakse selle üle, milline on Eesti osa Euroopa loodushoius, mis on meie riigis need erilised loodusväärtused, mida mujal ei leidu ja mille säilimise eest peame hoolt kandma, samuti selle üle, mida on meie loodushoiule andnud Euroopa Liitu (EL) kuulumine.

Ain Järve: Kadrioru park on Eesti esimene botaanikaaed

Ain Järve: Kadrioru park on Eesti esimene botaanikaaed

"Kadrioru park kuulub Euroopas 500 pargi hulka, mida inimene peaks oma elu jooksul külastama," ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. "Loomulikult ei suuda ükski inimene nii palju parke ära vaadata, aga vaieldamatult on Kadrioru pargi eelis see, et sellel väikesel territooriumil on ju tegelikult kogu tema ajalugu talletatud."

Fotokonkurss ärgitab linnast loodust otsima

Fotokonkurss ärgitab linnast loodust otsima

Kuni 20. maini saab esitada fotosid linnalooduse fotokonkursile "Metsik linn". Konkursi eesmärgiks on suunata inimesi märkama ja väärtustama loodust linnaruumis ning inspireerida seda jäädvustama.

Izmailova: puupõllud ei asenda päris metsa

Izmailova: puupõllud ei asenda päris metsa (2)

Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova ütles kommentaariks Erametsakeskuse korraldatud puuistutustalgute kohta, et uute puude istutamine on küll tore, kuid monokultuursed samavanuseliste puude rivid ei suuda asendada päris metsa.

Kevadpüha pakub kuni 14 soojakraadi

Kevadpüha pakub kuni 14 soojakraadi

Kevadpüha pakub kohati kuni 14 soojakraadi, samas öösel tuleb mitmel pool jätkuvalt arvestada ka miinuskraadidega. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub edelatuul 4-10, öö hakul põhjarannikul puhanguti 14 m/s.

FOTOD! Loomaaias tähistati vahvat konnapäeva

FOTOD! Loomaaias tähistati vahvat konnapäeva

2009. aastal hakkas kahepaiksete kaitseorganisatsioon Save the Frogs aprilli viimasel laupäeval tähistama päeva "Päästke konnad!", et tõsta inimeste teadlikkust nende üha suuremasse ohtu sattuvate loomade olukorrast. 

Evelin Piirsalu: Eestis raisatakse 50 000 tonni toitu aastas

Evelin Piirsalu: Eestis raisatakse 50 000 tonni toitu aastas

"Kui globaalne toidu raiskamine oleks riik, siis tema aastane süsiniku jalajälg oleks maailma riikide võrdluses kolmandal kohal. Kõrgem on ainult Hiina ja USA süsiniku jalajälg," lausus SEI Tallinn vanemekspert Evelin Piirsalu. "Eestis raisatakse toitu kogu toiduahelas umbes 50 000 tonni aastas. Seda nii toiduainetööstuses, kauplustes, restoranides kui kodumajapidamistest."

Päästeamet: iga päevaga kasvab kulupõlengute ulatus

Päästeamet: iga päevaga kasvab kulupõlengute ulatus

"Möödunud ööpäev torkas Tallinnas ja Harjumaal taas silma kasutuseta hoonete tulekahjude ning kümnete kulupõlengutega. Iga päevaga muutub kulupõlengute pindala suuremaks ja ka kulupõlengute arv kasvab," teatas päästeameti Põhja päästekeskus.

Uuring: kaovad märgades ja lagedates soodes elanud linnuliigid

Uuring: kaovad märgades ja lagedates soodes elanud linnuliigid

Soode haudelinnustiku seire tulemused näitavad Puhatu soostiku linnuelupaikade seisundi allakäigu jätkumist. Puhatu soostik oli enne põlevkivi avakaevandamise alustamist Viivikonna, Sirgala ja Narva karjäärides Eesti suurim soostik. Praeguseks on Puhatu soostikust ligikaudu pool hävinud.

Inimkond on prügiga tekitanud uue geoloogilise kihi

Inimkond on prügiga tekitanud uue geoloogilise kihi

Kõik meie tekitatud "tehnofossiilid" jätavad planeedile jälje. Suurem osa inimesi seostab geoloogilisi kihte ammu möödunud ajastutega - fossiilide ja iidsete korallidega. Paraku oleme praegu loomas planeedi ümber enda prügikihti, mis kestab meist endist palju kauem.

Mihkel Kangur: põllumajandussaaki jätkub veel vaid 60 aastaks

Mihkel Kangur: põllumajandussaaki jätkub veel vaid 60 aastaks

"ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et meil on jäänud koristada veel 60 saaki ehk ilmselt kusagil 60 aasta jooksul kahanevad toidu kasvatamise võimalused maakeral nii dramaatiliselt, et muutub raskeks toita kogu maakeral elavat rahvahulka," ütles ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur. "Muldade kvaliteedi langus on seotud ka pestitsiidide liigse kasutamisega. Keemiatööstus on väga jõuliselt tunginud toidu tootmisesse."

KODANIKUÜHENDUS: Eesti metsaseadus on loodud lühinägelikult, justkui sellel polekski pikaajalist mõju

KODANIKUÜHENDUS: Eesti metsaseadus on loodud lühinägelikult, justkui sellel polekski pikaajalist mõju

"Olukorras, kus suurtöösturid üha enam väikeomanike maid kokku ostavad, on neil üha hõlpsam suuri tükke maha raiuda. Seega tekib kahtlus, et väikeomanike toetamise õigustuse tähe all soodustatakse tegelikult suuromanike suuri lageraieid," kritiseerib kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ettepanekut eemaldada metsaseadusest naaberkinnistute raieplaanidega arvestamise kohustust. Lugemisel olev metsaseadus on ühenduse hinnangul lühinägelik ja loodusvaenulik.

Algas suur konnade kevadränne

Algas suur konnade kevadränne

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne, mistõttu kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke aitama konni üle rändeteedega ristuvate maanteede ning toetama konnatalguid Hooandjas.

Puupäevad botaanikaaias

Puupäevad botaanikaaias

8. ja 9. aprillil korraldab Tallinna botaanikaaed dendropäevad. 8. aprillil kella 11-15 on palmimajas seenekasvatuse töötuba ja kell 11.30 ja 13.30 õunapuude lõikamise töötuba, ning kell 12 ja 14 algavad ekskursioonid "Põnevad puittaimed".

Kodanikuühendus: rahvas ootab kaasamist tohutu tehase rajamisplaanidesse

Kodanikuühendus: rahvas ootab kaasamist tohutu tehase rajamisplaanidesse

Plaanitava hiiglasliku tselluloositehase maksumus ulatuks miljardi euroni ja tehas neelaks kuni kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas. "Keskkonnaministeerium tahab teha Eesti metsadest ühtlaselt liigivaesed tööstuslikud puupõllud, aga meie kõneleme vana, elurikka metsa kaitseks, nagu seda meie kultuuris juba ammust ajast tuntud on," selgitab EMA  koordinaator Linda-Mari Väli.

FOTOD JA VIDEO! TULED KUSTU: Täna on Maa tund!

FOTOD JA VIDEO! TULED KUSTU: Täna on Maa tund!

Maa tund juhib tähelepanu kliimamuutustele ja globaalsele soojenemisele. Maa ressursid on piiratud ning inimesed peavad neid kasutama jätkusuutlikult. Ülemaailmse aktsiooniga Maa tund (Earth Hour) lülitatakse kohaliku aja järgi kell 20.30 tunniks ajaks välja mittehädavajalik valgustus.

Rohelised: Eesti mets ei ole masspõletamiseks valmis

Rohelised: Eesti mets ei ole masspõletamiseks valmis (2)

"Kütta puiduga katlaid, mille kasutegur on alla 45 protsendi, on väärtusliku loodusvara raiskamine," sõnas Eestimaa Roheliste esimees Aleksander Laane. Roheliste kinnitusel ei ole Eesti valmis kolme miljoni tihumeetri puidu põletamiseks Eesti Energia põlevkivikateldes, nagu energiahiid on planeerimas riigikogus esimese lugemise läbinud metsaseaduse muudatuste toel.

Artur Talvik: metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid

Artur Talvik: metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid (1)

"Eesti metsad on sattunud pärast sõjajärgset massraiet suurima raiesurve alla. Eesti Energia tahab Auvere jaamas massiliselt puitu põletada, Riigimetsa Majandamise Keskus täidab kasvavas mahus riigieelarvet," rääkis riigikogulane Artur Talvik. "Rikas mets on üks suuri Eestis elamise eeliseid ning meie kuvandi ning kultuuri osa. Eesti rahva enesetunne on kehv, sest metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid."

Tokyos lõid kirsid õitsele

Tokyos lõid kirsid õitsele

Tokyos algas täna ametlikult kirsipuude õitsemise aeg, mis tähistab jaapanlastele kevade algust. Kauaoodatud teade tuli keskmisest viis päeva varem. Kirsid on täies õies märtsi lõpuks.

Soomaal algas kanuuhooaeg

Soomaal algas kanuuhooaeg

Soomaa loodusgiidi Aivar Ruukeli sõnutsi toimus viimane kelgumatk külmunud heinamaadel neljapäeval, aga juba laupäeval võeti ette kanuuretk.

FOTOD! Lapsed kogusid üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise

FOTOD! Lapsed kogusid üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise

Ligikaudu 15 500 last kogus Eesti ühe suurima keskkonnakampaania "Küünlaümbriste jaht" ja "Patareijaht" käigus nelja kuuga üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise ning rohkem kui 1,1 miljonit kasutatud patareid. Kampaania toimus juba neljandat aastat järjest. 

Laadimine...Laadimine...