Loodus

FOTOD JA VIDEO! TULED KUSTU: Täna on Maa tund!

FOTOD JA VIDEO! TULED KUSTU: Täna on Maa tund!

Maa tund juhib tähelepanu kliimamuutustele ja globaalsele soojenemisele. Maa ressursid on piiratud ning inimesed peavad neid kasutama jätkusuutlikult. Ülemaailmse aktsiooniga Maa tund (Earth Hour) lülitatakse kohaliku aja järgi kell 20.30 tunniks ajaks välja mittehädavajalik valgustus.

Rohelised: Eesti mets ei ole masspõletamiseks valmis

Rohelised: Eesti mets ei ole masspõletamiseks valmis (2)

"Kütta puiduga katlaid, mille kasutegur on alla 45 protsendi, on väärtusliku loodusvara raiskamine," sõnas Eestimaa Roheliste esimees Aleksander Laane. Roheliste kinnitusel ei ole Eesti valmis kolme miljoni tihumeetri puidu põletamiseks Eesti Energia põlevkivikateldes, nagu energiahiid on planeerimas riigikogus esimese lugemise läbinud metsaseaduse muudatuste toel.

Artur Talvik: metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid

Artur Talvik: metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid (1)

"Eesti metsad on sattunud pärast sõjajärgset massraiet suurima raiesurve alla. Eesti Energia tahab Auvere jaamas massiliselt puitu põletada, Riigimetsa Majandamise Keskus täidab kasvavas mahus riigieelarvet," rääkis riigikogulane Artur Talvik. "Rikas mets on üks suuri Eestis elamise eeliseid ning meie kuvandi ning kultuuri osa. Eesti rahva enesetunne on kehv, sest metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid."

Tokyos lõid kirsid õitsele

Tokyos lõid kirsid õitsele

Tokyos algas täna ametlikult kirsipuude õitsemise aeg, mis tähistab jaapanlastele kevade algust. Kauaoodatud teade tuli keskmisest viis päeva varem. Kirsid on täies õies märtsi lõpuks.

Soomaal algas kanuuhooaeg

Soomaal algas kanuuhooaeg

Soomaa loodusgiidi Aivar Ruukeli sõnutsi toimus viimane kelgumatk külmunud heinamaadel neljapäeval, aga juba laupäeval võeti ette kanuuretk.

FOTOD! Lapsed kogusid üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise

FOTOD! Lapsed kogusid üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise

Ligikaudu 15 500 last kogus Eesti ühe suurima keskkonnakampaania "Küünlaümbriste jaht" ja "Patareijaht" käigus nelja kuuga üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise ning rohkem kui 1,1 miljonit kasutatud patareid. Kampaania toimus juba neljandat aastat järjest. 

Reostustõrjeplaan on endiselt esitamata 56 sadamal

Reostustõrjeplaan on endiselt esitamata 56 sadamal

Keskkonnainspektsioon hakkab vastutusele võtma reostustõrjeplaani esitamata jätnud sadamaid; praegu on 103 sadamast reostustõrjeplaan olemas 40 sadamal, seitse reostustõrjeplaani on kooskõlastamisel ning 56 sadamat ei ole seda esitanud.

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal üle 17 400 metssea
Loodus Eesti

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal üle 17 400 metssea

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 17 415 metssiga ja koos jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isenditega vähenes metssea asurkond 18 338 isendi võrra, millega võib üleriigilise 18 272 metssea küttimiskohustuse täidetuks lugeda.

Jäätmeveo vabaturg on Männikule tekitanud hiigelprügila

Jäätmeveo vabaturg on Männikule tekitanud hiigelprügila

"Inimesed annavad jäätmeid ikkagi liiga kergekäeliselt üle isikutele, kes ei tohiks jäätmeid vedada ega jäätmekäitlusega tegeleda," ütles Tallinna Munitsipaalpolitsei menetlusosakonna juhtivinspektor Toomas Rebane  kelle sõnul leitakse jäätmevedajad kas tuttavate või kuulutuste kaudu ning vaadatakse vaid soodsat hinda, mitte aga seda, kuhu prügi tegelikult jõuab.

Soomaa üleujutus kogub hoogu

Soomaa üleujutus kogub hoogu

Soomaa giid ja turismiettevõtja Algis Martsoo arvas, et hoolimata lumepuudusest üleujutus ikkagi algab. "Suurveele siiski tänavu kevadel suuri panuseid ei tee," märkis ta.

Tallinna noored kutsuvad Astangu koristustalgutele

Tallinna noored kutsuvad Astangu koristustalgutele

"Meeletult kurvaks teeb fakt, et piirkonnas, kus kasvavad kaks Eesti kõige rangema kaitse alla kuuluvat taime - rohe-raunjalg ja püstkivirik - vedeleb suures koguses autorehve, vanu aknaraame ning muud olmeprügi," ütles Tallinna linna noortevolikogu esimees Triinu-Liis Paabo.

Tuuliki Kasonen: tuuleenergia potentsiaali takistavad kaitseministeeriumi piirangud ning inimesed

Tuuliki Kasonen: tuuleenergia potentsiaali takistavad kaitseministeeriumi piirangud ning inimesed

"Tuule ressurssi on meil piisavalt, et 100%-line taastuvenergiale üleminek teoks teha," kinnitas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen, kelle sõnul praegu tuleb tuulest 9% elektrit, mida on üsna vähe. "Maismaatuulikute puhul võivad takistuseks saada kaitseministeeriumi ja looduskaitse piirangud, samuti inimeste soovid. Meretuule energiata taastuvenergiale üleminek võimalik ei ole."

CARDIFFI ÜLIKOOLI PROFESSORID: Rikkus on suurimaks ohuks keskkonnale

CARDIFFI ÜLIKOOLI PROFESSORID: Rikkus on suurimaks ohuks keskkonnale

Rikkusest unistades unustab enamus ära, et luksuslikul elustiilil on ka oma hind, mis on mõõdetav keskkonnakahjustustes. "Eralennuk toodab ühe 1 386.6 km pikkuse lennuga Aspeni suusakuurortist San Franciscosse 4,4 tonni süsinikdioksiidi. Terve aasta autoga sõites tekib aga ainult 1 600 kg süsinikdioksiidi," tõid Cardiffi ülikooli professorid Anne Touboulic ja Peter Wells näite sellest, kui suurt kahju ülirikaste pillav elustiil keskkonnale tekitab.

Turbafirma jäi uue kaeveloata

Turbafirma jäi uue kaeveloata

"Põhimõtteliselt on keeldumise põhjuseks inimeste veeküsimus, kaevud on hukas. Uuringud ei ütle küll üheselt, et kaevandamine on süüdi, kuid on vaja teada saada, mis selle vee halvaks teeb," selgitas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Metssigade arvukuse piiramine Paljassaare hoiualal

Metssigade arvukuse piiramine Paljassaare hoiualal

Tallinna Keskkonnaamet annab teada, et reedel, 17. veebruaril toimub Paljassaare poolsaarel metssigade arvukuse piiramine. Ligipääs Paljassaare hoiualale ning Katariina kaile on külastajatele suletud kella 6:00-st kuni kella 15:00-ni.

Mustla elab hundihirmus

Mustla elab hundihirmus

Mustla elanik Toomas Uibo nägi kahe hundi jälgi ühel läinud nädala hommikul oma koduõuel Põllu tänaval. Neid uurides selgus, et üks oli aknast sisse vaadanud ja teine pidanud tee ääres vahti.

Eestis pannakse paika kliimapoliitika pikaajaline siht

Eestis pannakse paika kliimapoliitika pikaajaline siht

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise kliimapoliitika põhialuste eelnõu aastani 2050, milles lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja valdkondlikes ning kogu majandust hõlmavates poliitikasuunistes, millega nähakse ette selge teekond kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

TEADLASTE HOIATUS: Praegused kliimamuutuste mudelid alahindavad probleemi tõsidust

TEADLASTE HOIATUS: Praegused kliimamuutuste mudelid alahindavad probleemi tõsidust

Värskes inimeste ja planeedi suhed käsitlenud uuringust selgus, et kliimamuutused on ainult üks mitmetest omavahel seotud ohtudest, mis Maa inimelukõlbmatuks muuta võib. "Ilma tõelise tagasiside ja andmete arvestamiseta ei saa neid süsteeme ennustuste tegemiseks kasutada. See mudel võib reaalsusest väga kiiresti lahkneda," nentis Marylandi Ülikooli atmosfääri ja ookeaniteaduste teaduskonna professor Eugenia Kalnay.

ANNA HÄÄL! Aita Russalka tammel saada Euroopa aasta puuks!

ANNA HÄÄL! Aita Russalka tammel saada Euroopa aasta puuks!

"Tammel on oma lugu rääkida sellest, kuidas elanike soovil linnavõim Reidi tee planeeringu nii ümber kavandas, et tamm alles jääb!" selgitas arborist Heiki Hanso, miks Euroopa aasta puuks kandideeriv Russalka tamm niivõrd eriline on. "See on eeskuju vääriv pretsedent kogu Euroopa jaoks!"

Aleksander Laane: raiet soosiva metsapoliitikaga õigustatakse Auvere elektrijaama investeeringut

Aleksander Laane: raiet soosiva metsapoliitikaga õigustatakse Auvere elektrijaama investeeringut

Riigikontrolli auditist ilmnes, et RMK raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi – hoogsamalt, kui sellelaadne end taastoota jõuab. Eestimaa Roheliste esimehe Aleksander Laane sõnul kasutatakse meie metsa nii kasumi saamiseks kui ka Eesti Energia tegevuse õigustamiseks. "3,5 -3,7 miljonit tihumeetrit puitu tahetakse toppida Auvere katlasse ja seda vaid selleks, et Auvere investeering kuidagigi ilusaks värvida."

Karula rahvuspargis tehti jõhkrat raiet

Karula rahvuspargis tehti jõhkrat raiet

Valga- ja Võrumaa piiril Antsla lähistel asuvas Karula rahvuspargis tehti sihtkaitsevööndis raadamist kuni nelja meetri laiusel alal ehk 0,3 hektari ulatuses olemasoleva tee rekonstrueerimiseks.

ALEKSANDER LAANE: Põlevkivi kaevandamine on kuritegu Eesti elanike vastu

ALEKSANDER LAANE: Põlevkivi kaevandamine on kuritegu Eesti elanike vastu

"Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suurendamine on otseses vastuolus Eesti parlamendi ja valitsuse poolt äsja vastu võetud pika-ajaliste majandus-, energia- , kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkidega," nentis keskkonnaekspert Valdur Lahtvee. "Tegemist on jätkuva ökotsiidiga ehk kuriteoga Eesti elanike vastu," nõustus erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane.

HUNDID KÄIVAD NAGU TOIDUPOES: Kesine toidulaud ajab metsakutsad koeri murdma

HUNDID KÄIVAD NAGU TOIDUPOES: Kesine toidulaud ajab metsakutsad koeri murdma

Tartumaal kaob sel talvel huntide kõhtu keskmiselt üks koer nädalas ja teateid külasid piiravatest huntidest on tulnud teistestki maakondadest. "Hunt on loom, kes asjata ei taha riskida ja püüab toidu vähese energiakuluga kätte hankida," põhjendab Eesti tuntuimaid hundi-uurijaid Ilmar Rootsi, miks hundid on asunud koeri murdma ja inimesi hirmutama.

Ühendused: riik andis maapõue strateegiaga tutvumiseks vähe aega

Ühendused: riik andis maapõue strateegiaga tutvumiseks vähe aega

"Kolmekümne aastaga jõuab parasjagu Eesti maapõue üles sonkida ja ise jõuame selleks ajaks pensionile jääda. Siiski, kas ei peaks nii suurt otsust pikemalt arutama kui kaks nädalat?" küsis Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindanud ekspert Kristjan Piirimäe. "Vägisi jääb mulje, et dokumendile ei oodata sisulist tagasisidet ega avalikku arutelu."

Analüüs: 20 aastaga on maha raiutud 37 protsenti salumetsadest

Analüüs: 20 aastaga on maha raiutud 37 protsenti salumetsadest

Riigi maadel on maha raiutud nii suur osa vanadest salumetsadest, et vajalikus mahus kaitse alla võtmiseks neid enam pole. Metsade kaitse alla võtmisega on 15 aastat viivitatud. "Metsade intensiivse majandamise tulemusel peame loodusteadlaste arvutatud miinimumi tagamiseks võtma kaitse alla ka noori ja väiksema loodusväärtusega metsi, loodetavasti veel mitte raiesmikke nagu on hoiatavaid näiteid teistest riikidest," ütles Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür.

UURIJAD: Kliimateadus on kallutatud rikaste riikide huvides

UURIJAD: Kliimateadus on kallutatud rikaste riikide huvides (1)

Vähene huvi vaeseid riike mõjutavate probleemide, nagu kliimamuutustega kohanemine, vastu mõjutab rahvusvahelise teadlastenõukogu hinnangul ka globaalseid kliimakokkuleppeid. Rikaste riikide domineerimine ülemaailmsetel läbirääkimistel takistab efektiivse globaalse kliimapoliitika välja töötamist.

Linn võtab Merimetsa looduskaitse alla

Linn võtab Merimetsa looduskaitse alla

Tallinna linn on otsustanud võtta kaitse alla ligikaudu 60 ha suuruse ala Merimetsast ja sellest lõuna poole jäävatest niitudest. Valdav osa kaitseala moodustamiseks vajalikest formaalsustest on juba tehtud ja 19. jaanuaril kell 17.00 seisab Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses ees avalik arutelu.

Keskkonnakirve sai valitsus põlevkivi ressursitasude alandamise eest

Keskkonnakirve sai valitsus põlevkivi ressursitasude alandamise eest

"Riik peaks toetama põlevkivitööstuse negatiivse mõju vähendamist keskkonnale ja kliimale, seda iseäranis värskelt jõustunud Pariisi kliimaleppe valguses," kommenteeris EKO koordinaator Riho Kinks valitsusele ja riigikogule aasta keskkonnavaenulikuma teo tiitli andmist. "Väga kahetsusväärne, et selle asemel võeti vastu otsus, mis vähendab veelgi ettevõtete vastutust meie elukeskkonna saastamisel."

Troopikamajja kolis maailma suurim kärnkonn

Troopikamajja kolis maailma suurim kärnkonn

Troopikamaja ekspositsiooni kolis aasta lõpus täiendust, nimelt,  maailma suurim kärnkonn, kes on  väga kohanemisvõimeline ellujääja ja ablas õgija ning kelle nahanäärmete piimjat mürki on pärismaalased kasutanud nooleotste mürgitamiseks. 

Lõppev aasta ületas kõik kuumarekordid

Lõppev aasta ületas kõik kuumarekordid

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni teatel tõi lõppev aasta rekordkuumuse, mil globaalne temperatuur tõusis suures osas inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste tõttu 1,2 kraadi. "Kliima on purustanud 2016. aastal rekordid," sõnas WMO peasekretär Petteri Taalas, kelle sõnul võib paljusid praeguseid hädaolukordi põhjendada just kliima soojenemisega. "Põud, üleujutused ja troopilised tsüklonid maapiirkondades raskendavad miljonite inimeste sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut." 

Laadimine...Laadimine...