ALEKSEI TUROVSKI: Mesilaste hävimine oleks globaalne katastroof

Nii terves maailmas, kui ka Eestis hävitab agar taimekaitsevahendite kasutamine miljardeid mesilasi. "Tänapäeva uurimused näitavad, et putukamürgid ja taimehaiguste tõrjevahendid mõjutavad oluliselt mesilaste käitumist ja füsioloogiat," ütles Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kelle sõnul jääb mürk mulda mitmeks aastaks. "Ma ei imestaks, kui see oleks täiesti ökoloogiline katastroof, kui mesilased kaoksid," sõnas zooloog Aleksei Turovski.

Pilt: Scanpix

ALEKSEI TUROVSKI: Mesilaste hävimine oleks globaalne katastroof (1)

Ott Rammo

Nii terves maailmas, kui ka Eestis hävitab agar taimekaitsevahendite kasutamine miljardeid mesilasi. "Tänapäeva uurimused näitavad, et putukamürgid ja taimehaiguste tõrjevahendid mõjutavad oluliselt mesilaste käitumist ja füsioloogiat," ütles Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kelle sõnul jääb mürk mulda mitmeks aastaks. "Ma ei imestaks, kui see oleks täiesti ökoloogiline katastroof, kui mesilased kaoksid," sõnas zooloog Aleksei Turovski.

Lääne-Virumaa Inju küla mesinik Maire Valtin leidis möödunud neljapäeva hommikul oma mesitarudest surnud mesilased. Neid võis tema hinnangul olla miljoneid. Põhjuseks peab mesinik mürgistust. Analüüside tulemusi ootab Põllumajandusamet taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepa sõnul kõige esimese ajana reedeks.

Eile teatas ka Edelaraudtee, et hakkab raudteetamme pritsima ning soovitas mesinikel tarud kuueks päevaks kinni panna, mis on ekspertide sõnul aga võimatu. "Tarusid ei saa kinni panna kuueks päevaks, isegi mitte kuueks tunniks," ütles Eesti Mesinike Liidu tegevjuht Marianne Rosenfeld.

Enneolematu kahju

Üle 20 aasta mesilat pidanud Maire Valtin ei ole kahju veel kokku arvestanud. "Ma ei pea seda praegu põhiliseks. Ma üritan oma mesilasi päästa. Need, kes on alles, tarumesilased, et needki ellu jääksid," ütleb mesinik ajalehele Pealinn.  Praegu on tema sõnul oluline samm see, et ta suudaks päästa pered, et nad oleksid võimelised natukenegi edasi arenema. "Toon siin praegu metsagruppidest noori mesilasi juurde ja üritan teha, mis minu võimuses."

Mesilasperede taastamine võtab tema selgitusel väga palju aega, sest tarumesilased saavad lennuvõimeliseks alles kuskil 10-14 päevaga. "Aga kuna lennumesilased kõik hukkusid, siis peavad tarumesilased minema varem välja, aga nad ei ole selleks valmis. Nad ei ole välja arenenud, et lennata põldudele korjele. Ja tavaliselt hukkuvad ka need. Siis haue, mis on kooruvad mesilased ja vaglad, ka need hävivad, sest et neid ei soenda ja ei toida keegi. Igatahes mul on täielik vaikus siin mesilas praegu," räägib mesinik.

Maris Raudsepp möönab, et antud juhul on tegemist pretsedenditu juhtumiga: "See Lääne-Virumaa juhtum on selles mõttes küll erakordne, et nii massiliselt hukkunud mesilasi pole meie inspektorid varem näinud."

Näljased mesilased lendasid mürgitatud taimedele

Valtin on Eesti Mesinike Liidus tegev mesinike nõustajana ja käinud mesinike probleemidest ka põllumeestele rääkimas. "Ma käisin jaanuaris esinemas KEVILI Põllumeeste Seltsi ees Tartus ja siin Lääne-Virumaal ning rääkisin kõikidest probleemidest, mis mesinikel just seoses nende mürgitamistega on," rääkis ta.

"Ma saan põllumeestest ka aru, aga asi on selles, et õitsvaid asju ei tohi pritsida ei päeval ega öösel. Ja praegu just tundus, et pritsimine oligi õitsvatele asjadele, aga öösel. Ja järgmisel hommikul oli ilus päike ja kuna mesilased on nii pikalt tarus olnud, siis lendsid nad kõik välja korjele, sest olid näljas," selgitas mesinik.

Raudsepa sõnul on aga mesilaste kaitsmise eesmärgil keelatud nii taimekaitsevahendite õhust pritsimine kui õitsvate taimede pritsimine.
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab, et mesilane kahjuks ei tunne ära õisi, mis on mürgijääkidega. "Ta ei erista neid ja ta külastab neid samamoodi nagu igat tavalist õit, sest sellist kohastumist mesilase evolutsioonis ei ole. Nemad on maakeral olnud palju kauem kui inimesed," rääkis ta.

Mürk levib üle taru

Zooloog Aleksei Turovski sõnul jagavad sotsiaalsed putukad nagu mesilased kogutud toitu kogu peregrupi ulatuses suust suhu. Nii et kui keegi mesilastest toob mingisugust mürki, siis ta jõuab seda jagada umbes 12-20 protsendile taruelanikest.
"Mürgijäägid jäävad ikkagi nii õietolmu kui ka nektarisse," rääkis emeriitprofessor Luik. "Ja seda viiakse tegelikult tarru. Emamesilane on ilmselt rohkem isoleeritud, sest tarus on n.ö ammed, kes toidavad seal noori mesilasi. Nad püüavad nagu filtrid, nemad peaksid kõik halvad asjad endasse koguma, et järglaskond oleks terve."

"Tegelikult läheb  osa sellest ikkagi mingil määral läbi. Ja ma võin konkreetselt öelda seda, et minu seitse mesilasperet, mis mõni aasta tagasi sügisel samuti hukkus, siis seal oli nii, et vahas oli nii putukamürkide jääke, oli umbrohutõrjevahendeid, näiteks Glüfosaati ja Roundupi," jätkas Luik lisades, et jäägid jäävad ka mulda ja tulevad ka uuel aastal taimedega üles.

"On olemas tugevad vihjed, et see toksikant mõjutab väga tõsiselt pere juhti, emamesilast. Kontroll mesilaste käitumise üle peres hakkab nõrgenema.Sellele vastatakse tavaliselt sülemite moodustamisega ja äralendamisega," lisas Turovski. Ka professor Luik kinnitab, et ained mõjutavad nii mesilaste käitumist kui ajutalitlust.

"Tänapäeva uurimused, ka Maaülikooli uurimused, näitavad seda, et mitte ainult putukamürgid, vaid ka näiteks taimehaiguste tõrjevahendid mõjutavad oluliselt mesilaste käitumist ja füsioloogiat. Eriti hull on see olukord seepärast, et tegelikult kasutatakse põllul ju umbrohu tõrjevahendeid, kasutatakse haiguste tõrjevahendeid ja kasutatakse putukatõrje vahendeid," rääkis professor Luik. "Nende puhul on olemas n-ö toime tugevdamise efekt, ehk nad on enamasti koostoimes ohtlikumad kui kõik eraldi."

Mesilaste kaitsmine on jäänud toppama

Mesinike Liidu tegevjuhi sõnul ei ole paari aasta tagune petitsioon taimekaitsevahendite piiramiseks loodetud tulemust toonud. "Tollel ajal me saime sinna 5000 allkirja ja andsime üle Riigikogu spiikrile, keskkonnaministrile, too kord oli proua Pentus seal, ja siis tolleaegsele põllumajandusministrile," rääkis ta. "Lõpuks saime niikaugele, et Riigikogus tehti mesilaste toetusrühm. Ütleme kohe ausalt välja: ei ole tööle hakanud."

Nii Rosenfeldi kui Valtini hinnangul peaks nii toetusrühm kui valitsus mesilaste kaitsmise tõsisemalt kätte võtma. "Ka Eesti valitsus peaks sinna oma raha panema, sest kui mesilased surevad, see on ökokatastroof. See ei ole ainult mesinikukatastroof, me kõik sureme," ütles Valtin.

Lahenduseks on mahepõllundus

Emeriitprofessor Luik leidis, et ilma ilma taimi mürgitamata on mesilaste ja põllumeeste koostöö väga hästi võimalik: "Eestimaal laieneb õnneks mahetootmine. Maheviljelejad on väga tublid. Täna just üks tavatootja ütles, et "Käisin siin naabermaheviljeleja põllul ja olin imestusest kaame, et tal ei ole selliste umbrohtudega probleeme nagu minul on." Aga see saavutatakse külvikorraga, tehnoloogiliste võtetega ja on võimalik tõepoolest ilma mürkideta toota. Selleks tuleb tootmisviisi muuta."

Emeriitprofessor kinnitas, et ka majandus soosib praegu samuti mahetootmist, sest maheviljade kokkuostuhinnad on märksa kõrgemad. "Ja on täiesti suuri maheettevõtteid, 500-600 hektarised mahetootmisettevõtted, kes toodavad väga hästi. Meil on näiteks ka olemas Wiru Vili, tulundusühistu, mis on koondanud maheettevõtted just selleks, et turu kaudu oma tooted, eriti teravilja kaubastada. Mahedatel on siis ka selline turustamine palju kergem."

Tema sõnul on ka suured agrotööstusettevõtted nagu Baltic Agro ja Scandagra maheteravilja kokkuostu vastu huvi tundma hakanud." Samas nad toovad teistpidi ka looduslikul baasil maheväetisi ja loodulikul baasil tõrjevahendeid, mis on taimekahjustaja looduslikud vaenlased. Seal on nad mikroorganismide kujul," ütles ta.

Mesilasteta pole ka meid

Mesilased on meie elus väga olulised tegelased, rõhutas Turovski. " Kodumesilased keda ka industriaalsel tasandil peetakse ja paljundatakse, on tõepoolest väga aktiivsed ja intensiivsed praktiliselt kogu vegetatsiooniperioodi jooksul kevadest sügiseni, kui on õitsvaid taimi. Mesilased on tegutsemas tolmendajatena," selgitas ta. "Nii et ma ei imestaks, kui see oleks täiesti ökoloogiline katastroof, kui mesilased kaoksid. Globaalne katastroof."

Mesinik Maire Valtin pani lõpetuseks südamele: "Eesti rahvas, hoidke kokku ja katsume selle Eestimaa puhtana hoida. Sellepärast, et me kõik tahame jääda ellu: lapsed ja lapselapsed. Ja ei taha  tunda häbi selle eest, millise keskkonna me pärast oma lastele pärandame."

 

 

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...