ALEKSEI TUROVSKI: Mets ei ole vaid raha teenimise allikas!

"Kõik metsaomanikud peavad teadma, et metsa ei saa vaadata ainult kui majanduslikku ressurssi. Mets ei ole mingi põld, mida peab igal sügisel saagist koristama," ütles loodusteadlane Aleksei Turovski, kes kirjutas alla ka riigijuhtidele saadetud ühispöördumisele, kus tuntakse muret riigi metsanduspoliitika üle. Riigikontroll hoiatas juba 2010. aastal, et kasvavat metsa jääb järjest vähemaks ja riigi metsamajandamise kava ei ole jätkusuutlik.

Pilt: Scanpix
Loodus Eesti

ALEKSEI TUROVSKI: Mets ei ole vaid raha teenimise allikas!

"Kõik metsaomanikud peavad teadma, et metsa ei saa vaadata ainult kui majanduslikku ressurssi. Mets ei ole mingi põld, mida peab igal sügisel saagist koristama," ütles loodusteadlane Aleksei Turovski, kes kirjutas alla ka riigijuhtidele saadetud ühispöördumisele, kus tuntakse muret riigi metsanduspoliitika üle. Riigikontroll hoiatas juba 2010. aastal, et kasvavat metsa jääb järjest vähemaks ja riigi metsamajandamise kava ei ole jätkusuutlik.

Kultuuritegelased saatsid presidendile, keskkonnaministrile jt võimukandjatele värske metsamajandamise kava tõttu muret tundva kirja. "Kuusikute raievanuse alandamine, Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmine ja säästvast metsandusest eemaldumine ei lähe kokku jätkusuutliku metsa majandamisega," seisab selles.

Juba viis aastat tagasi palus riigikontroll kava kriitilise pilguga üle vaadata. Praegu kehtivas arengukavas on metsade juurdekasvuks märgitud 12 miljonit tihumeetrit ning riigikontroll pidas seda ülehinnatuks. Need andmed ei põhine riigikontrolli hinnangul riikliku metsainventuuri andmetel, mis hoiatasid, et kasvavat metsa jääb järjest vähemaks. Nüüd aga on keskkonnaministeerium hoopis leidnud, et uuemate uuringute kohaselt ületab metsade juurdekasv juba 15 miljonit tihumeetrit, mis tähendab, et raiuda võib senisest veelgi rohkem.

See, millisel viisil kõnealuse numbrini on jõutud ning kuivõrd see käsitleb meie metsade ökoloogilist olukorda, jääb paraku selgusetuks.
Riigikontroll polnud rahul raiemahtude suurendamise soovi ja raietingimuste lõdvendamisega, kuid kriitika läks kurtidele kõrvadele nagu peaaegu alati reformierakonna valitsemise ajal. Oravapartei ei lasknud end segada ka rahvaühenduse "Eesti metsa eest" pikettidest.  Metsa arengukava kiideti teerulli meetodil riigikogus heaks. Reformierakonna liige Tõnis Kõiv ütles Postimehes otsesõnu välja, mida valitsevad ringkonnad mõtlesid: mets on eelkõige tuluallikas, näidates sellega välja oma teadmatust ja harimatust metsa suhtes.

Aleksei Turovski ühines protestikirjaga selle pärast, et tema hingele teeb haiget suhtumine, nagu oleks mets on ainult raha teenimise allikas. "Kõik need väited, et metsa jäetud puud on raha raiskamine, saab ümber lükata," lausus ta. "Kasvama jäetud puu on investeering metsa tulevikku. Mets ei ole mingi põld, mida peab igal sügisel saagist koristama. Omanikud arvavad, et nad võivad oma metsaga teha, mida tahavad. Kuid mets ja põld ei ole võrreldavad. Põld on monokultuuri kandev väli, mille inimene on ise loonud. Põldu peetakse kui elatusvahendit. Mets on ennekõike loodus, keeruline eluslooduse süsteem."

Need, kes meil metsa majandavad ja selle valdkonnaga üldse tegelevad, ei ole Turovski sõnul metsateadlased. "Nad on eelkõige majandusinimesed, ja see on suurepärane," selgitas Turovski. "Mets vajab ka tarka majandamist. Aga kõik metsaomanikud peavad teadma, et metsa ei saa vaadata ainult kui majanduslikku ressurssi. Tuleb kuulata ka loodusteadlaste hoiatusi ning hoolitseda selle eest, et elu koos metsade raiumisega ära ei kaoks. Mets hoiab kogu meie elu püsti ja see on väga tähtis. Tervikliku kogumikuga päris metsaks kasvab noorendik alles 95-96 aasta jooksul."

Riigikontrolli ettepanekud aastal 2010

  • Riigimetsade liigilist ja vanuselist jagunemist arvestades ning varasemate aastate üleraiete leevendamiseks tuleks palu-, laane- ja salumetsades iga-aastast lageraiete pindala oluliselt vähendada.
  • Metsamajandust reguleerivaid õigusakte tuleks muuta nii, et need nõuaksid raiete kavandamisel eri metsatüüpidega ja raiutavate metsade ruumilise paiknemisega arvestamist.
  • Metsamajandamise muudetud reeglistik peab tagama, et majandamise tulemusel ei väheneks vanade metsade pindala eri metsatüüpide kaupa ega kannataks kaitsealade võrgustiku sidusus.
  • Kuna perspektiivis väheneb metsast saadav tulu, mida RMK suudab teenida, siis tuleks valitsusel juba praegu hakata mõtlema võimalikele mudelitele, kuidas riigimetsa haldamine ja sellest saadav tulu näevad välja paarikümneaastases vaates.
  • Probleemide põhjuste analüüsil tuleks tähelepanu pöörata ka sisesurvele, mis tuleneb RMK olemusest – tulundusasutusena on see huvitatud kasumi teenimisest ja saadava tulu suurendamisest.
  • Keskkonnaministeerium peaks analüüsima riigimetsade majandamise mooduseid ja leidma riigimetsade majandamiseks väheneva tulu tingimustes optimaalne lahendus, mis tagaks nii riigimetsade jätkusuutliku kasutuse, riigivara säilimise, ökoloogilise stabiilsuse kui ka avalike teenuste pakkumise.
Laadimine...Laadimine...